Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunsti värvid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Must ruum
Valge ruum-Valge on puhas, laitmatu, vaikne, aus, selge, terviklik ja kerge.
Puhas valge värv on kõigist värvustest kõige ebaloomulikum. Sellega võrreldes on piim sinakas, munakoor kreemjas ning suurem osa muid valgeid toone rohekad.
Valged ruumid tunduvad külmad ja puhtad, kuid vastavalt kujundatult mõjuvad need ka suursugustena. Eraldi asuvad valged pinnad sobivad eredamates värvides piirkondade eraldamiseks, kuna nii tuleb viimaste eredus paremini esile.
Laitmatule ja puhtale valgele värvusele võivad alternatiiviks olla selle erinevad delikaatsed varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna
Roheline ruum-Roheline värvus sümboliseerib lootust, rahu, ohutust, innustust, värskust, loodust ja elu.
Rohelisega seostub esmajoones loomulikkus ja värskus . Rohelised ruumid mõjuvad rahustavalt ning need isegi summutavad müra . Seepärast sobib roheline magamistuppa ja lõõgastumiseks mõeldud ruumidesse.
Roheline võib toonist olenevalt mõjuda kas elustavalt ja ergutavalt või rahustavalt: sinakasrohelised toonid rahustavad, kollakad pigem ergutavad.
Staatiliste või kandvate konstruktsioonielementide/alade jaoks sobivad tumerohelised toonid paremini kui heledad, kuna heledates toonides konstruktsioonid tunduvad õrnad ja kerged.
Roheliste ja siniste toonide kasutamisel muutub ruum rahustavaks, veelgi naturaalsema tulemuse saab kujunduses puitmööblit kasutades.

Vasakule Paremale
Kunsti värvid #1 Kunsti värvid #2 Kunsti värvid #3 Kunsti värvid #4 Kunsti värvid #5 Kunsti värvid #6 Kunsti värvid #7 Kunsti värvid #8 Kunsti värvid #9 Kunsti värvid #10 Kunsti värvid #11 Kunsti värvid #12 Kunsti värvid #13 Kunsti värvid #14
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaj Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Värvi psühholoogia

SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni

Psühholoogia
thumbnail
7
doc

Värvide mõju inimesele

REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris.

Psühholoogia
thumbnail
22
doc

Värvipsühholoogia

mõjuvõimas kommunikatsioonivahend, mistõttu ta on nii oluline disainielement.rv valgus ning valgus on elu allikas. On olemas neli tooniperekonda - jahedapõhjalised, soojapõhjalised, sinisest või kollasest tulenevad. Igasse gruppi kuuluvad kõik spektrivarjundid, seega ei ole värviskeemi vaja joonistada rohkem kui ühest grupist. Õigupoolest, kui me seda teeksime, siis see mõjuks negatiivsena. Kui mistahes joonise juures kasutatud värvid kuuluvad kõik samasse gruppi, moodustavad need seose, mis kaitseb iga varjundi positiivset tähendust. Seetõttu on oluline teha kindlaks, milline värvigrupp ehk psühholoogiline värviperekond esindab kõige paremini soovitud eesmärki. Sellega luuakse raamistik, mille raames disainerid võivad vabalt töötada, kindlad teadmises, et antud värviskeem täidab oma funktsiooni. Peaaegu kõik tänapäeva kujundid tahavad kombineerida kaasaegse efektiivsuse ja hooliva sõbralikkuse.

Värvusõpetus
thumbnail
18
odt

Värvusõpetus

Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid.

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

VÄRVID INTERJÖÖRIS

Paljude ühiskondlike hoonete siseviimistlus on tehtud just seda silmas pidades, niisamuti peaks seda arvestama ka oma kodu loomisel. Lisaks meeleolu muutmisele kompenseerib efektiivne värvikasutus negatiivseid mõjureid , nagu loomuliku valguse puudumine ja kohmakad proportsioonid. Värv on väga emotsionaalne ja isiklik asi . Tavapäraselt esindab iga spektiosa erinevaid meeleolusid. Paljude värvide võimsate seoste tõttu hoidutakse nende kasutamisest nagu punane ja must, värvid mis viitavad vihale ja masendusele. Õige koloreerimise ja värvide segamisega võib saada aga interjööri, mis on elav ja jõuline. Intensiivsed soojad värvid , nagu kollased, punased ja oransid eenduvad, lastes objekte paista lähemal, samal ajal kui jahedad varjundid, nagu helesinine, roheline, hall ja punakasvioletne taanduvad. Seda reeglit järgides saab mõnda huvitavat detaili esile tuua või mõnda inetut joont varjata. Selliseid optilisi illusioone kasutatakse ka lagede juures

Värvusõpetus
thumbnail
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Soe koloriit Kui me valime värvid värviringi soojemalt poolelt, saame sooja koloriidi. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. G.Klimti soojas koloriidis maal "Suudlus" 11

Kunst
thumbnail
9
pdf

Kompositioon maastikukujunduses

ülejäänud kompositsioon. Valguse iseloom sõltub päikese asendist taevas. Vormi siluett ja pind on hästi vaadeldav otse langevas valguses. Varjud on väljendusrikkamad, kui objekti vaadata risti langeva valguse suunaga. Hommikuvalgust peetakse efektsemaiks, sest atmosfäär on läbipaistvam, varjud pikad ja selged ning annavad edasi täpselt obekti silueti iseärasusi. Keskpäevavalguses on ere, pimestav, tekkivad varjud on lühikesed ja teravad, värvid on kuldse varjundiga ja heledad, seetõttu tunduvad eriti heledad pinnad ebaselged. Õhtuvalgus oma erilise tonaalsusega võimeldab suurepäraselt esitleda objekte nii ida- kui lõunakaartes. Hämaruses koatavad värvid tähtsuse, oluliseks muutuvad valged toonid ning valge värvuse osakaal, kusjuures punased, rohelised, sinised toonid tunduvad distantsilt hallidena. 6 2.10 Perspektiiv

Kompa
thumbnail
12
docx

Värvid arhitektuuris ja värvi teooriad

intensiivsem. Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda. Joonis 1. Isaac Newtoni värviring 1.2. Johann Wolfgang von Goethe värviteooria Johann Wolfgang von Goethe ei suutnud ega tahtnud nähtusi füüsikaliselt seletada. Teda huvitasid eelkõige esteetilised ja moraalsed küsimused: kuidas inimene värve tajub ja mis tundeid värvid inimestes tekitavad. Ta lähtus värvide vastandlikkusest, tuletas oma õpetuse prismakatsetest ja sidus sellega nii füsioloogilise, füüsikalise, keemilise kui psühholoogilise värvide käsitluse. Goethe töötas viis aastat, et kokku panna mahukas teos "Zur Farbenlehre". Kirjutise esimene osa käsitleb valguse füüsilist olemust, opositsiooni Goethe eelkäija Isaac Newtoni väidetele, et valge

Värviõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun