·oblata × S. vulgaris) hüatsintsirel · · Syringa × josiflexa (S. josikaea · × S. komarowii) madjari sirel · Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) lõhislehine sirel · Syringa × persica (S. protolaciniata × unknown) pärsia sirel · Syringa × prestoniae (S. komarowii × S. villosa) Prestoni sirel · Syringa × swegiflexa (S. komarowii × S. sweginzowii) SIRELITE HAIGUSED Pseudomonas Pungad tumenevad, kuivavad. Noortel lehtedel teravaservalised Sireli bakterpõletik syringae pv. mustad laigud. Võrse latv muutub mustaks. Syringae Täiskasvanud lehtedel mustad kollaka servaga vesised laigud,
Inglise sonett stroofiskeemiga 4, 4, 4, 2. ... värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna 154 silpi. ... tavalised riimiskeemid on abba abba cdc ded abab cdcd efef gg ... teemaarendus tõusva pingega kuni 8. reani , siis toimub meeleoluline pööre ja sonett kulmineerub viimas(t)es värsis/värssides. ... teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Ülesanne Analüüsi M. Underi sonetti ,,Sirelite aegu" klassikalise itaalia soneti nõudeid arvestades. Vaatle stroofiskeemi, silpide arvu värsis, tee riimiskeem. Missugustes värssied missugune mõte edasi antakse? Missugused värsid on luuletuse mõtet arvestades kõige olulisemad? Kuidas sina mõistad luuletuse sõnumit? Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:
värsside viimased. Need sõnad peavad olema olulised, muidu kaob värss ja ka soneti tähendus. Sama palju raskusi nagu mõtte jätkamine ja selle õhushoidmine, tekitab ka mõtte lõpetamine. Lõpetamiseks tuleb teha ettevalmistusi, et lõpp ja järeldus ei tabaks meid ootamatult. Ettevalmistus seisneb aja võtmises enne järelduse sõnastamist. Lõpetatus väljendub viimase sõna olulisuses ja lõplikkuses ja... sellest lahti laskmises. SIRELITE AEGU M. Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs - ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin - misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv. nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi?
........................................5 8. ÕIED.........................................................................................5 9. VILJAD .....................................................................................5 10. ERINEVAD SIRELISORDID..........................................................6 10.1 HARILIKU SIRELI SORDID.......................................................6 10.2 HÜBRIIDSETE SIRELILIIKIDE SORDID.........................................6 11. SIRELITE KASVUNÕUDED...........................................................7 12. SIREL EESTIS.............................................................................7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS
Silpide arvu järgi ühesilbilisi ehk meesriime (sööb:lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi:rivi) ja kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama). SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab cdc cdc Nelikutes esitatakse teema, kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante, Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under. ,,Sirelite aegu" Marie Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga. Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv. nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi?
Andega kirjutajale on aga taasärganud värviküllus isegi nagu kerge kohustus luuletamiseks. Mu süda laulab: laula! Sõnu sööstab suhu! Nad tikuvad mu sulge kogelusest, ürgsest kisast, Neid sipleb silpidena ärevuses: kuhu? Neid ruugeb riimiks, kipub rütme ringiks, Neid reastub värssekooriks, andub vaikseks salmiks. Mu süda laulab: laula! Ja ma laulan. Lisaks kirjutamistuhinale, mõjub kevad Underile ka teistmoodi, nagu kirjeldab "Sirelite aegu": "Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: / mu süda õhetab kui hõõguv ääs - / Ah, sirelite õitseaeg on käes! / Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!" või "Jürikuu hõiskamine" - "Kuidas, kuidas paigal seista / ega mitte käega puutu / sesse punga leheksmuutu? / Kuidas mitte õhku tõusta?" Pärast emigreerumist Rootsi on kevad talle valguseks, lohutuseks ja - tundub ka et uueks jõuks elada.
