6. Valige ÕIGE väide. Organisatsioon on: huvigruppe teenindavate organiseeritud inimeste kollektiiv omavahel suhtlevate inimeste grupp organiseerimata inimeste grupp, kes üritavad midagi teha 7. Valige ÕIGE väide. Antud tingmärk tähistab: Tegevust Ujumisrada (swimline) Lõppu (end) Otsustuspunkti Algust (start) Sünkroniseerimist 8. Valige VALE väide. Süsteemianalüüsi lähteandmeteks on: projektijuhi koostatud andmemudel ja süsteemi jadadiagramm organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon ettevõtte/organisatsiooni tegevusala käsitlevad seadused ja valitsuse määrused projektipakkumises esitatud dokumendid ja nõuete/vajaduste loendid 9. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi arhitektuuriline kirjeldus väljendab muuhulgas ka: infosüsteemi toimimisega seotud probleeme infosüsteemi protsesse infosüsteemi muutmiseks vajalikku rahahulka 10. Valige ÕIGE väide
Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. 3. Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid
vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Infosüsteemi üldised eesmärgid
ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
· infotöötajad ja süsteemitöötegijad kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis · andme-(info)ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks (sisend) · infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid - reeglid, protseduurid, meetodid ja nende omavaheline seotus info- ja süsteemitöö jaoks Infosüsteemis tegutseja nö arvutitöökoht Rakendussüsteemide liigid (operatsioonilised süsteemid, juhtimist toetavad süsteemid) Formaalset suhtlust (andmevahetust) toetavad: · operatsioonilised (käitus-)süsteemid igapäevatöö tegemiseks ja juhtimiseks · administreerimis-/ juhtimissüsteemid organisatsiooni juhtimisprotsessideks Mitteformaalset suhtlust toetavad: teadmuse loomiseks ja organisatsioonisisese kultuuri tõstmiseks · uute teenuste ja toodete loomiseks
43. Toimimissüsteemi määratlevad mudelid Organisatsiooni funktsionaalsust Toimimis- (äri-)kasutuslugude mudel (Business Use Case Model) Organisatsiooni koosnevust toimimisobjektidest (mõisted/kontseptid) Kontseptuaalmudel (Conceptual Model) Toimimisprotsesse iseloomustab Tegevusdiagramm (Activity Diagram) 44. Infosüsteemi määratlevad mudelid (Tarkvara)süsteemi funktsionaalsust Kasutuslugude mudel (Use Case Model) Infosüsteemi koosnevust andmeobjektidest Andmemudel (Entity Relationship Model) (Tarkvara)süsteemi protsesse iseloomustab Jadadiagramm (Sequence Diagram) (Toimimis-)objektide muutusi kajastab Mõisted kordamiseks 10 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava Olekudiagramm (State Transition Diagram) 44 Infosüsteemi määratlevad mudelid - (Tarkvara)süsteemi funktsionaalsust
summa vahel? Investeeringute tasuvus Milline on IT arenduse väliselt partnerilt sisseostu eelis? IKT osakonnale ei lange enam kogu arendus- ja hooldustöö koormus. Milline lause annab kõige paremini edasi infoturbejuhi rollid ja ülesanded? Valmistuda ette infoturbeplaani ja juhtida selle elluviimist. Firma äriplaan sisaldab järgmist lauset: "Meie allüksused on laiali üle maailma, kõigil on väga erinevad protseduurid ja infosüsteemid. Väga raske on hankida õigeaegset, tõepärast ja võrreldavat infot, mis näitaks firma tulemuslikkust ülemaailmses mastaabis. Kahe aasta jooksul peame leidma sellele olukorrale lahenduse." Millist infosüsteemi tuleks neile selleks eelkõige soovitada? Ettevõtte ressursiplaneerimissüsteem Analüüs, mille käigus ettevõte võrdleb juurutatavast infosüsteemist saadavat tulu süsteemi ostu-, paigaldus- ja hoolduskuludega, nimetatakse terminiga majanduslik tasuvusanalüüs.
