Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sisepoliitline kriis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vapsid, ametikoht, organisatsioon, otsima, poliitikuid, lahendust, otsiti, keskliit, mälestust, larka, sirk, ideoloog, asuti, karmi, liidrit, põhiseaduslik, napilt, suurelt, vahepeal, devalveerimine, populaarsed, kandidaati, riigipööre, sõjakool, kaitseliit, seisukordVälispoliitika, selle prioriteet. 1. Vili ikandus. New Yorgis alanud majannduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimsest küsimust. 3. 1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, millest majanduskriisiaegsetes närvilistes ja rahulolematutes oludes peagi sai poliitiline liikumine, sisuliselt partei. Selle ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis
6. Sisepoliitiline kriis -1929-1933 a - Põhjused: *Erakonnad-parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest *Riigikogu *Põhiseadus - Usaldus Riigikogu vastu kadus, tahtmine põhiseadust parandada - Esile kerkima uus poliitiline jõud-vabadussojalased, nende põhiseaduse eelnõu võeti vastu rahvahääletusel. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre -Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre. - Sest vapsid olid riigis väga populaarsed ja nende juht Larka oleks ilmselt riigivanema valimised võitnud ning seda kardeti - Päts teatas rahvale, et vapsid tahavad vägivaldselt võimu haarata ja, et rahvas on vaimselt haige, sest toetab vabadussõjalasi (solvav ja vale rahvale nii öelda, rahvas polnud loll). -Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu
Ületootmise tõttu suurenes kaupade konkurents ning tootjaid tekkis rohkem kui tarbijaid. Rängalt mõjutas majanduskriis Eesti põllumajandust ja tööstust, sest nad ei saanud enam oma toodete eest korraliku tasu ning Euroopas vähendati sisseostmist ehk nende turg ahanes. Paljud talud läksid pankrotti ning tööstused piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa suure tööpuuduse. (Hakati otsima süüdlast) 6. Sisepoliitiline kriis Elujärje halvenemises süüdistati erakondi ja poliitikuid. Erakondades oli rahva arvates koruptsioon, nad tõstisd erakonna huvid kõrgemale riigihuvidest, tekitasid meelega valitsuskriise ning venitasid liialt. Lisaks sellele nähti hädade põhjusena põhiseadust, mille järgi oli Riigikogul liiga suur võim. Taheti luua presidendi ametikoht, mis oleks saanud tasakaalustada valitsuse ja Riigikogu konflikte
Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism
Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle,toetati pöllumehi,jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid.kriisi yletamiseks oleks tulnud kroon devalveerida. Seda tehti alles 27juuni 1933,mispeale algas kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis saabus ootamatult,kiiresti süvenev,rahulolematus rahva seas. Hakati kõnelema korruptsioonist,parteiliste huvide eelistamisest,kriisi kunstlikust tekitamisest jne. Süüdisati poliitikuid,erakondi,riigikogu ja valitsust ja nende autoriteet vähenes. Parlament killustus ja esile kerkisid vabadussõjalased kes sekkusid poliitikasse.nad kasutavad ära rahava pahameelt poliitikute vastu ja saavutavad oma eesmärkidega suure populaarsuse rahva seas.tekkisid vastuolud erinevate pol jõudude vahel.Andres Larka-1879-1943 vapside keskliidu esimees,endine kindral. Artur Sirk- 1900-1972 ,advokaa t,yks vapside liidu juhte Põhiseaduslik kriis
Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi
1920. aastad. 30. peatükk 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel. TV lk. 15, õpik lk. 40-41. Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma õvimu ellu: valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mdia juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. Presidendi ametikoha puudumine- tekkis oht, et seadusandlik võim (Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatva võimu (Valitsuse) üle. Poliitiliste erakondade paljusus- tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsustes valitsuse moodustamisel tehti järeleandmisi, mis mõne aja pärast põhjustasid koalitsioonis sisepingeid, mis viisid ületamatute vastuoludeni. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 3. EV majandus 1920
Ühinemine tõstis sotsialistliku liikumise kogujõudu. Eesti aga polevat veel sotsialismiks küps. Partei on Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 1921–1925. Üürnikud – said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926.
