Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sisekliendi ja väliskliendi ootused müügiprotsessis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, teenindaja, müügiprotsessis, sisekliendi, siseklient, potensiaalseid, uuringuid, jkhk, nimetame, tööleping, töövõtuleping, juhiga, siseklienti, pesemis, tualett, töötulemusi, suuremaks, kiituse, tõstma, huvitab, määrida, tagasitulek, ettevõttesse, firmast, õpetused, küsima, minule, teenindajad, küsimusi, käisin, teenindav04.05.2012 Liina Põldra ÄR1 Sisekliendi ja väliskliendi ootsued müügiprotsessis Sisekliendiks nimetame me organisatsiooni töötajat. Väliskliendiks võime pidada isikut kes ostab meie teenust või kes külastab meie ettevõttet. Nendel kahel kliendil on väga erinevad ootused müügiprotsessis. Alljärgnevalt uurimegi neid ootusi. Siseklient on ettevõtte töötaja, kes allub antud organisatsiooni juhile, kus ta töötab. Sisekliendiga on sõlmitud tööleping (või töövõtuleping) kus välja toodud tema tööüesanded. Kui töötaja neid järgib, siis ei teki tal juhiga mingeid probleeme ja arusaamatusi. Kuid siiski on nagu igal inimesel ja ettevõtte töötajatel enda ootused vastavas organisatsioonis kus ta töötab. Siseklienti motiveerib töötama kindlasti vastav tasu tehtud töö eest, töötingumused peavad
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond Viivi Vilms AÜTH1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis Essee Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2014 1.Sissejuhatus Töö teemaks on „Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused ja sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis“. Antud
Ettevõttetel on samas majas asuv müügipind, samuti on poed samadel korrustel. Otsustasin uurimuse jaoks valida need poed, sest neil on ühesugused tingimused mille põhjal analüüs koostada. Ettevõteteks on H&M riidekauplus Pärnu Keskuse 2. ja 3. korrusel ning New Yorker riidekauplus samuti Pärnu Keskuse 2. ja 3. korrusel. Ettevõtte külastusaeg eesmärk H&M 02.01.18, 13.30 Tutvuda poega, teha esimene analüüs teenindaja abivalmiduse põhjal. H&M 04.01.18, 12.33 musta t-särgi soovitamine ja ost H&M 06.01.18, 17.44 teenindajal lasta soovitada eset ning selle ost H&M 09.01.18, 10.12 eseme tagastus mittesobivuse pärast H&M 11.01.18, 13.01 pesu ostmine ja klienditeenindaja abivalmidus New Yorker 02.01.18, 15:16 Tutvuda poega, teha esimene analüüs
teise poolt? Milliste sõnadega te sellist olukorda iseloomustaksite? Mis siis on kui (valiku)vabadus puudub? Sundolukord? Sõltuvusse asetamine? Ahistamine? Kas teile meeldib, kui teid asetatakse kellegi teise poolt sõltuvusse? Ilmselt mitte. See ei meeldi ka teie klientidele. Uuringud on näidanud, et külastajad on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse asetaval moel ehk teenindustarkust eirates. Kui teenindaja paneb kliendid oma käitumisega sundolukorda ehk sõltuvusse iseendast, siis ei saagi rääkida teenindamisest, tegemist on endast lähtuva teenuste jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutajaga), mitte teenindamise ja teenindajaga. Klient on siiani sageli sunnitud sellega leppima, pole pääsu, kui on vaja teenust saada ja valikuvõimalused puuduvad või on piiratud. Ilmselt olete kõik kokku puutunud jaotajaga, kes teenindamise asemel on teid pannud
Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta. Nad oletasid, et lojaalsuse tekkepõhjusi peaks olema võimalik selgitada psühholoogiliste teguritega. 1978 aastal avaldasid Jacoby ja Chestnut töö ,,Brand loyalty: Measurement and Management". See töö