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad
lähikondlaste käitumist. Turundajate ülesandeks on välja selgitada olemasolevaid hoiakuid ja vajadusel neid korrigeerida turunduskomplekside abil. Hoiakud on üks olulisemaid tarbijakäitumise valdkondi, kuna nad ei suuna mitte üksnes indiviidi, vaid ka lähikondlaste käitumist. Turundajate ülesandeks on välja selgitada olemasolevaid hoiakuid ja vajadusel neid korrigeerida turudnuskomplekside abil. Kognitiivne komponent lähtub ratsionaalsest tunnetusest, sisaldades teadmisi, tõekspidamisi, informatsiooni ja uskumusi mingi nähtuse kohta. Ta põhineb õppimisel, seetõttu võib kognitiivset komponenti iseloomustada märksõndaga õpin. Toote puhul väljendub see kindlats teadmistes või uskumustes toote omaduste kohta. Näiteks seisukohta, et salatid sisaldavad vähe kaloreid, võib käsitleda kui kindlat teadmist või uskumust (sõltuvalt kogutud informatsiooni hulgast)
Magistritöö uurimisülesandeks on hinnata valitsusasutuste valmisolekut dokumendi- ja arhiivihalduse kriiside lahendamisel. Uurimuses kasutatakse järgmist metoodikat: töötatakse läbi ja analüüsitakse teemakohast kirjandust, õigusakte, standardeid ja andmekogusid (muu hulgas on allikana kasutatud Interneti ja rahvusvahelisi kriisireguleerimist käsitlevaid andmeid, millele töö autoril on juurdepääs). Kõik töös toodud joonised ja tabelid, millel puudub viide kirjandusele, on koostatud autori kogutud andmete alusel. Uurimuse tegemiseks korraldati valitsusasutustes küsitlus, mille käigus selgitati välja dokumendi- ja arhiivihalduse olukord ministeeriumides kriiside ennetamisel ning ennetusmeetmete rakendamise võimalused hädaolukorra tekkimise korral. Magistritöös on kindlaks tehtud valitsusasutuste valmisolek hädaolukorras tegutsemiseks, uurides
Selles väites kajastuvad selgesti igasuguse organisatsiooni juhi peamised ülesanded, mille täitmise järgi tema üle otsustatakse, tema tegevust hinnatakse, määratakse töötasu suurus, viiakse kõrgemale või madalamale ametikohale: juht peab tagama temale alluvate inimeste ja organisatsioonide efektiivse (viljaka) töö. Juhtimist peetakse erilist liiki tegevuseks, kuna inimühiskonnas eraldus see tegevus muudest tegevustest: osa inimesi spetsialiseerus juhtimisfunktsioonide täitmisele, st ühed õmblesid, teised kündsid põldu või ladusid müüri, kolmandad aga korraldasid nende tööd, suunates neid sinna, kuhu vaja. Sageli ei mõtle me sellele, et praegu elame me sügavalt spetsialiseerunud, paljudeks kutsealadeks jagunenud maailmas. Lühidalt öeldes, juhid on inimesed, kes on ühiskonna või ettevõtte eestvedajateks ja kes kindlustavad püstitatud eesmärkideni jõudmise. Eelkõige just nendel lasub vastutus arengusuuna valiku õigsuse ja saavutatud tulemuste eest. 1.1
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt pool
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
õiguse eksisteerimisviis (õigus kui protsess). Kas õigus on midagi inimestele etteantut ehk siis ontoloogiline kategooria või tekib ta läbi teadvuse ja selle abil (arusaamisteooria) või saavutab ta oma läbilöögivõime tänu eksisteerimisele ja rakendamisele. Kas õiglus on olemas, milline peab olema õiglane õigus? Õiguse filosoofia põhiküsimused jaotuvad kolmeks suureks probleemide ringiks: 1. Kas õigus on olemise komponent ja kas ta eksisteerib inimeste jaoks kui reaalselt olemasolev objekt? küsimus Õiguspositivistile piisab sellest, kui ta leiab normi, siis tema jaoks õigus olemas. (kas õigus on olemas? ontoloogia) 2. Kas on üleüldse võimalik midagi (õigusest) teada saada ja millest lähtuvalt saab seda väita. (gnoseoloogia) – see valdkond on andnud alust loomuõiguslikele teooriatele; millistele argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud?
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
inferioorsete kaupade nõudluskõver sissetuleku kasvades vasakule. 1.12.2 Teiste kaupade hinnad Mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. Ühe kauba hinna tõustes hakkavad inimesed eelistama teist, odavamat kaupa (ja vastupidi). Selline seos kehtib asenduskaupade korral. Kaks kaupa võivad olla ka täiendkaubad, kui neid mingi vajaduse korral koos kasutatakse. Näiteks arvuti riist- ja tarkvara, film ja fotoaparaat, auto ja bensiin. Täiendkaupade puhul kehtib järgmine seos: ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise (ja vastupidi). Enamik kaupu pole aga üksteisega seotud. Üksteisega mitte seotud kaupade hinna muutus ei too kaasa teiste kaupade nõudluse muutust. Sellegipoolest, seoses hinna muutuse sissetulekuefektiga võib see seos tekkida. Näiteks eluasemekulutuste
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
Deliktistruktuurist lähtuv kuriteost rääkimine: Kuriteotoimepanemise kahtluse korral tuleb kriminaalmenetluse raames esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks. Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused lisaks krm- e aluse puudumisele.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