Ühinemine tõstis sotsialistliku liikumise kogujõudu. Eesti aga polevat veel sotsialismiks küps. Partei on Sotsialistliku Töölis-Internatsionaali liige ja on võtnud osa kõigist selle kongressidest. Peaülesandeks seati kapitalismi arengule kaasaaitamine, demokraatliku riigikorra kaitsmine ja reformide teostamine töölisklassi huvides. Demobiliseeritud sõjaväelased - Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 19211925. Üürnikud said 1 koha Liit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal. II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926.
· 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine. Vapsid 1920. a. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit. · Liikmete huvide kaitsmine · Poliitikasse ei sekkutud 1926. a. Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit 1929. a. Eesti Vabadussõjalste Keskliit; I kongress Tallinnas 1930. a. 26. jaanuar Vapsid 1931. a. 22 märts EVK II kongress · Liit politiseerub Nõuded PSi muutmiseks: · Laiade volitustega riigipea · Isikuvalimised · 50-liikmeline Riigikogu · Majanduskriisi likvideerimine · Kokkuhoidlikkus
1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . Eesti Vabariik 1930. aastatel I Majanduskriis ja 1934. aasta riigipöörde eeldused 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse. o vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti o kasvas tööpuudus o langes elatustase Sellega seoses süvenes rahva rahulolematus, kõiges hakati süüdistama poliitikuid ja nende erakondlikku võitlust. Väljapääsuna nähti Põhiseaduse muutmist nii, et Eesti saaks tugeva presidendi, kes omaks kontrolli erakondade üle. Põhiseaduse muutmist nõudsid vabadussõjalased ehk vapsid (Eesti Vabadussõjalaste Liit – vabadussõja veteranide majandusliku olukorra parandamise eest võitlejad) kes: o Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi o Kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist
Põhiseaduse muutmise aktisoon Hädade üheks põhjuseks peeti ebasobivat põhiseadust. Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. Arvati, et presidendist kujuneb tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu konfliktide korral. Sotsialistide vastuseisu tõttu hakkas eelnõu väljatöötamine venima. Vabadussõjalased 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Nad otsustasid avaldada survet parlamendile ja valitsusele, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk.
Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1923. a sagedasti. NT: 1932 oli võimul neli valitsust. Parteilisi huvisid eelistati riiklikele. Esile kerkis uus poliitiline jõud Vabadussõjalased(vapsid), kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigi valitsemises. 8. Põhiseaduse kriis. Hakati nõudma põhiseaduse muutmist, et vähendada parlamendi ja suurendada valitsuse võimu ning seada sisse presidendi ametikoht. 1932. a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933. a esitas parlament uue parandatud variandi taas läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks hääletusele vapside põhiseadus, mis võeti rahva poolt vastu. 9. Vabadussõjalased ja nende tegevus. Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli mittepoliitiline, nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932
ei saanud, pidi ta raha juurde trükkima, käivitades inflatsiooni, müüma maha suurema osa riigi kullavarudest Väliskaubanduse negatiivne bilanss Tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduslik ikaldus Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (kasvas tööpuudus, pankrot) 4)Miks tekkis vapside liikumine ja mida ta taotles? Vapsid kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal, rahva seas leidsid nad suure kriisi ajal palju toetust. Nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandimist.Vapsid- Andres Larka ja Artur Sirk. Vapsid asusid põhiseaduse muutmist toetama. Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks kukkus aga napilt läbi ( rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ja vapside tugev vastupropaganda), teine rahvahääletus kukkus samuti läbi,
12. välispoliitika selle prioriteedid. 1. Vili ikaldus. New Yorgis alanud majanduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimest küsimust. 3. 1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, millest majanduskriisiaegsetes närvilistes ja rahulolematutes oludes peagi sai poliitiline liikumine, sisuliselt partei. Selle ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4
asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform. Eesmärgiks baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja kirikumõisate ümberjagamine. 1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse 1919a loodi Nõukogude Venemaal Kommunistlik Internatsionaal rahvusvaheline organisatsioon. Ülesandeks ettevalmistada kommunistliku maailmarevulotsiooni. Soodsaks peeti rahvusvahelist olukorda maailmarevolutsiooni tulekahju süütamiseks aastail 1923-1924, mil eriti Saksamaal toimusid sügava majanduskriisi ja hüperinflatsiooni mõjul tööliste massilised väljaastumised. Venemaal asutatud EKP oli Kominterni liige ning aitas kaasa rahvusvahelise kommunismi eesmärkide saavutamisele. Kommunistide juht Viktor Kingissepp vahistati selle eest, et tegutses
Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid 3 suurt fraktsiooni ning 3 pisirühma. Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei püsinud kaua. Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneleti erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele. Räägiti valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, tahtlikust venitamisest jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid ja erakondi, Riigikogu ja valitsust. Sisepoliitilistele pingetele ei pidanud esimesena vastu äsja loodud suurerakonnad. Riigikokku ilmusid erapooletud saadikud, suurenes parlamendi killustatus. Lühenes valitsuse eluiga, süvenesid valitsuskriisid. Ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus, koondas sõjaveterane. Mittepoliitiline ühing Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ei suutnud säilitada erapooletust.
