sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute kindlakstegemise võimalus näitab dokumentide usaldusväärsust · Usaldatavus- sündmused ja faktid, mis kirjas on, ongi täpselt sellised (sisu läheb kokku tegelikkusega) · Autentsus- kas dokument on originaal, dokumenti ei ole muudetud · Metaandmed- see info, mis pannakse dokumendiga kaasa, kuid mis dokumendi sisu ei mõjuta; kui dokument saabub ettevõttesse kirjutatakse sinna peale kättesaamise kuupäev, vb vastuvõtja nimi, dokumendi liik; kirjeldavad dokumendi kohta dokumendi süsteemis; lisatakse dokumendi registreerimisel Dokumentide originaalsus Koopia- dokumendi täpne jäljend, mis vastab kopeeritavale nii sisult kui vormilt Ärakiri- dokumendi täpne koopia sisu osas, aga vorm ei pruugi olla sama (erinev paber) Originaalkoopia- töölepingul on üks originaal ja teine originaalkoopia (allkirjastatud samal hetkel)
...........................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3.4 Dokumendi elutsükkel .........................................................................................13 3.4.1 Planeerimine ................................................................................................13 3.4.2 Dokumendi loomine ja saamine...................................................................13 3.4.3 Dokumentide registreerimine.......................................................................13 3.4.4 Dokumentide liigitamine .............................................................................15 3.4
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja alapunktideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö/peatüki sisule, kuid ei tohi korrata töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda, sõnu pealkirjades ei poolitata ja lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkirjad joondatakse vasakule (Ctrl + L). Tabelite ja lisade pealkirjade ning jooniste allkirjade vormistamist on kirjeldatud käesoleva juhendi järgnevates punktides. Kõiki peatükke ja töö teisi iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kasutatud
Kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, pannakse lühendisse sõnavahet märkiv punkt nt e.m.a (enne meie aega). Kogu töö ulatuses tuleb kinni pidada kõikidest kasutusele võetud terminitest ja lühenditest. Kui neid on 10 üle kahekümne, on vaja koostada lühendite ja terminite loetelu ja paigutada see sisukorra järele. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 26 õpilasele). Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleb märkida numbritega, mitte "eelmisel aastal" või "käesoleval aastal". Suurte, rohkem kui nelja tüvenumbriga arvude korral on soovitatav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul
Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud
Perekonnaseis: Abielus, poeg 10 a, tütar 5 a Hariduskäik: 1998 - Tartu Ülikool Magistriõpe, majandusteaduskond Magistritöö teema: kvaliteedisüsteemi rakendamine tootmisettevõttes 1982-1987 Tallinna Tehnikaülikool Eriala: tootmise planeerimine 1971 - 1982 Tallinna 66 keskkool, reaalharu Täiendkoolitus: Aprill 1996 Tootmise planeerimine, AS Koolitusabi 1997-1999 Erinevad juhtimisalased koolitused ja seminarid Teenistuskäik: Alates 01.1995 AS Lambimeister tootmisdirektor Ettevõtte tegevusala: valgustite tootmine
kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõikide töö iseseisvate osade, st sissejuhatuse, sisupeatükkide, arutelu, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate suurtähtede ja esimese astme pealkirjadena (Heading 1), alljaotuste pealkirjad (sh lisade pealkirjad) kirjutatakse 18 väiketähtedega (v.a suur algustäht). Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading- stiilis, korjatakse hiljem sisukorda (Table of Contents). Ka pealkiri „Sisukord” on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1.
· Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt;
jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad;
......................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ............................................................................................... 7 2.1 Töö planeerimine........................................................................................................................... 7 2.2 Töö allikatega ................................................................................................................................ 7 2.3 Metoodika ja andmeanalüüs .......................................................................................................... 8 2.4 Uurimistöö struktuur ..............................................