- jõuda vea tekkepõhjuseni - likvideerin heal juhul tagajärgi - austan konkurentsi - taotlen monopoolsust 22. - 23. Iga klient kui isiksus miks tuleb sellega arvestada? iga klient on erinev, igal kl on erinevad soovid, ootused, vajadused. Kõiki tuleb kohelda erinevalt kuid hästi. Nt isiksust mittearvestav on raha ulatamine..kuidas!! Süsteem on inimese jaoks! 24. Mis juhtub kui teenindaja kohtleb klienti kui indiviidi? Ehk näota olevus ilma arvamuseta, kelle ei ole õigust ei kõnes ega füüsilisel tegevuses ennast teostada ja valikuid teha. Kliendi kaotamine. Kliendi IQ alahindamine. Erand vaimupuudega in. 25. Kliendikeskus? Klientidele ja teenindusele orienteeritud organisatsiooni südameks on teeninduskultuur. Kl.keskne on org. Kus teenindusmõttelaadile ja kultuurile tuginev töökorraldus tagab nii sise kui välisklientide hea teenindamise ja rahulolu. 26
milles näeb tarbija kvaliteeti, kuna teeninduskvaliteedi hindamine on eelkõige subjektiivne ja sõltub suuresti tarbija tajuprotsessidest. Teeninduskvaliteedi mõiste defineerimine ja mõõtmine on olnud kõige vastuolulisem ja enim vaidlusi tekitanud teema teenindusturunduse-alases kirjanduses. Vaatamata arvukatele publikatsioonidele on siiani vaidlusküsimusi, milles kokkuleppele ei ole jõutud. Eelkõige tuleb teeninduskvaliteeti vaadelda kui üldhinnangut teenindaja tegevusele, mille kujunemise eeltingimusteks on mitmed teeninduse tahud konkreetse teenuse eripärast lähtuvalt. (Suuroja Maive: 16) Hea teeninduskvaliteedi eesmärgist lähtuvad ülesanded on: · analüüsida klientide rahulolu kujunemise protsessi; · uurida tajutud teeninduse kvaliteedi rolli klientide rahulolu kujunemisel; · määratleda tegurid, mis on olulised klientide rahulolu ja lojaalsuse saavutamiseks;
· Materiaalne e asine pool füüsiline · Teadmised ja oskused konkreetse töö keskkond, ärireeglid, töökorraldus, tegemiseks - haridus, praktiseerimine, lahtiolekuajad, j , tehniline varustus,, hinnad,, elukestev enesetäiendus tähtajad, arveldamine · Suhtlemisoskused · Personaalne e inimlik pool kliendi ja · Teeninduslik hoiak Teenindaja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või meeleolu ja suhted negatiivne suhtumine millessegi). 3 4 Defitsiidimajanduse "värvilised" Teeninduslik hoiak turud
· Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). 4 Teeninduslik hoiak · Väärtused, moraal - Kas ma peaksin hästi teenindama?
· Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). 4 Teeninduslik hoiak · Väärtused, moraal - Kas ma peaksin hästi teenindama?
Inimestega töötamine käsitleb kas füüsilisi või geograafilisi muutusi. Selliste teenuste kõrge suhtlustaseme tõttu peavad töötajatel olema nii tehnilised teadmised kui ka vaimsed oskused (suhtlemisoskused). (Fitzsimmons, 1998, lk 92) Teenindusprotsessis saab eristada otsest ja kaudset kontakti ning olukorda, kus kontakt puudub. Otsene kontakt kliendiga jaguneb veel kahte kategooriasse: ei toimu otsest suhtlemist teenindaja (iseteenindus) ja kliendi suhtlemine teenindajaga. Iseteenindus on sageli ettevõtte seisukohast üsna kasulik, sest kliendid teevad vajalikul ajal vajaliku töö ise ära. (Fitzsimmons, 1998, lk 93) Teenindusprotsesside kirjeldamist personalile peab ettevõte teostama piisava põhjalikkusega, kuna see mõjutab otseselt kliendiga suhtlemise protsessi. Mida läbimõeldum ja rutiinsem on teenindusprotsess, seda rohkem jääb teenindajal aega ja energiat kliendiga suhelda. (Hakomaa, 2002)