Impressionism 19. saj. lõpp Prantsusmaa · Oluline hetke-meeleolude · Ridala "Talvine väljendamine õhtu" · Antakse edasi detaile, värvi-, · Under "Ekstaas", valgusvarjundeid "Sirelite aegu" Kubils 20. saj. algus Prantsusmaa · Sisu oli teisejärguline, · Appollinaire tähtis vorm "Kroon", "Kaelaside" Dadaism 19 saj. algus Sveits · Kasutati algelisi väljendeid, · Tazara
aasta "Postimehes" Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest Sirelite aegu All sirelpõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju nad iluga, liig raske minu vael
Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Underi luuletustest on väga romantiline miljöö. Ta annab edasi erksaid meeltemuljeid- eeskätt värve ja varjundeid ning lõhnaaistinguid. Paljud Underi luuletused on sonetid, seda nõudlikku klassikalist vormi järgib luuletaja
1902 aastal abiellus Under ning elas Moskva lähistel mitu aastat. Moskvas sündis Underi 2 tütart. Under näitas oma esimesi emakeelseid värsse Laikmaale ning Laikmaa õhutusel need ka ilmusid. Esimeses trükis avaldatud luuletusi oli ,,Ema laul" Noor-Eesti 1.albumis (1905). Tallinna tuli pere päriseks 1906a. Underi kodust sai kunsti- ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht, nn kirjanduslik salong ; samuti inspireerisid Underit maja ja aed ,,Sinist terrassi", ,,Sirelite aegu" jt. 1. MS ajal abielu purunes. Luuletaja alustas kooselu Artur Adamsoniga ning abiellus temaga 1924a. 1. MS eel ning ajal kirjutatud luuletused leidsid tutvusringis heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusalal ning tõid poetessile üldise tuntuse rühmituse esilaulikuna. Seejärel tegi luuletaja aga järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning tegutses Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet
· Underi luule on eeskätt psühholoogiline,annab edasi inimese siseilma keerukust,tundeid ja varjatud tunge.Underi luulet läbib olemise suur vastasseis-elu ja surma,rõõmu ja mure,valguse ja varju vahel. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, sokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. (,,Sirelite aegu","Veri valla","Endaga","Agulis".) · Underi ballaadid- Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga
Henrik Visnapuu Marie Under Impressionism tekkis 19. sajandi lõpus. Oluline on hetkemeeleolude edasiandmine. Kuna on vahelduvad muljed, siis need vahelduvad ja antakse edasi detaile, värvi ja valgusevarjundeid. Villem Ridala ,,Talvine õhtu" Marie Under ,,Ekstaas", ,,Sirelite aegu" Kubism tekkis 20. sajandi algul Prantsuse maalikunstis. Kirjanduses väljendub kubism eelkõige teoste ülesehituses ja vastavas terminoloogias. Sisul oli kubistide silmis teisejärguline tähtsus, rõhutati vormi. Guillaume Apollinaire kubistliku luule rajaja ,,Kroon" Dadaism sai alguse 1916. aastal Zürichis. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, lõid ebaloogilise assotsiatsioone, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid
jaoks üks väga murelik aeg. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli Ema Laul 1905,Noor Eesti I albumis. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ja hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad sügavad, sametimustad, Vaatavad hingesse mul, süütavad lõkkele südant... Lõpuks tuli päriselt kodumaale tagasi, Tallinna tuli pere 1906.aastal. 1907.aastal elati ilusas puumajas Tartu maanteel. Tema maja ja aed inspireerisid teda: Sinine terrass, Sirelite aegu jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi. I maailmasõja ajal purunes neiu abielu, luuletaja alustas kooselu Arthur Adsoniga, ametlikult abiellus temaga 1924.aastal. Karl Arthur adsoniga kohtus Under Estonia avamisõhtul 1913. Esimesed luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusajal, ning tõid luuletajale tuntuse. Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933
Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ’’Sädemed tuhas’’ leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ’’Sirelite aegu’’ All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael – ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks,
sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ''Sädemed tuhas'' leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ''Sirelite aegu'' All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju. Ja tõstan säravamat safiirkrooni, et see end juuste kullakuhja plehiks, ma õite rasket küllust üle pää. Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õtsev veri ehiks,
proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. Peale Ants Laikmaaga kohtumist, õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime ,,Sonetid" ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu (,,Sonetid", ,,Eelõitseng" ja ,,Sinipuri"). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid, ehteid. 3.) Marie Under ja Siuru 1917. asutati rühmitus ,,Siuru". Rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit, aga selle liidriks tõusis hiljem Under. Lisaks neile kuulusid sinna veel Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares- Barbarus ning August Alle.
Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 · ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 · ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 · ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. · ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk. Lisad Sirelite aegu 1 Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad maja taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs Ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga! Kuid sind ei ole siin misjaoks, misjaoks siis päev nii täis neid siniverkjaid õisi loodi? Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv, nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi?
