Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuh. AH tekstide lühikokkuvõtted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ametnik, eetika, omavalitsus, teenistus, atsi, bürokraatia, oppematerjalid, prof, korruptsioon, koodeks, drechsler, eetikakoodeks, haldusüksus, alike, bürokraatlik, reformid, majanduspoliitika, kant, wolfgang, teenistuja, riigiteadus, weber, efektiivsust, vetik, partnerlus, professionaal, töötaja, esseid, õiglus, lähenemine, kompetentsiSissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku
· Organisatsioonilised piirid mõjutavad seda, kellega suheldakse ning millised probleemid saavad tähelepanu. · Organisatsioonid institutsionaliseeruvad formaalselt loodud kehandid omandavad aja jooksul jagatud mitteformaalsed käitumisnormid ja praktikad. · AH struktuur- populaarne haldusreformide objekt. · Avalikus halduses toimib igapäevaselt keeruline koordinatsioonimehhanismide võrgustik. -> Mehhanismid nähtavamad (nt. avalik teenistus, strateegiline planeerimine ELi asjade koordineerimine) ja vähemnähtavad (väärtused, kompetents, mitteformaalne koostöö). OECD Public Governance Review 2011 · "Estonia: Towards a Single Government Approach": · Eesti AH on detsentraliseeritud ja killustatud; puudub jagatud arusaamine selle kohta, mis on AH roll riigi tuleviku ja edukuse tagamisel. · AH toimumine toestub suurel määral mitteformaalsele kostööle ja võrgustikule.
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja
Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, arvestuskont
Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu
tunnustamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Kotkaristi teenetemärgi antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. Eesti Punase Risti teenetemärgi antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. 11. Võimu teostamine ja avalik teenistus Avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike seaduspärasest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides. Avaliku teenistuse eetika on avaliku võimu teostajatelt nõutavate väärtuste ja põhimõtete kogum. Avalik teenistus on: 1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine;
1. Haldusreformi taust Avaliku halduse reformide fundamentaalsed põhjused eri riikides viimastel aastakümnetel on üsna sarnased. Ühine joon, miks reforme on läbi viidud on olnud majanduslikud probleemid- riik ei suuda tagada kontrolli kulutuste üle ja on muutunud samaaegselt liiga kulukaks ning suureks. Riik ei ole suuteline kiiresti reageerima kodanike vajadustele, sest riigi majanduskasvuga on suurenenud ka bürokraatia keerukus ja vähenenud riigi efektiivsus. Kuna riik ei ole suuteline reageerima kiirelt kodanike vajadustele on see kaasa toonud riigi ja rahva vahelise võõrandumise. Suur mõju on ka välistel faktoritel, näiteks suurenev globaliseerumistendents, mis nõuab avalikult sektorilt suuremat paindlikust ja professionaalsust. Vabamad kaubandusreziimid, rahvusvaheliste organisatsioonide mõju kasv
**Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse vähendamine, mille poole on püritud mitmete traditsiooniliste avaliku sektori teenuste osutamise delegeerimisega eraõiguslikele juriidilistele isikutele. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused ?- Avalikus sektoris on sügavhierarhia ja tugev kontroll. Ärisektor põhineb pooltevahelisel konkurentsil. Bürokraatia on loodud selleks, et võimalikult täpselt ja ühetaoliselt tagada reeglite ja avaliku huvide täitmine. Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? **Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele. Sõnal “bürokraatia” halvustav tähendus. Tavainimeste jooksutamine. Paberiuputus, asjaajamine aeganõudev.
Need hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes. Sellised strukturaalsed muutused tagavad kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- 4 ja juhtimispraktikaid kui endine, seetõttu on kõige tähtsam ülesanne uue omavalitsuse sisestruktuuri teadlik kujundamine. Kolmas ühinemiste eesmärk on institutsionaalsed muutused omavalitsussüsteemis laiemalt ehk muutused valitsemistasandites ja nende suhetes. Ühinenud omavalitsus võib saada teise omavalitsustasandi rolli nagu Taanis või Lätis, kus tegelikult teine tasand kaotati ja uued
Valitsuse eluiga 1 Sõltub põhiseaduslikust ülesehitusest 2. Parlamendi erakondlikust jaotusest 3. Ministrikohtade jaotusest erakondade vahel 4. Kas enamus- või vähemusvalitsus? 5. Opositsiooniparteide koostööst 6. Vaatame tabelit õpik, lk 114 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA 1. Bürokraatiat seostatakse negatiivse mõttega ebaefektiivsus, jäikus, pikad ja tülikad protsessid. 2. Kuid ilma bürokraatiata ei ole võimalik saada 3. Bürokraatia tekkis seadustele tuginev võimuideaal, heaoluriik, ametnikkond 4. Avalik haldus ametnikkond tegeleb iga päevaselt riigivõimu otsustega. Seda iseloomustab püsivus, professionaalsus. 5. Arvukus avaliku sektoriga riikides moodustub teenistujaid üks kolmandik tööjõust (tabel, lk 116) Bürokraatia negatiivsete joonte vähendamine Avalik halduse reformid Avaliku halduse toomine kodanikule lähedamale, asjaajamise
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati ei pruugi olla seadu
• Juhib Riigisekretär (mh. korraldab ka VV tööd) • Riigikantselei koostab valitsuse tegevusprogrammi ning koordineerib selle elluviimist, korraldab VV istungeid, tagab VV aktide põhiseadusele jt. seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ja nõustab peaministrit EL-i asjades, korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist ja arendamist jne. Riigikogu – seadusandlik võim Vabariigi valitsus – täidesaatev võim Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? KOV-idele saab seaduse alusel määrata täitmiseks riiklikke ülesandeid, kuid ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga. Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle
depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele
...................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5.2Bürokraatia funktsioonid.............................................................................. 22 5.3Avalike teenistujate värbamine ja karjäär....................................................22 5.4Järelvalve ametnike tegevuse üle..............................................................
Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
haldamine. 14 57. Rahvakohtunikud kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. RAHVAKOHTUNIKUD tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega. Rahvakohtunikud valitakse KOV volikogupoolt Rahvakohtunik ei või olla kõrge ametnik ega poliitik 58. Halduskohtud Eesti valitsemissüsteemis millises astmes paiknevad, millega tegelevad, struktuur, juhtimine, haldamine. 59. Ringkonnakohtud Eesti valitsemissüsteemis - millises astmes paiknevad, millega tegelevad, struktuur, juhtimine, haldamine. 60. Riigikohus Eesti valitsemissüsteemis tegevus kassatsioonikohtuna, struktuur, juhtimine, haldamine. 61. Põhiseaduslikkuse järelevalve millises kohtuastmes toimub, kuidas võib asi jõuda
6. Avaliku arvamuse probleem ja selle lahendus. Avalik arvamus on progress. "Demokraatias administreerimist on raskem organiseerida, kui monarhias, kuna inimesi on palju, aga monarh on ainuke. Individuaalsed isikud võtavad vastu lihtsa plaani ja viivad läbi otse: tal on vaid uks arvamus ja ta kinnitab seda, et uks arvamus on uhes kätes. Kuid sellel teisel valitsusel, rahvastel on erineva suurusega arvamus. Lahendus- kompromissi leidmine. 7. Avalik teenistus ja selle hea tase Hea avalik haldus on siis, kui praktiline, organisatsiooniline ja regulatsiooniline tegevus on suunatud inimeste sotsiaalse ellu, selle säilitamiseks voõi umber kujundamiseks. Seda võimaldab teha hea avalik teenistus, kus selle tegevusega tegelevad kvalifitseeritud ja haritud poliitikud. W. Wilson "Riigi administreerimine on koige ilmsem osa valitsemises. see on koige nähtavam valitsuse külg
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme:
Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme:
Avalik võim ei saa endale võetud kohustustest lihtsalt organisatsiooni likvideerimise teel loobuda. Samas kuigi riigiametniku töö on suhteliselt täpselt formaliseeritud, jääb talle ikkagi ka natukene mänguruumi. On selge, et iga üksiku situatsiooni jaoks seadust ei ole, mistõttu otsustamine jäetakse riigiametnikele. Ametnike ülesandeks on seaduste tõlgendamine ning rakendamine vastavalt olukorrale. Printsiibis peaks iga ametnik lähtuma objektiivsuse kriteeriumidest ning üldisest hüvest. Samas on vastupidiseid näiteid palju lähtutakse isiklikest või teatud ringkonna huvidest, püüdes maksimeerida saadavat tulu. Ametniku mänguruumi suurus sõltub peamiselt kolmest asjaolust: esiteks kuivõrd ta valdab informatsiooni, mis tema käsutuses on, kui põhjalikud on tema professionaalsed teadmised. Kui ametniku teadmised on poliitilise juhi omadest sügavamad ja põhjalikumad, siis laieneb
Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe
TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, 45 VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕISTEID §.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING RIIGIORGANITE LIIGITUSI 45 P.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED 45 P.2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI 45 P.3. RIIGIORGANITE ERILIIGITUSI 45 §2. ESINDUSORGANITE MOODUSTAMISE ALUSED (VALIMISSÜSTEEMID: 47 prof. R.Taagepera põhjal - vt Taagepera, Shugart, 74.) P.1. VALIMISÕIGUS 47 P. 2. VALIMISÕIGUSE SISU 48 P. 3. VALIMISE ORGANISATSIOON 49 P. 4. VALIMISSÜSTEEM 49 P. 5. HÄÄLETUSSEDEL 49 P. 6. MUUD MÕISTED 49 P.7
realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS.
On ka tihe seos teiste HÕ eriosa valdkondadega, nt korrakaitseõigusega, keskkonnaõigusega, ehitusõigusega jt, sest nendes eraõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KO üksused arvukaid materiaalseid funktisoone. Kuna KOVÕ tuumaks on korraldusõigus, on OVKÕ, -majandusõigusel ja finantsõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti halduskorraldus ja menetlusõigusega. 4. Mis on kohaliku omavalitsuse õigus laiemas tähenduses? Kohalik omavalitsus tegutseb nii avaliku kui ka eraõiguse raamides. KOVÜ võivad kolmandate isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendeid. Seega võib KOVÕ käsitleda ka laiemas tähenduses- neid eraõigusesse kuuluvaid õigusnorme hõlmavana, mis reguleerivad õigussuhteid, mille vähemalt üheks õigussubjektiks on KOV üksus. KOVÕ piiritlemisne muutub praktiliseks, kui see puudutab KOV pädevusi, kohtualluvust ja järgnevat õiguslikku vastutust. 5
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
Seaduste vastuvõtmine · Sotsiaalminister Hanno Pevkur Rahastamine · Välisminister Urmas Paet aruandekohustuslikud · Kaudne kontroll Riigikontrolli auditid · Õiguslik kontroll. Avalik haldus ja bürokraatia Kohtud Lk. 116-121 Õiguskantsler Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsuse volinik Bürokraatia · Ametnikkond. Korruptsioon · Avalik haldus
n Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste suhtes X Loeng Avaliku võimu harud ja institutsioonid Avaliku võimu korraldus n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus), põhiseaduslikud väärtused n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad
Nt: liiklusseadus Õigus subjektiivses mõttes objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt õigus saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud Õigusnormid käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normi hierarhia põhimõte. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega.
annaabi.ee 