tegelikult tahab ja vajab. Kui ei õnnestu teha klient kuningaks oma asutuse poliitikas, vaid tehakse ta asutuse poliitika ohvriks. Kui sellele juurde lisada veel vastutustunde puudumine töötajate poolt just tegevuses, kus seda kõige rohkem on vaja, siis need ongi põhilised põhjused, miks kliendid lähevad konkurentide juurde. Kliendi jaoks on oluline, et teenus või toode rahuldaks tema vajaduse. See, millist konkreetset toodet või teenust kliendile pakkuda, sõltub aga teenindaja oskusest kliendi tegelik vajadus välja selgitada ja sobiv toode talle välja pakkuda. Järjest rohkem puutume kokku klientidega, kes oma õigusi tundes ja nende eest seistes ilmutavad suurt nõudlikkust teeninduse suhtes. Sageli viib see rahulolematuse väljanäitamiseni ning konfliktideni kliendi ja teenindaja vahel. Kuidas suhtutakse rahulolematusse klienti? Esimene (ja enamlevinud) suhtumine selline klient on "segaja", ebameeldiv seik teenindusprotsessis. Rahulolematust
Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud
Need sõnad on mõeldud mõtestamaks tegevussfääri ja kinnistama pidevat püüdlust muuta Maxima oma klientidele veelgi mugavamaks. (Maxima 2011) 2. UURIMISMETOODIKA 2.1 Servqual küsimustiku ja Ostumüsteeriumi lühitutvustus Teenindaja ja kliendi kogemused on ühest ja samast teeninduskogemusest sageli erinevad. Teenindajate reaalset käitumist teenindusolukorras on võimalik teada saada ainult läbi kliendikogemuse. Teeninduskvaliteedi uuringud annavadki ülevaate, mis toimub teenindaja ja kliendi vahel ehk kirjeldavad tegelikku teenindusolukorda. Teeninduskvaliteedi uurimiseks kasutatakse mystery shopping ehk ostumüsteeriumi ehk testostu meetodit, kus spetsiaalselt koolitatud ostlejad kaardistavad teeninduse erinevaid osasid kasutamise teeninduse käigus. Uuring annab juhile vastuse: mida teenindajad teevad, kuidas nad seda teevad ning millised on tema ettevõtte teeninduse tugevad küljed ja kohad, mida oleks võimalik parendada, mida kasutada teenindajate
pean asjatult seisma ja külmetama, võtsin teekonna kaugemale, et viita aega. Mõtlesin, et ehk lastakse siinses kontoris klienti nähes ta kohe sisse. Olin esimene ning võtsin koha sisse kohe ukse juures, teenindajad olid jällegi omadel kohtadel. Saabus veel kaks naisterahvast- vanem naisterahvas (ema) koos oma täiskasvanud tütrega, suured kotid käekõrval, umbes nagu minulgi (2 suurt kotti). Neid nähes tõttas üks teenindaja kohe ust avama. Kui hakkasin neile järgnema, lükati uks minu nina ees kinni, öeldes, et avamiseni on veel 5 minutit aega. Lõpuks kui tõmmati uks teistkordselt lukust lahti, ei avatud enam ust, vaid jäeti kinni, et ma pidin ise siis juba selle lahti tegema. · Negatiivne- Teenindus oli nn. Ramsese kompleksi järgi. Ettevõtte töötajad kasutavad väga selget eetilist väärtusperspektiivi, seda mitte varjates ning hiljem isegi mitte vabandades
Turusaavutused (Certo 1993, lk. 658) - 10 - 2. KLIENT Klient on suure üldistusmahuga sõna kvaliteedinduses ja tähistab elus olemit, kelle vajadusi rahuldatakse. Klient nimetatakse sageli ka järgmiste sõnadega: · Kasusaaja · Kasutaja rahulolu kasutamisprotsessist · Tarbija rahulolu tarbimisprotsessist · Ostja rahulolu ostuprotsessist Kliente saab liigitada nende suhte järgi organisatsiooni: · Siseklient teine töötaja organisatsioonis. Nt. õppeosakona kliendid on nii üliõpilased (väliskliendid) kui õppejõud (sisekliendid); · Väliskliendid - kliendid, kes kasutavad meie tooteid. Sisekliendi mõiste kasutamine võimaldab vaadelda organisatsiooni siseteenuste või toodete kvaliteeti sarnaselt välisklientidega ja on omamoodi psühholoogiliseks distsiplineerijaks personalile. Raske on pakkuda tooteid väliskliendile, kui siseklientidele pakutu kvaliteet ei