toodangu ülejääk, mis tõi kaasa põllumajandussaaduste hinnalanguse. Talude sissetulekud vähenesid. Raskused tekkisid ka tööstuses, rahva ostujõu vähenemisega seoses tekkisid turustamisraskused. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, suurenes töötute arv. Riik pidi hakkama suurendama sotsiaalkulutusi ja see viis eelarve tasakaalust välja. Rahanduse olukorda mõjutas krooni seotus kulla kursiga. Halvenes kõikide elanikkonnakihtide elujärg, hakati otsima kriisi süüdlasi. Süüdlasi nähti erakondades, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi. Erakondade liitumine olukorda ei parandanud, endiselt oli vaja koalitsiooni valitsuse moodustamiseks. Ühe hädade põhjustajana nähti halba põhiseadust, arvati, et põhiseaduse peamine puudus on presidendi ametikoha puudumine. Vabadussõjalased 1929.a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille üheks poliitiliseks
· Ettevõtete lühiajalised. hääletusel. Vastu pankrotid ja · Erakondi oli liiga võeti Vapside tootmise palju ning olid eelnõu. vähenemine. ebapüsivad. · Tööpuuduse · Vabadussõjalased kasv. astusid · Talude pankrotid. erakondadesse. f) Vabadussõjalased ehk Vapsid: Algne eesmärk: Vabadussõja veteranide huvide kaitse. Poliitilised seisukohad: Tugeva võimuga riigipea ja 50-liikmeline Riigikogu. Kindral Andres Larkast pidi saama riigipea. Vapside põhiseadus võitis rahvahääletusel oktoobris 1933. Vabadussõjalasi saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934. aastal. 4) Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu: a) Riigipööre 12
.......................7 Ajakirjandus ja raadio......................................................................................................................7 Sport.................................................................................................................................................7 Vabadussõjalased..................................................................................................................................8 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.......................................................................................................8 EVK edu..........................................................................................................................................8 Konstantin Päts.....................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................
Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner keelustas poliitilised melleavaldused, sulges vabadussõjalaste ühingud ja lasi politseil vahistada vabadussõjalasi
valitsus · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati 50 saadikuni · Valitsuse eesotsas peaminister, riigivanema tahte täiteviija Tõnissoni valitsus astus tagasi, andes teed Pätsi valitsusele. Tühistati kaitseseisukord ja taastus vs tegevus Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. Kohalikel valimistel saavutasid vs suure edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprill. Kandidaadid olid Larka, Laidoner, Päts ja Rei. Riigipööre Ennetamaks vs võitu valimistel teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseisukorra ja Laidoner keelustas poliitilised meeleavaldused ja sulges vs ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit kontrollisid Tallinna ning politsei asus vs arreteerima. Valimised lükati edasi, tühistati vs omavalitsustes ning riigiametites. Parlament saadeti vaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte.
rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm
ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit
- rahva rahulolematus seniste poliitikute ja nende tegudega (süüdistused nn. poliitilises lehmakauplemises; mitmed korruptsiooniskandaalid jne.). - mitmete erakondade (K.Päts ja Põllumeeste Kogud; J.Tõnisson ja Rahvaerakond) soov muuta 1920 vastu võetud esimest põhiseadust. Nende eesmärgiks oli luua suhteliselt laialdaste võimuvolitustega presidendi ametikoht, vähendada Riigikogu rolli riigiasjade otsustamisel. President oleks olnud tasakaalustavaks jõuks Riigikogu ja valitsuse konfliktide korral. - Vabadussõdalaste liikumise (vapside) teke ning nende kiire populaarsuse kasv. 2. Põhiseaduse muutmise katsed 1930.aastate algul. 1934 põhiseadus: Alates 1932 aastast süvenes Eestis sisepoliitiline kriis:
1920ndatel aastatel leidis aset mõningane majanduslik tõus: Venemaalt saadi riiklikke tellimusi (lühikest aega), mõningal määral jätkus transiit, loodu uusi tööstusettevõtteid, Eesti Pangalt saadi ulatuslikke laene uute ettevõtete rajamiseks. Halvad laenud (need, mida ei saanud enam tagasi): 1922a sulgus Eestile juba Vene turg. 1923 oli Eestile kriitiline. 1924 kevadel alustas rahandusminister Otto Strandman majandusreforme: 1) kärbiti riiklikke kulutusi 2) piirati sissevedu 3) otsiti võimalusi, et toota eksporti 4) karmistati laenude andmise tingimus 5) tööstus asendati põllumajandus orientatsiooniga. Põllumajanduse toetamiseks loodI: 1) Maapank 2) kuluka põllumajandustehnika soetamiseks asutati masinaühistud 3) otsiti võimalusi Eesti põllumajandustoodete tunnustamiseks välismaal. 1920aastate teiseks pooleks saavutati normaalne majanduslik olukord. Kõik funktsioneeris. Reforme tööstuses: 1)
Alguses hakkas sellega tegelema riigikogu, kes töötas välja uue põhiseaduse projekti. Esimene projekt pandi rahvahääletusele augustis 1932, kuid see kukkus napilt läbi. Hakati välja töötama uut projekti, mille üle hääletati juunis 1933, kuid selle vastu oli 2/3 inimestest – vastaste hulk oli tunduvalt kasvanud. See, et oli palju vastaseid, oli sellise liikumise nagu Vabadussõjalased propaganda töö. Oli tekkinud organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Esialgu oli see puhtalt mittepoliitiline, ühendades esialgu vabadussõjast osavõtnuid ja tegeledes nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega. Mõne aja pärast hakati vastu võtma ka neid, kes ei olnud vabadussõjast osa võtnud. Liikmeskonna laienedes muutus see poliitiliseks organisatsiooniks, kes kritiseeris võimul olevaid poliitikuid ja tegi propagandat põhiseaduse välja töötanud riigikogu vastu. Keskliidu juhiks sai Andres Larka, teine aktiivne tegelane oli Artur Sirk
1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser.
*Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama *1932a kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus *1933 kukkus läbi II rahvahääletus
Kolmas rahvahääletus okt 1933, ülisuur võit. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeim võim riigivanemal. Konstantin päts valitsuse eesotsas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, Eesti vabadussõjalaste Liidu nime all. Vabadussõjalased poliitiline jõud. Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolu, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valimise ajal- suur toetus. Lasti ridadesse ka selliseid, kes ei olnud Vabadussõjas osalenud, kuid toetasid vabadussõjalaste poliitilisi ideid. Esimeheks Andres Larka (1879-1943), tema kõrval advokaat Artur Sirk (1900-1937). Riigipööre 12.märts 1934, teostasid Päts ja Laidoner. 6-kuuline kaitseseisukord, sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud
Ka kunstnike hulgas levisid opositsioonilised meeleolud. Selle perioodi tuntuim skulptor J. Koort sattus kodanlusega nii teravasse vastuollu, et siirdus 1934. aastal Nõukogude Liitu. 1930. aastate teisel poolel asus progressiivsem osa noorte kunstnike põlvkonnast (K. Liinand, A. Johani, A. Back jt.) aktiivselt võitlema kodanluse vastu, liitudes 1940. aastal revolutsioonilise rahvaga. 15 6. VAPSID Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-30. Aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. Aastal 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades. 12
Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise. Ettevalmistused riigipöördeks toimusid tiheda saladuskatte all, torkamata tavakodanikule millegagi silma. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, Poliitilise Politsei ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret. TULEMUSED: * riigis kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord * suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed, organisatsioonid jms * vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400) * J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes
annaabi.ee 