Asukoht: kaks kuni neli põhireavahet pealkirjast allpool. 8. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust.Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab allkirjastaja andmetest. Aduoht: omakäeline allkiri asub pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees-ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead. 9. Allkirjastaja- on füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirjja autorina või autori nimel. Kirjal võib olla mitu allkirjastajat. Eesmärk on tuvastada allkirja andnud füüsiline isik.Element on kohustuslik sõltumata allkirja kohustuslikkusest. Allkirjastaja alamelementideks on: eesnimi, ametinimetus või roll, organisatsioon, organisatsiooni allüksus. Asukoht:kolm kuni viis
Viimaste kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele andmekogumismeetodeid, näiteks vaatlust, küsitlust, eksperimenti, intervjuud või dokumentide analüüsi. Materjali kogumine ning kasutatavate meetodite valik sõltub uurimisküsimusest ja uurimisteemast. Oluline on materjali kogumise protseduuri korrektsus. Siinkohal tuleb õpilasel kindlasti nõu pidada juhendajaga ning materjalide kogumise protseduur väga põhjalikult läbi mõelda. Uurimistöö materjali kogumise etapi võtmesõna on planeerimine. Materjali kogumist ette valmistades tuleb jälgida, et kogutava materjaliga saaks vastata püstitatud uurimisküsimustele. Liigse materjali kogumist tuleks samas töömahu tõttu vältida. Andmestik on piisav siis, kui autor saab selle põhjal midagi väita ja järeldada. 11 5.5. Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs Kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. Meetodid,
Seosviit Kuupäev ja viit Dokumentides, mis on mõeldud Eestis riigisiseseks kasutuseks ja milles on vaja kirjeldada valimiskorda detailselt (st kus ei piisa Adressat (või pöördumine) ainult rahvusvahelise riigikoodi väljatoomisest, vaid on vaja esitada Sisu ka rahvusvaheline kaugprefiks 00), kirjutatakse rahvusvaheline Viide manusele (vormistatakse lisamärkes) NB ! Asub enne lõputervitust kaugprefiks 00 ilma sulgudeta: 00 371 xxxx xxxx (Läti) Päis ehk ümbrik Lõputervitus Allkirjastaja andmed (visiitkaardiandmed) http://www.elion.ee/ valikutest Abi ja info Kasulikku Koostaja andmed http://www.elion.ee/wwwmain?screenId=html.help-profile
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
Õpilasuurimus peaks koosnema järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus, u 1 lehekülg töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge kokkuvõte (järeldused, soovitused), u 1 lehekülg kasutatud kirjandus lisad 5.1. Tiitelleht Tiitellehele (vt näidist) märgitakse järgmised andmed: õppeasutus (Tallinna Laagna Gümnaasium); autori nimi; töö pealkiri kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüüp Times New Roman; töö liik (referaat, uurimistöö, ainetöö, essee vm); juhendaja nimi; töö valmimiskoht ja aastaarv (ühele reale, koma ei panda. Näit: Tallinn 2009). 5.2. Sisukord Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (vt näidist). Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele uurimistöös.
Lasteriiete pood asjaajamisjuhend 1. ÜLDALUSED 1. Riidepood edaspidi pood asjaajamisperiood on 1. Jaanuarist 31. Detsembrini. 2. Poe asjaajamiskorralduse eest vastutab ja seda korraldab direktor. 3. Poe asjaajamiskord kuulub täitmisele kõigile töötajatele. 4. Poe asjaajamise korraldus ja dokumendi teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse, õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning paberkandjal dokumentide ja digitaalsel kandjal dokumentide, kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 5. Asjaajamiskord on kõigile kättesaadav veebis. 6. Poe aadress : registrikood 10240235 Telefon: +37255908888 e-post: eesti@ee koduleht: 2. DOKUMENDI RINGLUSE KORD Dokumendiringlus hõlmab: 2.1. Dokumentide registreerimist; 2.2. Dokumentide läbivaatamist 2.3. Dokumentide täitmist; 2.4. Dokumentide hoidmist ja säilitamist. 3. DOKUMENTIDE DOKUMENDIREGISTRISSE KANDMI
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg. Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu: 1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis
juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust; õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis. Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada.