Mõõtmisskaala 0 kuni 100. x EPSI ehk Euroopa sooritusrahulolu indeks (European Performance Satisfaction Index) hindamine 0 kuni 100, indeksi väärtus viitab riigi keskmisele. Tugineb jällegi Jan Eklöf metoodikale. 11 x Mystery shopping meetod - Pimeostud. Väga populaarne ja laialdaselt kasutatav ka Eestis. Pimeostjaks on tavaliselt treenitud mitteklient, kelle ülesanne on ostuprotsessis hinnata teenindaja tegevust. Hinnatavad komponendid on näiteks millal teenindaja märkab klienti, silmside olemasolu, teenindaja välimus, teenindamise kiirus, müügitehnikad jms. Kriteeriumid on ka erinevad vastavalt hinnatavale teenusele. Kelner restoranis ja supermarketi kassapidaja näiteks on ju väga erinevad ametid. 3.3. Teeninduse hindamine Eesti teeninduse ideks (ETI) - Viib läbi TNS Emor, esimene mõõtmine toimus augustis 2005. Sellega
Kas see on võimalik? -Jah. Nt. vabaõhuüritus(weekend festival) Tuleb tunda oma tarbijat nii hästi, et pakutav toode müüks ennast ise. Halb turunduse kogemus : nt. taisto liinid - buss väljus varem, kuigi peab tegema seda õigel ajal. Turundus - teenindajate ja klientide suhtlemine. Kliendiga toimetulemine. et töötajatel oleks ülevaade, mida nad müüvad. Klient on tähtsaim isik turunduses. Teenindaja on esimene, kes räägib kliendiga. Teenindaja peab olema võimalikult täpselt tööülessandest informeeritud, et luua ettevõttes heat turundust. Hea turunduse kogemus : nt. Zappos.com (online jalanõupood) reeglid: vasta kiiresti, ära vaidle vastu jne Selles frimas on palju vabadust. Sellega kaasneb see, et on nii teenindajad kui ka kliendid õnnelikud. Turunduses on tähtis osata rääkida. Toode ja Teenus ¤ Toote kvaliteeti on lihtsam parandada. ¤ Teenuses on teenindaja tähtsal kohal ¤ Toode katsutav
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3
valmistamist. Sellised toodete ja seadmete tutvustused on ettevõttele väga kasulikud. SCC tüüpi küpsetusahi on igati sobilik oma suuruselt ja töötamisfunktsioonidelt Treegeri kohvikule, tänu sellele üritusele soetab ka kohvik endale antud ahju. 2. Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
Lase oma fantaasial lennata. Sihtturuks oleme valinud algselt Eesti, kuid kui saavutame edu, plaanime ka laieneda naaberriikide turgudele. Konkurentsieeliseks peame kvaliteeti, paindlikkust ning kiirust. Meie tooted on ainulaadsed ning valmistatud just kliendi soovidest lähtudes. Suurimateks riskideks on hea oskustööjõu puudus ning tarbijate teadmatus antud toote kohta. Olles analüüsinud Eesti turgu, leiame, et meie tootel on potensiaalseid kliente antud turul. Enesekindlust lisab seegi, et antud toode on saavutanud hea müügiedu teistes arenenud turgudes. SISUKORD 1. OÜ MÖÖBLIPIONEER 2. Ettevõtte üldandmed Nimi: OÜ Mööblipioneer Ettevõtte juriidiline vorm: osaühing Ettevõtte tegevuspiirkond: Eesti Registreerimise nr, aeg ja koht: 111017509876, 01.06.2013 Harju Maakohtu register Aadress: Peterburi maantee 5, Tallinn
sina tahad sellest ärist saada). EDUKAKS SAAMISE VÕTMEPRINTSIIP! TEE ÕIGET ASJA ÕIGEL AJAL! Kuidas seda teha? Sellele aitab kaasa, kui sa saad aru, mis staadiumis on sinu äri või majandusharu. Organisatsioon on elav, hingav organism, millel on elutsükkel ja mis reageerib loodusjõududele. Ettevõtte 10-faasiline elutsükkel näeb välja järgmine: Sünd märkimisväärne risk *Iseendaga toimetulek *Sul on töö Imikuiga võistlus ellujäämise nimel *palka töötaja *sina juhid ettevõtet *keskendud tootmisele *Rahavoog on suur väljakutse Pisipõnn kriis juhtimises *juhtiva tiimi loomine on alanud *olulisi otsuseid teeb endiselt omanik *rahavoog endiselt probleem *kõik kiireneb Teismeline liigne enesekindlus *professionaalse tiimi loomine *rahavoog ei ole probleem *fookuses on kasvamine Nooruk tuleviku prognoosimine *rohkem siduvaid otsuseid *fookuse koondamine *süsteemsuse loomine *identiteedi uuestisünd Küpsus/täiskasvanu kasumi võtmine