Tuli välja, et see mees oli laeva kapten. Toomas Üüve oli sellelt härralt kõik raha ja ka ehted varastanud enne kui kapten suri. Sellepärast ongi Toomas Üüve talu ainuke nii rikas talu seal läheduses. Tomas Üüve tütart, Eneken Üüvet, on kujutatud vaga ning tagasihoidliku neiuna, kes palju ei räägi. Vahepeal jääb mulje, et A.Gailit on teda püüdnud natuke isegi kujutada kui inglit. Tsiteerides Gailitit ,,...midagi valget ja roosat liikus seal sirelite vahel", see on seik, kus ta kirjeldab Enekeni, kes sammus metsa poole samal ajal ,kui Eneken teda märkas. See tsitaat toob minu arvates täpselt välja selle, kuidas autor on püüdnud Enekeni kujutada puhta ja ehedana justkui ingel. Romaani lõpus kujuneb ju välja ka Ekke tõeline armastus, kelleks osutubki Eneken Üüve. Ekke tagasi koju jõudes ootab Eneken teda ju väraval ning hiljem küsib talt ka, kas too leidis lahtiseid allikaid
ja kauguses kutsuvat kaja. Nüüd oled sa tõsine võitleja, kaed elumurele silma, näed ilma hädade lõpmatust ja valude vaevatut ilma. Su sõber kui sätendav päikene jäi kauguse võlvis öö varju. Teed üles ei leidnud hing väikene, ei näinud ta tähtede harju. Nüüd oled sa hädaga kihlatud ja võidavad elutõed valjud. Kuid ära neid ilmi sa unusta, suurt tõde- kui enne sind paljud! Marie Heiberg Sirelite aegu Nüüd üle kirsipuude, üle kogu aia üks hele õitepärg kui pehme valge vill, ning lillasireleid on küll ja küll, neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. Ah, puu kõik õied minu üle saja! Kõik lõhnad mulle, väike rikas lill! Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne pika igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri: seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel. Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel:
Kuigi Under ja Visnapuu elasid samas ajajärgus ning armastus oli nende loomingus üks põhiteemasid, on nad siiski oma tunded erinevalt kirja pannud. Visnapuu nukker kurblikkus ning Underi elurõõm ja kirg sulanduvad kokku tasakaalustatud armastuseks ning võib julgelt väita, et läbi nende teoste saame veel tänapäevalgi ahastuse, valu, erutuse, kibeduse, tohutu õnne, lõputu tunnetetulva ehk armastusega paralleele tõmmata. Kasutatud luuletused: Marie Under: ,,Sirelite aegu", ,,Üheskoos" , ,,Sina ja mina", ,,Lahkumine", ,,Pärast ema surma", ,,Suudlus", ,,Valge värav" Henrik Visnapuu: ,,Ma küünitan so suudlusi", ,,Neljas kiri Ingile", ,,Ma ostsin so", ,,Armastus surm", ,,Vanaema surm", ,,Armulaul", ,,Ingi haual", ,,Kodulaul"
,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna
Värsskõne on esmane kunstiliik, mis tekib loomuliku kõne baasil. Foto- ja filmikunst. Fotot ei mõeldud esialgu kunstiks, see oli nö. Tarbeese. Uute võimaluste tekkimisel (filmikunst, montaaz) andsid uusi võimalusi seda modifitseerida. Luule oli esimene aktsepteeritud kunstivorm. 19saj lõpul ei olnud proosa veel kunst. Luule muutus eriliseks kirjanduseks. Proosa (realistlik romaan) rütmiline vabaluuletus, proosa, värss Luule (sonett) Ju toome helbed jätnud jumalaga Ja sirelite õitseaeg on käes Rütmiline proosa Atlandi laine käib vaikselt, loodest ta tuleb. Roheka turja küünitab kummina kõrgele, valkavaks pääks selle veeretab, tüünelt ja laisalt. Õhk ei haiguta tuult; üksikuid kaadraid ja kakjaid kannab ta soolane avarus. Ookean ringutab rammetuid liikmeid. Laia ja tugevat vett läbistab mõtlikult laev, pisike putukas ulguvee mõõtmatul pinnal. Vabavärss Meie ei taha olla, ei ole Vaikiv, ununev lehekülg Aegade raamatus:
soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Nt M. Underi ”Sirelite aegu” itaalia sonett (värsiskeem 4+4+3+3). Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. 12. Narratiiv. Lood aitavad maailma mõsta ja kogemusi korrastada, samuti inimese tähendust uurida. Lood aitavad igapäevaelust eemalduda. Lood võivad olla nii vahendavad kui loovad. Vahendav lugu ilmutab e näitab maailma korrastatust, loovad lood loovad midagi sõnade/kujunditega , käivitavad sündmusi. 13. Narratiivi mõiste