pealkirjad. Sisukord moodustatakse automaatselt ( vt Lisa 2). 8 3.1.3 Sissejuhatus Selles põhjendatakse teema valikut, aktuaalsust ja uudsust ning antakse ülevaade probleemi senisest käsitlusest. Samuti tuuakse välja materjali kättesaadavus ning objektiivsus. Seejärel sõnastatakse töö eesmärk.. Tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkideks liigendamist). Lõpuks antakse ülevaade peamistest allikatest. Sissejuhatus kirjutatakse tavaliselt pärast sisupeatükkide valmimist, kuid selles ei tohi esitada töö tulemusi, mis kuuluvad kokkuvõttesse. Sissejuhatus on 1-2 lehekülge ega tohi olla üle 1/10 töö mahust. 3.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosas esitatakse kõik oluline, alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järeldusteni. Töö põhiosa maht on 2-6 lehekülge ning peab koosnema vähemalt kahest peatükist. Töö põhiosas on teema käsitlus, mida liigendatakse 2- kuni 3-astmeliselt:
3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID Kirjalik koduülesanne (kodutöö) on õpetaja poolt antud kodus tehtav õppeülesanne, mis võib mahult olla ühest kuni mitme leheküljeni. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhen- dist, aga täpsed nõuded sisule ja vormile esitab aineõpetaja. Kodutöödel ei ole vaja vormistada tiitellehte. Töö päisesse ehk ülaossa kirjutatakse paremale üles töö autori nimi ja rühma tähis ning sellest allapoole keskele joondatult töö pealkiri. Mitmeleheküljelise töö leheküljed num- merdatakse ja lehed klammerdatakse kokku ülalt vasakult. Essee on lühike vabas vormis isikupärane kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete korrektne tõestamine ei ole kohustusli- kud. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne põhjendatud arvamus. Töö mahu annab ette
vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus, miks pole nõus ja tehakse ettepanek küsimuse lahendamise kohta.
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................
a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu
TEEMA LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina, Gert Laas, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood ………………………… Õpperühm ………………………… Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad …………………………………………………………………………�
Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata. Juhul kui number ei ole niisugusele leheküljele paigutatav, võib seda mitte teha, samas peab see olema loendis arvestatud. Sõna ,,Lisa" kirjutatakse rõhutatult (Bold) nii püstpaigutusega kui ka rõhtpaigutusega leheküljele ülevale paremasse nurka, lehekülje servast kaugusega võimalusel ülevalt 25 mm, paremalt
kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele versioonile, millest järgmisel etapil, sisu töödeldes, kärbitakse üleliigsed harud, täidetakse augud, kontrollitakse sisu järjekindlust. Kavandades on kirjutajal ohjad enda käes ja tal on võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid.
sotsiaalse ja c) refleksiivse kompetentsuse kasvus. Seega on kasvatusteaduslike üliõpilastööde formaalseks eesmärgiks kvalifikatsiooni ja sisuliseks eesmärgiks kompetentsuse tõstmine, millele lisandub teadusloome. Samas sõltub ühe või teise eesmärgi tähendus üliõpilastöö tasemest. Kui referaatide, esseede ja seminaritööga taotletakse eelkõige üliõpilase teadusliku mõtteviisi arenemist, siis magistri- ja doktoritöö kirjutatakse eelkõige teaduse arendamise eesmärgil. 5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus Viimastel aastakümnetel on kasvatusteadustes toimunud sedavõrd suured muutused, et üha raskem on määratleda seda, mis on kasvatusteaduslik. Kasvatusteadustele omase distsiplinaarse, paradigmaatilise ja kontseptuaalse mitmekesisuse tõttu on üliõpilastele üha raskem vastata ühele väga olulisele küsimusele - "Kas minu töö
Number paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehel numbrit ei näidata. 4.2. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Saksa Gümnaasium); 14 2) töö pealkiri (suurtähtedega, soovitavalt ülejäänud tekstist suuremalt); 3) töö iseloom (seminaritöö, uurimistöö, referaat vms); 4) koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje kõrgusele ning tavaliselt lehekülje paremale serva; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje paremale serva; 6) töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe elementide lõppu punkti ei panda. Tiitellehe iga element paikneb omaette real. Koht ja aastaarv on tavaliselt samal real, kuid koma nende vahele ei panda. Tiitellehel algab iga rida suurtähega. Tiitellehe näidis:
Tsitaadi al- gusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt)
Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt)
(väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö) · Töö juhendaja andmed (paremal servas: teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet). · Töö tegemise koht ja aasta (all keskel). Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