2. Müügi ja turunduse erinevused Turundus on pikaajalisem, müük lühiajalisem Turunduse eesmärk on kasvatada turuosa ja toote või teenuse tuntust. Müügitöö ehk personaalne müük lähtub eelkõige hetkevajadusest ja selle rahuldamisest Turundus otsib kliendi, müügimehed vormistavad tellimuse Turundus on rohkem passiivne (reklaam) müük aga aktiivne (isiklik müük) Turunduse puhul tehakse uuringuid, mille puhul saadakse massiliste ostude puhul tagasisidet valikute puhul, isikliku müügi puhul on tagasiside kohene 3. Müügitegevuse ajalooline areng konsultatiivne müük (1950. aastate teine pool kuni 1970. aastate lõpp) - kõigepealt selgitati välja kliendi seisund ja sellega seonduvad probleemid. Kliendi “surnuksrääkimine” asendati kahepoolse
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. §19. Majutusettevõtte tunnustamine (1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult tunnustatud majutusettevõtte kaudu. (2) Majutusettevõtte tunnustamine on majutusettevõtte vastavuse hindamine kohustuslikele nõuetele. (3) Majutusettevõtet tunnustab oma haldusterritooriumi piires kohalik omavalitsus, kes kaasab selleks eksperdina turismiinfokeskuse töötaja või muu pädeva isiku. (31) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi § 18 lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib majutusettevõtte tunnustada liiki määratlemata või ettevõtja poolt määratletuna, kui majutusettevõte vastab majutusettevõtetele kehtestatud üldnõuetele. (4) Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. §20
juhtimis- ja toitumisalased teadmised. Ülikooli lõpetamise kõrval pole juhatuse liikmetel muid kohustusi, seega on nad valmis end täielikult ettevõtte arendamisele pühenduma. Esimesel aastal ei saa omanikud kindlat palka, aga hiljem küll. Kuna juhatus võib aktiivselt osa võtta restorani igapäeva tööst, siis makstakse neile hiljem igakuist töötasu, milleks on 4€/h (bruto). Osanikud täidavad alguses abistavana ka peakoka, abikoka ja teenindaja ülesandeid. Keskmiselt töötavad omanikud kuus 160 tundi, see teeb palgafondiks 640 € kuus ja netopalgaks 515,62 € ühe juhatuse liikme kohta. Pärast ettevõtte tasuvuspunkti ületamist ning suurema kasumi teenimisel, lisanduvad ka makstavad dividendid. 6.3 Personal Mahe- ja toortoidukohviku asutamisel luuakse kokku 11 töökohta: 2 täiskohaga kokka, 1 poole kohaga kokk, 2 täiskohaga teenindajat, 2 poole kohaga teenindajat ja 1 täiskohaga nõudepesija/koristaja ja 1
vajadusei ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste poole. 2 6. Konfliktid teeninduses Konfliktid teeninduses on igapäevane nähe. Klienditeenindajad peavad oskama konflikti lahendada nii, et klient lahkuks rahulolevana. Konfliktid tekivad, sest on vaja suhelda palju erinevate inimestega. See nõuab paindlikku suhtumist ja oskust tulla toime konfliktsetes olukordades. Sisekonflikt: teenindaja on konfliktis oma töö ja enda isikuga. Konflikt teenindaja ja kliendi vahel: tihti seisneb väheses või ebaadekvaatsees infovahetuses. Kui klient või teenindaja on iseloomust väga emotsionaalne on konfliktid kerged tekkima. 7. Konfliktide lahendamine teeninduses Iialgi pole võimalik ette näha konflikti kõiki põhjuseid ja lahendusvariante. Konflikti lahendused sõltuvad: teenindaja isiklikest omadustest kogemusest konkreetsest tegevusest ja olukorrast Konflikt laheneb kui teenindaja:
