Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus kontrollingusse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stratee, toot, perspektiiv, finants, control, giline, planeerimine, juhtimissüsteem, kontroller, töötaja, controller, missioon, operatiivne, visioon, turundus, kontseptsiooni, operatiivse, valdkond, logistika, funktsionaal, saavutamisele, eelarvet, organisatsioon, infosüsteem, logistikakulu, executive, institut, ?controller, järvakandi.......................................................... 95 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele Ettevõtte juhtimissüsteemi põhiülesanne on „Ettevõtte-keskkonna koordinatsiooni jätkusuutlik tagamine. Möödunud kümnendite jooksul on strateegiline mõtlemine teinud läbi järgmised arenguetapid: I. FINANTSPLANEERIMINE – stabiilses ja prognoositavas keskkonnas piisav vahend. II. PIKAAJALINE PLANEERIMINE – katse keskkonna muutustes ekstrapoleerida arenguid ja hinnata riske. III. STRATEEGILINE PLANEERIMINE – muutuvas keskkonnas paindlikult muutustele reageerida. IV. STRATEEGILINE JUHTIMINE – mitte ainult planeerimine, vaid ka elluviimine ja kontroll. Visioon ja juhtimine
Strateegilise juhtimise olemus Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb välis- ja sisekeskkonna analüüs. Strateegia käsitlus ... on üldine kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest. ... on pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte arengu juhtimise aluseks. Strateegia käsitlemine Strateegia kui : Perspektiiv tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele Positsioon põhiotsustused, kuidas end tegevusharus positsioneerida Plaan määratletakse tegevuse eemärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada Tegevusmall otsustatakse, kuidas toimida, tagasiside kaudu tehakse tegevuses korrektsioone. Strateegia välja töötamisel peab arvestama RISKI! Strateegia hõlmab ettevõtte KÕIKI olulisi funktsioone ja tagab otsustuste KOOSKÕLA.
taseme juhtidega kooskõlastatud tegevusvaldkondi. Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, personal, turustus, tarneüksus jne). Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. Informatsiooni süsteem, mille alla kuuluvad finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus ja sisearvestus ja aruandlus ning selle analüüs; 2. Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõttesisesesd vastutusekeskused; 3. Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimise põhimõte. Audit ja audiitor - raamatupidajatele suhteliselt hästi tuntud mõiste. Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt on audiitori mõiste enamtuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revision või revisioni komsjon. Revisioni peamine eesmärk on hinnangu andmine mineviku tegevusele
Vandeaudiitor- välisaudiitor, kelle põhiülesanne on anda hinnang ettevõtte majandusaasta aruannetele. Parasiidina on kasutusel mõiste väliskontroll, kontrollör. Kontrollingu funktsioon toetab org-i juhtimist. Ning tema peamisteks ülesanneteks on planeermis-, kontrolli- ja reguleerimissüsteemide infoga varustamine. Rahvusvahelisel tasandil ongi kasutusel ja eristatavad mõisted kontrolling, sisekontroll ja siseaudit. Ettevõttes teostab kontrollingu funktsiooni kontroller, kes peab vastaval juhtimistasandil andma probleemide lahendamiseks alternatiivseid lahendeid. Tegemist on org-i sisese nõustava ja toetava üksusega. Alternatiivid peaks andma vastuse küsimusele, mis juhtub siis, kui käituda vastavalt alternatiivile. Kontrollerid peaksid andma mitmeid alternatiive, sest siis jääb ka juhile otsustusvõimalus, sest juht ju vastutab kokkuvõttes. Ettevõtte kontrollingu finktsioon lähtub tavaliselt org-ilis-funktsionaalsest struktuurist.
Investeeringukeskused – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. (nt. tallinna sadam ja lennujaam). Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest (eesti raudtee grupp) Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Operatiivne planeerimine – lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses – pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine Plaan – üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised
ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja Kasumikeskustest (tippjuhid) iii. Planeerimine: definitsioon; operatiiv-, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses, projekteerimine ja prognoosimine; plaan – sõnaline osa ja eelarve; ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine); põhi- ja funktsionaalsed strateegiad Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – Juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises.