Ballaad on luule kinnisvorm.Orjakivi Sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust. Sonett arendab ühte teemat tõusvas joones. 14. rida kulmineerub tavaliselt vaimuka puändiga. Sonetti peetakse uusaegset teadust väljendavaks luulevormiks. Seotud erootiliselt ihaleva objekti uurimisega. Sonett ei ole lüroeepiline kinnisvorm. SIRELITE AEGU Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratoloogia on teadusharu, mis tegeleb narratiivide (lugude), nende struktuuri ja mõju uurimisega inimese tunnetusele. Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaldub teose ideestik. Lugeja tunneb huvi 3 eelkõige tegelaste ja nende elusaatuste vastu
· Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn,
rõhuta silp (´ ). Tere, laine! mere laine! v / v/ v/ v Jamb. Kahesilbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Ju toome helbed jätnud jumalaga v / v / v / v / v / v Ja sirelite õitseaeg on käes: Kõik pakatavad täies väes, Kõik õõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, "Sirelite aegu") Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Daktül. Kolmesilbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist.
Väetise andmine pritsides on efektiivsem, mõjub kiiremini ja on ökonoomsem. Sireli jaoks tähtsaim makroelement on lämmastik. Eriti vajalik on lämmastikuga varustatus aktiivsel kasvuperioodil aprillist juunini. Kui lämmastikku on mullas vähe, pidurdub taime kasv ja lehed muutuvad matiks. Lämmastikku võib kasutada vaid juuni lõpuni, sest ülemäärane lämmastiku andmine pidurdab võrsete puitumist ja õiepungade moodustumist. Lämmastiku üleküllus soodustab sirelite haigestumist, suurendab külmakahjustuste tõenäosust ning võib vähendada õitsemist. Õitsemist soodustab aga fosfor, mida peaks andma suve lõpus. Fosforipuudus väljendub nõrgas juurestiku ja võrsete kasvus. Kaalium parandab sireli põua- ja külmakindlust. Kaaliumipuuduse korral muutuvad lehed servadest heledamaks ja hakkavad koltuma. Kaltsiumipuudus, aga ka üleküllus, põhjustab sirelitel klorofüllivaegust. Sobiva mikroelementide
rõhuta silp (´ –). Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Jamb. Kahesilbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk langeb teisele silbile. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Ju ▐toome helbed jätnud jumalaga v – / v –/ v –/ v – / v –/ v Ja ▐ sirelite õitseaeg on käes: Kõik ▐pakatavad täies väes, Kõik ▐õõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, “Sirelite aegu”) Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Daktül. Kolmesilbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist.
Nt : Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb- 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Nt: Ju ▐ toome helbed jätnud jumalaga v – / v –/ v –/ v – / v –/ v Ja ▐ sirelite õitseaeg on käes: Kõik ▐ pungad pakatavad täies väes, Kõik ▐ põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Rütmilisust, mängulisust.. Riim. Seaduspärane häälikukordus, Erinevused riimi kasutamises keeleti, Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile
Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsioonilisel esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Näide: Ju | toome helbed jätnud jumalaga v- / v- / v- / v- / v- / v Ja | sirelite õitseaeg on käes: Kõik | pungad pakatavad täies väes Kõik | põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, ,,Sirelite aegu") Daktül 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Näide: Kui tume veel kauaks ka sinu maa v -v v -v v -v- Anapest 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb
● Töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses; ● 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas; ● Kultuuriringkonnad , tutvumised oma ande austajatega (Vilde, Laikmaa, Tuglas jt); ● Siuru; ● 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga.; ● Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik; ○ Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. ● Sonetid: ○ „Sirelite aegu“; ○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“. ● Ballaadid: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1917. aastal kogu „Sonetid“: ○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“; ○ „Ehtides“. ● 1929. aastal kogu „Õnnevarjutus“: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1942 luuletus „Jõulutervitus 1941“ Sinine terass Täis roosat eha sinine terrass,
