" 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni. Autor on vaid neid tekste ühendav ja lahtiseletav printsiip. 5. Millisena on nähtud keele rolli?
Eksistentsialism on olemuse filosoofia. Eksistentsialism väidab, et inimene on enda eksistentsi eest vastutav ning et iseenda kujundaja ning looja, loob oma valikutega teatud inimesepildi. Eksistentsialismi põhimõtted: teha igast inimesest oma olemuse peremees. Inimene on enda eest vastutav. Inimesel on võimatu oma inimlikku subjektiivsust ületada. Inimene pole keegi muu kui see, kelleks ta end teeb. 41. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii kunsti kui moraali puhul on tegemist loomise ja leiutamisega, ei ole võimalik ette näha, milline võib olla tulem, moraali loomise üle ei saa enne otsustada, kui see on lõpule jõudnud, sama käib ka kunstiteose kohta. Kunstiteosed nagu ka valikud on erinevad ning toovad endaga kaasa ka erinevaid tulemusi. Kindlad on tulemused siis, kui valmimisprotsess on lõpule viidud ning on võimalik analüüsida tulemusi. Samuti ei nimeta me ühtki lõuendit alusetuks, mis samuti
Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Homset maali ei saa täna juba teada- maali tervik on esmakordselt silmale nähtav valmimise hetkel. Nii kunstiteose loomisega kui ka moraalse valiku tegemisega kaasneb mõtlemine,loomine, millegi koostamine. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Igaüks meist valib iseennast. Ma arvan, et me kõik sünnime
fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2
mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et
1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek
Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn? Praegusel aja hetkel vastates inimene tänavalt rikkus; asjad. Hea partner, maja, sotsiaalne tunnustus, naine jne. Defineerib asjade, hüvede läbi Platon & Aristoteles rikkused (sõbrad eelkõige, ideaalpartner, sotsiaalne tunnustus kõrgesti sündinud, tervis, sugulaste ja järeltulijate hea käekäik, välimus) Pop. Hedonism õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus Milles seisneb hea elu? Milles peitub õnn? Mikrokosmiline tasakaal rikkuste vahel(Platon&Aristoteles) eri hinge osadele suunatud allikad tasakaalus, ei domineeri teiste üle. Kui elu seisneb ainult seksis, on
ümbritsevat lahti defineerima seega eksistents eelneb olemisele. 2.Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Jean-Paul Sartre arvates pole inimene midagi muud kui vaid oma tegude summa ehk visand oma tegudest. Kui võtta ära kõik emotsioonid ja meie poolt sooritatud tegevused ei jää meist järgi mitte midagi. Tema sõnul pole olemast mingit algset vaimu mille peale on laotud meie otsused. 3.Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Jean-Paul Sartre arvates on moraalsed valikud nagu kunstiteose loomine. Kunstnik ei tea kunagi milline teos lõuendile lõplikult tuleb. Moraalsed valikud samamoodi koosnevad erinevatest värvivalikutest. Kokku annavad need aga pideva arenemise ja tegutsemise käigus moraali, mis iseenesest on ajas pidevalt muutuv. 4.Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab?
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla.
eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele. Vähem olulisem ei ole ka eksistentsialismi põhimõte, et iseennast luues loob inimene ka kogu inimkonda. 4. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii moraal kui ka kunstiteos peab Sartre sõnul läbi käima loomise ning tekkimise protsessi, peale mida saavad need valmis. Nende mõlema olemust on võimalik määratleda alles siis, kui need valminud on. Inimene moodustab end moraalsete valikutega nin neid valikud defineerivad lõpuks tema olemust. 5. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud?
suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: Mis on maailm Bibihhini arvates? o Siin see maailm on: kõik, mis on ümberringi; see, mis on kaugel, ja see mis on lähedal kõik, mis on olemas, ja kõik, mida ei ole ,kõik on maailm. Maailm on lihtsalt kõik. o Kui on ülepea olemas midagi põhimõtteliselt nähtamatut, siis see on maailm. o Maailm on universum. Mingi lõputu ruum, milles meie oleme tühised. Maailm on lihtsalt kõik Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? o Maailm on tervik. Tervik ei ole mõõdetav summaga. Summat määratakse tervikust lähtuvalt, summa ja terviku samasus on ideaal...maailm see on absoluutselt terve, tervik kui niisugune. o Asja teeb rakeks see, kas universum on lõputu ( lõpmatuse osa on lõpmatu ja
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle
2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle
See on teooria, mille abil oleks meil võimalik teada saama, miks, millal ja kuidas ilu ilmne, millistele tingimustele peaks objekt vastama, et seda saaks ilusaks nimetada, millised meie loomuse osad teevad meid ilu suhtes tundlikuks ja milline on seos objekti ja meie vastuvõtlikkuse vahel. Esteetikat saab nimetada kunsti filosoofiaks, kuna filosoofia uurib fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur?
Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla. · Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene on kui pisike liivatera universumis, kuid kõigel on sela oma koht et universum täiuslik oleks. Moskva paistab maailma silmis suure sipelgapesana ja inimesed sipelgatena · Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu. Olgu asi nii väike kui tahes ning nii tähtsusetu kui tahes, ta peab olemas olema, muidu on osake puudu ning asi
Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7. saj eKr 5. saj eKr) Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uue - dünaamilise ja vastuolulisega. Maailma pilt muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus. Esindajad: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4.saj eKr) Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. 3. Hellenistlik filosoofia (3.-2. saj eKr 6. saj pKr) Algas Kreeka valutamisega Aleksander Suure poolt. Sellega muutus inimeste olukord. Tekkis individualistlik filosoofia, see tähendab, et filosoofia põgenes välismaailmast sisemaailma. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. 1.3 KUULSAMAD JA SILMAPAISTVAMAD KREEKA FILOSOOFID Paljud filosoofid olid omavahel seotud õpetaja-õpilase või siis lihtsalt ideeliste sidemetega.
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada.
Asi iseeneses – me ei saa selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi muud, kui kõigi meeleliste nähtuste ülemeeleline alus meis ja väljaspool meid.“ „Asi iseeneses“ pole rakendatav esemetega, mis on inimese poolt enda loodud. Olemus/nähtus Kandi meelest ei ole olemas teadust, mis suudaks noumenaalset sfääri tabada. Valgustusajaga paralleelselt kujunes välja Romantism, mis pakkus välja lahenduse: ülemeeleliseni võimaldab meil jõuda KUNST. Kui teadus võimaldas seletada fenomenide kaudu füüsilist maailma, siis kas kunst pole see, mis võimaldab saada ülemeeleliseni. Tekkis 2 poolust – konfliktid – teaduslikku lähenemist peeti vägivallaks looduse kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad lõpuni, 100%. (Alkeemia oli erand, seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist) Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse suhtes.
paika : see polegi midaig muud kui suurimetajate evolutsiooni kulgemise tulemus] võimutahtel on kvalitatiivne aspekt (isandatel on seda rohkem, orjadel vähem) ja on kvantitatiivne aspekt. siin teeb nietzsche vahet jõu kahe toimesuuna vahel : see võib avalduda aktiivsena ja reaktiivsena. aktiivne lähtub inimese sisemistest tungidest. see on tasakaalus isiksuse tunnus. reaktiivne on suunatud väljapoole ja see märgib iseseisvuse ja autonoomsuse puudumist. ka see on võimutahte väljendus, aga see ei ole kuidagi aktiivne. nietzsche järgi on aktiivsed jõud reaktiivsetest kõrgemad, sest nad ei ole teadvusele kättesaadavad. aktiivsed jõud on instinktide, tungide sfäär. nad ei ole mingil juhul mõistuse sfäär. judaismis ja kristluses on käibel mõiste ressentiment : trots, vastuhakk, tõrjumine (pr k) see sõna tähistab just reaktiivset arusaama. see hoiak usub subjekti kannatavat mingitel välistel põhjustel