1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt. Riigikontroll Eestis tähistab see konkreetset riigi institutsiooni, mille peamine funktsioon on
Järelikult tuleb strateegia kavandamisel läbiviia hindamine v anda diagnoos. Selle käigus tuleb kindlaks teha millised on org eeldused, mis saavad aluseks strateegiliste valikute tegemisel. Mida suurema ajalooga ev seda keerulisem on viia läbi strat muudatusi. JUHTIMISE VAHEKORD Org. Arengu kavandamine eeldab org väga head tundmist juhtimisteadused rõhutavadki et keskenduda tuleb org olemuse lahtimõtestamisele. Kuna majandus protsessis on kesksel kohal töötaja siis on oluline inimsuhete kujundamine selles protsessis.kui ei võeta arvesse inimressursi ja lähtutakse vaid tehnilistest alustest, võivad eesmärgid osutuda ebareaalseteks. Oluline on lahti motestada olemus ja leida seaduspärasused ning pakkuda praktikutele lahendusi. Kuidas seda pareminiarendada ja juhtida. Juhtimine on töö ja seda peab õppima. Järgneval perioodil keskendub juhtimiskonseptsioo töö
kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti
Võimsuse kulu määr= hangitud võimsuse kulud/hangitud ressursside tegelik võimsus. Planeerimiine- otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll
Konkurents Euroopa ja Jaapaniga teravnenud Tekkinud olid rahvusvahelised suurkorporatsioonid, koordineerimisraskused Klassikalised autorid 1. Alfred Chandler "Strategy and Structure" - 1962 2. Igor Ansoff "Corporate Strategy" - 1965 3. Kenneth Andrews ,,Business Policy: Text and Cases" - 1965 4. Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" - 1969 · Strateegilise juhtimise on ratsionaalne ja pikaajaline planeerimine · põhines majandusprognoosidel · ülalt-alla lähenemine · Planeerimisosakonnad (corporate planning dept.) · eesmärgiks kasumi maksimeerimine · organisatsioon kui hierarhiline ressursse paigutav masin · mänguteooria Strateegilise juhtimise areng · 70-ndatel majanduskriis ja optimismi lõpp Pikaajalistest plaanidest lahtiütlemine (, loobumine) Jaapanlased tehnoloogia arengus esirinnas
Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine
Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks eesmärkideks. Üldised eesmärgid Spetsiifilised eesmärgid Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja Toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kasutamise rahaliste parameetrite kalkuleerimine kindlakstegemine ja kajastamine Kulude planeerimine Materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte
kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine
Strateegiline k-l 2. Taktikaline k-l 3. Operatsioonide k-l Kontrolli läbiviimine: 1. Eesmärkide püstitamine ja standardite väljatöötamine 2. Perioodiline tulemuste mõõtmine 3. Võrdlemine standardiga 4. Kollektiivide sisseviimine Kontrollsüsteemile esitatavad nõuded: 1. Saadavad andmed peavad olema tõesed 2. K. süsteem ei tohi töötajaid meelestada negatiivselt Kavandamine e. Planeerimine Kavandamine on tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Otsustatakse, mida, millal ja kuidas tuleb juhil ja tema alluvatel järgnevalt teha. Põhisisuks on teadlik ja põhjendatud sihtide ja suundade kujundamine. Kavandamine: · Alati tulevikku suunatud tegevus · Üks kesksemaid juhtimistegevusi, mis võimaldab nii juhil endal kui tema
saad ära kasutada või mille mõju peaks vältima, liikudes siit sinna. Ta seisneb realistlike võimaluste hindamises, kuidas siit sinna saab. Jack Welch Strateegia ... ... kui pimedate arutelu elevandi ümber ... on katse kontrollida tulevikku tänaste otsuste alusel (Sahpiro, 1994) Strateegia kui ... Plaan Tegevusmall Positsioon Perspektiiv EV üldstrateegia Ettevõtte peakontor Strateegia corporate str tippjuhtkond tasandid Äriüksuse strateegia bussiness str Division A Division B Funktsionaalne strateegia functional str Personal Finants Tegevusstrateegia operational str Avalikud suhted Turundus Strateegia tasandid
Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 9. Turunduse põhimõisted ja protsessid. 10. Turunduse planeerimine: etapid, protsess. STRATEEGILINE TURUNDUS on: o rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas, o kui kontseptsioon, mis orienteerib kõik tegevused tarbijale, Ettevõtte turundustegevuse plaanimise etapid: o STRATEEGIA KUJUNDAMINE (kuidas tegutseda?) o STRATEEGIA VALIMINE (milline strateegia parim?) o TAKTIKA MÄÄRAMINE (mida teha ja miks?) o OPERATIIVSE PLAANI KOOSTAMINE JA REALISEERIMINE (kes,
Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Optimeerimine y Lineaarplaneerimine - lahendusvõtted: o graafiline meetod o simpleksmeetod o samakasumijoone meetod o duaalhinnangud o ekstreemumpunkti meetod y Mittelineaarne plaanimine y Varudejuhtimine y Dünaamiline planeerimine y Teenindusteooria y Stohhastiline planeerimine y Mänguteooria y Võrkplaneerimine Plaanimisülesande koostamine. Lineaarne plaanimine kui matemaatiline meetod võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha, aega, laoruume, toormaterjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid. Ülesande tingimused: y ülesanded taotlevad mõne suuruse maksimeerimist või minimeerimist
valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste üksikasjalik püstitus, stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutustega. Näiteks seadmete asendamise plaan, kapitalimahutuste kava ehk programm. Kui plaanidele on antud seaduse jõud (näit. NSV Liidus 1920 1990), siis on tegemist käsumajandusega
Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID finantseerimine; arveldamine; investeerimine Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas. Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes. Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes. Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67 Planeerimine Otsustamine Korraldamine Kontroll VARUSTAMINE Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine. Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka
Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad üldiselt: · põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine o kohaletoimetamine · müük ja turundus o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus
tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud Üks oluline kõrvaltegevus on otsustamine H. Weihrich, H. Koontz sellise keskkonna kujundamise ja hoidmise protsess, kus üksikisikud töötavad koos selleks, et tõhusalt teostada püstitatud eesmärke. P.Drucker eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud grupiks
Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Mõneti võib strateegiat käsitleda kui üldist kirjeldust käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui perspektiiv strateegia tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele; strateegia kui tegevusmall otsustatakse kuidas toimida, vastavalt tagasisidele viiakse sisse korrektsioone.. 3
MAINORI KÕRGKOOL ÄRIJUHTIMISE INSTITUUT STRATEEGIA REFERAAT JUHENDAJA TOOMAS SAAL KOOSTAJA AGNES AUNAP ÄJ-1-P-E-TAL/1 TALLINN 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 STRATEEGIA PLANEERIMINE.........................................................................................4 ETTEVÕTTE MISSIOON.....................................................................................................4 STRATEEGILINE VISIOON................................................................................................5 ETTEVÕTTE EESMÄRGID.................................................................................................5 STRATEEGIA KOOSTAMINE............................
tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateegia ja selle edukas elluviimine on kõige usaldusväärsemad signaalid, et organisatsiooni juhitakse hästi. Läbimõeldud strateegiline planeerimine ja juhtimine annavad organisatsioonile järgmised eelised: x organisatsioonil on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada; x strateegilise planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna arengutendentsid, saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi; x kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks;
motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja org.-iväliste isikutega 6. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 1909-2005 Teda võib nimetada juhtimisteaduse isaks. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, - konsultant ja kirjanik. Oli skeptiline makroökonoomiliste teooriate suhtes. Töötaja on ettevõtte kõige väärtuslikum vara, mitte kohustus. Ettevõtte esmane eesmärk on kliendi teenindamine, mitte kasumi saamine. Vaatles juhtimist kui kunsti seotud kõigi teiste teadustega. ,,Juhtimine tegeleb inimeste, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, nendevaheliste suhete, ühiskonna, kogukonna ja isegi hingeküsimustega." Inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali
Vahendajate arvu üle otsustamiseks on kolm strateegiat: o Intensiivturustus (toodet pakutakse paljudes kohtades) o Valikturustus (valikuline võrgustik, kestvuskaubad) o Välistav turustus (tooted vajavad täiendavat infot ja teenuseid, ostetakse harva) 17. Müügitoetus: eesmärgid, sihtgrupid ja strateegiad. (lk 78-88, Turundus) Vt küsimus 13. 18. Turunduse planeerimine: etapid, protsess. (lk 48-54, Turundus) STRATEEGILINE TURUNDUS on: o rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas, o kui kontseptsioon, mis orienteerib kõik tegevused tarbijale, Ettevõtte turundustegevuse plaanimise etapid: o STRATEEGIA KUJUNDAMINE (kuidas tegutseda?) o STRATEEGIA VALIMINE (milline strateegia parim?) o TAKTIKA MÄÄRAMINE (mida teha ja miks?)