kasutamise käigus, rikutakse kogu aeg nende omavahelisi proportsioone. Tulemitegurite kombinatsioon on kaubandusettevõtte juhtimise tulemus. Kombineerimise tulemusena saadakse vastavad tulemid: kaubakäive, kasum, turuosa jmt. Tulemitegurite hindade alusel kujunevad välja kaubandusettevõtte kulud. Tulemitegurite kombinatsiooni võib iseloomustada ka teatud mõõdikutega, nt. · äripind või müügipind ühe töötaja kohta. Näitab teenindamise kvaliteeti. · kaubavaru ühe ruutmeetri müügipinna kohta ja ühe töötaja kohta. Esimest võib pidada oluliseks, teist väheoluliseks näitajaks. · käiberentaablus: kasumi suhe käibesse. See seostab omavahel kaks kõige olulisemat tulemusnäitajat. · kapitalirentaablus: kasumi suhe kapitali. Arvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks
ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest, kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega. Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse
puhanuna. Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks. 1.3 Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
Mis on äriplaan? Aeg on raha. Kui te kirjutate äriplaani, ilma et teil oleks selge ettekujutus selle otstarbest, siis raiskate tõenäoliselt nii oma aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani kirjutamisele, peate te teadma, mida see äriplaan teie äri jaoks saavutab. Äriplaani all mõeldakse ettevõttja poolt kirjalikult fikseeritud nägemust oma ettevõttest, eesmärke, kogu olemasolevat informatsiooni ettevõtet ümbritsevast keskkonnast, ettevõtja ning tema ettevõtte objektiivset hinnangut ja konkreetset majandusarvestust. Äriplaanil on kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu ning teha tarku äriotsuseid. Teiseks, ta võib anda asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele lühikes
kooke ning kringleid, mis ei eelda tähtpäeva pidamist ning selle toitlustamist kohvikus. Treegeri Kohvik asub Eesti südames, ehk kesk Eestis Paide linnas. Täpne kohviku aadress on Pärnu 18, Paide. 1.3. Põhitegevused ja protsessid. Treegeri kohviku põhitegevuseks on toitlustamine ja teenindamine. Igapäevaselt peavad tooted olema valmis kindlaks kellaajaks ja ruumid puhtad ning korras. Vastavalt sellele on koostatud töögraafik, millal vastava lõigu töötaja peab tööd alustama. Väljaspool kohvikut toimuvate ürituste puhul koostatakse lisatööjõu graafik vastavalt ürituse toimumise kellaajale, kestvusele, klientide arvule. Ettevalmistused väljasõiduks, lisatööks planeeritakse ette. Tellimused võetakse vastu meili, telefoni teel, suusõnaliselt. Vastavasse üksusesse antakse tellimus edasi. Kui toimuvad suured üritused (200-500 inimest), siis tuleb põhjalikumalt ettevalmistada, kes
Esialgu on plaanis, et juhataja säilitab kontrollpaki, isegi kui peaks osutuma võimalikuks osakapitali suurendada. Pärnus, Aia tn 1, büroohoone (Lääne- Eesti Regiooni Politsei prefektuuri kõrval). Koht on soodne, kuna Pikk tänav kõrval on väga elava liiklusega ja oskuslik välireklaam võib ligi tõmmata ka juhuslikke möödujaid. 3 3. JUHTKOND JA PERSONAL Tabel 1. Ettevõtte funktsionaalne struktuur Töötaja Funktsioonid Tegevused Juhataja Juhtimine Firma tegevuse planeerimine Korralduste andmine töötajatel Ettevõtte-sisene kontroll Varustustegevus
annaabi.ee 