Kuidas saab see, kes enda ettegi ei näe, ütelda midagi tarka taevakehade või üldse millegi kohta? Pigem on ta naerualune. Igapäevaelus võib kuulda lauseid ,,Ära hakka filosofeerima!" ,"Ära targuta!" jmt. Filosoofia ,,ainsat ja ainuõiget" otstarvet pole kusagilt võtta. Läbi ajaloo on filosoofiale omistatud mitmeid otseseid ja kaudseid otstarbeid: Teadmise kasulikkus Maailma parandamine Õnnelikuks tegemine 16. Teadmise kasulikkus Platon (u 429 347 e.m.a): Filosoofia pääseb ligi sellele, mis päriselt ja muutuuatult on. Meid ümbritsev, meeltega tunnetatav muutuv maailm ainult näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama. Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu. Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. 17
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha
arutasid seda omavahel. Üks vang vabaneb, liigub koopasuu poole, alguses valgus (päike) pimestab, siis näeb teisi inimesi, siis näeb puu varju, siis näeb alles päikest (reaalsus). Vang läheb tagasi koopasse ja räägib teistele vangidele, et nad pidasid illusiooni reaalsuseks. Oleksid vangid vabad, oleksid tapnud selle mehe. Platoni järgi matemaatika ja geomeetria aitab tabada eidoseid. Filosoof vaba askeldustest, soovidest. Platon tunnetab keha kui vanglat. Inimene on hing. Nägemine, kuulmine jt tunded on petlikud. Matemaatikud on õnnelikud, ei tundnud füüsikat. Hinge saatus: Hing luuakse - hing ideede maailmas (hing näeb selgelt eidoseid) hing kehastub (keha hinge vangla, hing hakkab meenutama, mis ta ideede maailmas koges) hing uuesti ideede maailmas hing kehastub (10 000 a. pärast, filosoofidel 3000 a. pärast). Õppimine toimub vestluse teel Platon arvas ka nii (dialektika).
• Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et sellest linnast saaks “Ideaalne riik” • Põgeneb, sest tekivad vastumeelsused • Rajab Ateenas Akadeemia • Õpiti filosoofiat, matemaatikat • Sokraatiline vestlus (dialoogi vormis) • Hiljem rohkem õpilasi, tuleb ettekandevorm
prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist?
kuulajaid, ka rikkurite lapsi. Rikkuritele ei meeldinud see jutt, mis Sokrates nende lastele rääkis, lõpuks kaebasid nad S. kohtusse, süüdistasid teda valede jumalate kummardamises ja noorte mõistuse rikkumises. Sokrates oli kohtus ülbe ja mõisteti surma. Rikkurid ei olnud midagi sellist tegelikult soovinud. Sokratesele anti korduvalt võimalus põgeneda, kuid ta keeldus sellest. Suri mürgikarikast juues. Metoodika: 1. Ämmaemanda kunst (kõige tuntum)- Filosoof aitab inimesel tarkuse sünnitada, esitades abistavaid küsimusi. Aidata suunavate küsimustega teadmisteni/filosoofiliste järeldusteni jõuda(mis on võib-olla temas endas peidus) 2. Mõisted – Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. Teada näiteks, mis on õiglus, tähendab osata defineerida mõiste õiglus. 3
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA..............................................9
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud.
viisil, et kuigi nad tekivad ja hävivad, ei eksisteeri ilu ei rohkem ega vähem ega saa ilule osaks ka muid kannatusi. Ilu tunnetada: Kaunilt kehalt teisele, kaunitelt kehadelt kauni eluviisi juurde, eluviisilt kaunite teadmiste juurde ,kuni teadmistel jõutakse lõpuks kõrgema ilu teadmiseni ja selle lõpuks tunnetatakse, mis on ilu. Milline on Platoni kontseptsioon kujutavast kunstist maalikunsti näitel? Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav
liikmed, keda see puudutab; arutlus peab võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanalid on koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, jm. Seega on mõtekas siis, kui on suhteliselt väha isikuid, kes selles osalevad ja kui tuleb teha küllalt vähe otsuseid. 8. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat? Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte. Riigi huve puutavate poliitliste otsuste tegmine tuleks jätta asjatundjata hooleks. Platoni meeelst oli eelkõige filosoofiline ettevalmistus valitsemise hädavajalik tingimus. Kuigi Platon oli demokraatia vastu , pooldab ka tema, et inimeste huvid peaksid olema valitsejate südames. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Seega võib demokraatia tagajärjeks anda lolli poliitilise süsteemi. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