· Vahendajate arvu üle otsustamiseks on kolm strateegiat: o Intensiivturustus (toodet pakutakse paljudes kohtades) o Valikturustus (valikuline võrgustik, kestvuskaubad) o Välistav turustus (tooted vajavad täiendavat infot ja teenuseid, ostetakse harva) 17. Müügitoetus: eesmärgid, sihtgrupid ja strateegiad. (lk 78-88, Turundus) Vt küsimus 13. 18. Turunduse planeerimine: etapid, protsess. (lk 48-54, Turundus) · STRATEEGILINE TURUNDUS on: o rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas, o kui kontseptsioon, mis orienteerib kõik tegevused tarbijale, · Ettevõtte turundustegevuse plaanimise etapid: o STRATEEGIA KUJUNDAMINE (kuidas tegutseda?) o STRATEEGIA VALIMINE (milline strateegia parim?) o TAKTIKA MÄÄRAMINE (mida teha ja miks?)
· Vahendajate arvu üle otsustamiseks on kolm strateegiat: o Intensiivturustus (toodet pakutakse paljudes kohtades) o Valikturustus (valikuline võrgustik, kestvuskaubad) o Välistav turustus (tooted vajavad täiendavat infot ja teenuseid, ostetakse harva) 17. Müügitoetus: eesmärgid, sihtgrupid ja strateegiad. (lk 78-88, Turundus) Vt küsimus 13. 18. Turunduse planeerimine: etapid, protsess. (lk 48-54, Turundus) · STRATEEGILINE TURUNDUS on: o rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas, o kui kontseptsioon, mis orienteerib kõik tegevused tarbijale, · Ettevõtte turundustegevuse plaanimise etapid: o STRATEEGIA KUJUNDAMINE (kuidas tegutseda?) o STRATEEGIA VALIMINE (milline strateegia parim?) o TAKTIKA MÄÄRAMINE (mida teha ja miks?)
Iga ettevõtet saab vaadelda kui omavahel seotud protsesside ahelat, mis muudab sisendid müügikõlblikeks toodeteks. Efektiivseim viis ahela tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine. Seega saab ettevõte oma tegevustulemusi kiirelt ja märgatavalt parandada koondades oma pingutused ja ressursid nõrgemale protsessile piirangule. Tasakaalus tulemuskaart kaardistab strateegiliselt olulised mõõdikud ja alameesmärgid ettevõttes valdkonniti finants, klient, tegevus, personal ja areng. Eesmärgiks on saavutada teatud soovitud mõõdikute tase, mis põhjust-tagajärg seoste järgi peaks põhjustama üldiste eesmärkide saavutamise. Igapäevase TTK jälgimine näitab, kuidas on võimalik tulemusi ette näha ja mõjutada läbi põhjust-tagajärg seoste. Metoodika edukas rakendamine edendab tegevuse eesmärgistatust ja terviklikumat jälgimist ja selle sidumine motivatsioonisüsteemiga
mis võimaldab saavutada org eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimist omandad teooriat ja praktikat ühendades. Juhtimise kui protsessi komponendid: Piiratud ressursside max kasutamine Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel Koostöö teiste inimestega Org eesmärkide saavutamine Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid
organisatsiooni omadega, peab sidet organisatsiooni ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega Delegeerimine juht jagab ülesanded alluvate vahel ära ning ise teostab kontrolli Vastutamine juhiks olemisele kaasneb alati vastutus, sest just tema on võimeline tegema lõplikke otsuseid II loengu kordamisküsimused 1. Nimetage Fayoli juhtimisfunktsioonid to forecast and plan planeerimine to organize organiseerimine to command (direct-lead) eestvedamine to coordinate koordineerimine to control - kontrollimine 2. Seletage Demingi ringi mõtet Õppiva organisatsiooni meetod arengu tagamiseks - Demingi ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel 2 Planeeri (Plan) (arengukava, tööplaanid) määratle eesmärgid ja
• KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks • Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Juhtimise olemus
annaabi.ee 