kustkaudu sõitsid veokid. Eriti üldiseks kujunes niisugune õuejaotus saartel ja Lääne-Eestis. Taluõuede juurde kuulus kindlasti ka aiamaa. Iga õue ümber oli ka kapsa- ja kaalikataimede ning muud aedvilja kasvatamiseks väikesi aiamaatükke. Saaremaa taluõuel oli humalate (tappude) kasvatamiseks omaette tapuaed. Taluõue aiamaal on kasvatatud ka viljapuid ja majapõõsaid. 20.sajandil kuulusid viljapuuaed ning lillepeenarde ja sirelite ja teiste ilupõõsastega iluaed iga korraliku talu elumajade juurde. On andmeid, et varem olid taluõued üsna lagedad. Asunikuõued asusid tavaliselt lagedal põllumaal, nende ümber istutati mitmesuguseid hekke, eriti kuusehekke, et kaitsta viljapuuaegada põhjatuulte vastu. 3 2.6.Ühisotstarbelised ehitised Ehitised, mida suuremal või vähemal määral kasutati ühiselt. Sakraalehitised
"Sinine puri" armu- ja looduselamuste väga siiras kirjeldus, ülemlaul armastusele, enesega rahulolu, rõõm, õnn, palju hümnilisust, paotuslikust, luuleread on jõulised ja tugevad. Armastusluule märksõnadeks: meeletus, joobumuse tunne, nauding. Armastusluule tekitab soki, sest Under on esimene, kes julgeb rääkida ka selle füüsilisest poolest. Mu kevad- ootus, huvitavad kirjeldused. ,,Mu kevad algab pääle jõulu juba.", Sirelite aegu- värvikas, igatsus. Samas räägib igatsusest positiivselt, Sinine taevas- impressionism, Helged sonetid, Ekstaas- kriitikute vastumeel, sest seda peeti pornograafiaks- "Sest riidetult on siiski kaunim naine." Lahkumine, Ehtides 20-ndatel tuleb luulesse muudatus. Domineerib ajaluule, esile kerkivad sotsiaalsed teemad, ühiskondlikud probleemid. Luule muutub filosoofilisemaks. Under püüab lahata inimese vastuolulisust. Tugev ekspressionistide mõju. Vahelduv vorm.
Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia
Seal tutvus Ants Laikmaaga, kes maalis temast pildi ja soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles.Laikmaale näitas ta oma esimesi emakeelseid värsse ja Laikmaa õhtusel need ka ilmusid. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli ("Ema laul"). Päriseks tagasi kodumaale tuli pere 1906aastal, poetessi suhe eesi kultuurieluga tihenes.Underi kodust sai kunsti-ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht.(nn kirjanduslik salong). Samuti inspireerisid maja ja aed Underit "Sinist terassi", "Sirelite aegu" jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi kirjutama. I MS paiku tema abielu purunes lõplikult. (raske protsess, palju unetuid öid jne). Luuletaja alustas kooselu Artur Adsoniga ning abiellus temaga. I MS eel kirjutas ta palju luuletusi, leidsid heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru ajal . Seejärel tegi ta järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ja tegutses Tarapitas.Tõlkis ka saksa ekspressionistliku luulet
Tertsettides peab lõppema puändiga. Under toob eesti luulesse kõigepealt sensuaalsuse ja seksuaalsuse, isikliku armastuse, ja toob värvi. Mis on valgest kuni leekiva punaseni välja. Selle esimese sonetikogu moto on, läbi teema, on arm elada. Tohutu elutahe, elurõõm. Need on siis komponeeritud nelja aastaaja rütmi. See suur rõõm elada on ka sügisel, talvel, kevadest ja suvest rääkimata. Seal on 50 sonetti, millest kõige tuntumad on ,,Ekstaas", ,,Sinine terrass" ja ,,Sirelite aegu". ,,Ekstaas" joovastus, ülim nauding. Elab niisuguse tundega, et on viimane päev. Soneti teema on elamine maine, see on ülim ekstaas, siis, kui sa elad oma tunnetele vastavalt. Kui sa pole ometi selline, kes sa salgad oma armastust. ,,Sinine terrass" roosa, sinine, punane, purpur, verev, hall, valge, kressid on tegelt kollased, erkoranzid. Eelperioodi kohta hästi palju kriitikat erootilisuse kohta ja isikliike motiivide kohta.
annaabi.ee 
