madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
· võrse heledam, paljas · okas murdub koos näsaga · okkad ei torgi, pehmemad ja heledamad (hallimad) · okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas · soomuse servad ümarad, terved · käbid avanevad kiiresti Picea mariana - must kuusk · võrse vars tumepruun, karvane · punga soomused pikad, kitsad, natuke lahtised (basaalsoomused) · okkad pehmed, lühikesed, ei torgi, tömbi otsaga · okkad sinakasrohelised · käbi pisike ja ümmargune (munajas), seemnesoomused hambulised, soomus kolmnurkne · käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk · võrse karvane, tumepruun (mitte nii tume kui mustal kuusel) · okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga
kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks VIRMALISED Atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate
SLAID 4 Roheline kiir on optikanähtus, mis toimib vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Nähtus on tavaliselt jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Selle tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär ehk päike on loojudes pigem kollane kui punane. Rohelise kiire põhjuseks on see, et päikesekiired ei liigu mitte otsejoones, vaid pisut kaardudes, kusjuures kaardumise ulatus sõltub valguse lainepikkusest. Väiksema lainepikkusega sinakasrohelised valgusosised kaarduvad rohkem kui suurema lainepikkusega punased. Seega tekib hetk, kus punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad. Kui atmosfäär ei ole piisavalt läbipaistev, siis nähtus ei teki, sest atmosfäär neelab sinakasrohelise valguse. SLAID 6 Tara ehk pärg on värviline oreool, mis kujutab endast 15 kraadi laiusega värvilisi rõngaid kuu- või päikeseketta umber
Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/ Aditiivid väldivad korrosiooni ja sadestite teket, vähendavad vahuteket ning annavad värvuse. Etüleenglükoolibaasil saadud jahutusvedelikud on rohelised või sinakasrohelised, propüleenglükooli baasil saadud- (purpur)punased. Etüleen- ja dietüleenglükooli baasil valmistatud antifriisid põhjustavad, aga metallide korrosiooni, seetõttu lisatakse neisse korrosiooni inhibiitoreid - kaitseks lisatakse Na 2 HPO4, Na2 MoO4, Na2B4O7, KNO3, dekstriini, kaaliumbensoaati jt. Hooldus Jahutus vedeliku taseme kontroll, külmakindluse kontroll, vahetus Lekete tuvastamine, remont
Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasvavad punased moonid (liiv-, põld- ja kukemagun, levinud nii Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kukemagun polegi meil tegelikult looduslik. Metsistunult ja aetades kasvab siin ka peamiselt liivmagun (P. argemone) ja põldmagun (P. dubium). Aedades, parkides ning prahipaikadel võib leida metsistunud kuke- ja unimagunaid. Iseloomustus: üheaastane rohttaim. Vars lihtne või ka oksine, püstine. Lehed piklikmunajad, sinakasrohelised, paljad, serv täkiline või korrapäratult saagjas. Õied korrapärased nelja kroonlehega, kroonlehed alusel tumeda laiguga, õieraag pikk. Õite värvus punakas, violetjas või valge. Vili kupar. Taim sisaldab kõikides osades valget piimmahlvili Kasvukoht: koduaedades, peenramaadel ilutaimena. Metsistunult mõnel pool aiaservades ja prahipaikadel. Looduslikult Eestis ei kasva. Õitsemise aeg: juuni - august Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa:
Koor, Koor hallikas, tüvi tumehall, tüvekoor helehall, Võrsed on tüvekoor hallikas, Võrsete ja vanemas eas peenerõmelise sile või piklike peened ja sile või pikuti pungade võrkjas korp, tüvi korbaga. Noored ribadena punakad, lõhenev. Võrsed tunnused sageli kõver. võrsed kestendav. Noored noorena sinakasrohelised Võrsed punakaspruunid, võrsed läikivad, karvased, või punakad, sinakasrohelised, läikivad. Pungad punakaspruunid, heledate hiljem pruunid. kaetud punakaspruunid, heledate lõvedega. lõvedega, Pungad väikesed, härmatisega. ladvapung Punga alumised pungad lehearm kitsas.
lehed võivad ka külma talve üle elada. Iseloomulik on veel see, et nii sinika kui mustika marju katab sinakas või valkjas vahakirme. Õiedki on neil väga sarnased. Segamini neid perekonnakaaslasi tavaliselt siiski ei aeta, sest neil on ka piisavalt palju selgeid erinevusi. Esimeseks erinevuseks on see, et sinika marjad on rohkem sinised kui mustika omad, heledamad. Ka ei ole sinika marjad nii ümmargused. Teiseks on sinika lehed sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad. Kui veel marjadest ja marjulistest rääkida, siis tavaliselt sinikaid ei korjata. Arvatakse, et
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta
jäigad, varjus ettepoole suunatud, mulda talveni valguse käes radiaalselt Õitseb mais, seemned valmivad Pruun, munajas, basaal- Sinakasrohelised, nelja-tahulised, Külma, vähenõudlik sügiseks, seemnesoomuste soomusete tipud ulatuvad asetsevad võrsel tihedalt, mulla suhtes, varju halva avanemise tõttu võivad üle punga, vaiguta teravatipulised
Märkus: Talub hästi põuda. Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega. Ravimina kasutatakse õisi koos kattelehega. Kogutakse asja puhkenud, täiesti värskeid õisi. Hiljem kogutud õitel ei ole raviomadusi. Ilusate, soojade ilmadega saab õisi koguda 10 päeva, jahedamate ilmadega 15 päeva jooksul. Kogutud õied tuleb kohe kuivatada varikatuse all, hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40-50 °C.
Ovaalne või munajas Lühikese terava osaga Kärbitud saagja servaga Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu poole · Harilik türnpuu · Rhamnus catharticus Elliptiline või äraspidi munajas Terve servaga Külgrood pöörduvad enne serva lehe tipu suunas · Harilik paakspuu · Frangula alnus 5 Lehekest Elliptilised Servast jämesaagjas alt küljelt sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga Heledad peenrood paistavad vastu valgust välja · Harilik kikkapuu · Euonymus europaeus Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea
Metsatöödega aga peab olema ettevaatlik, sest lageraielankidel taimed enamasti hukkuvad. Arendustegevus, mille tõttu ehitatakse üha uusi teid ja rajatisi, ohustab mitut leiukohta. Punane tolmpea on suhteliselt visa loomuga. Tihe kooselu seensümbiontidega ka täiskasvanuna annab eelised vastu pidada, kui seen toetab küllaldaselt. Kokkuvõte Punane tolmpea kuulub käpaliste sugukonda.Punasel tolmpeal on sinakasrohelised õied ning ta kasvab tavaliselt alla 50 cm pikaks.Paljud punase tolmpea kasvukohad on hävinud kuna sinna on rajatud ehitised, tehtud lageraiet jms.Punane tolmpea on väga kena ja ta on üks Eesti eksootilisema välimusega taimi.Punane tolmpea oli esimene orhidee, mis valiti aasta orhideeks. Allikad:
meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2] Harilik vaher on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega. Õitseb enne lehtimist aprillis-mais 7-10 päeva. Rohekaskollased õied on kahesugulised, püstistes kännastes.
rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed).
energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva päikesekiirguse soojusenergia summat. Klaasi omadused Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust Hall klaas tõkestab nähtavat valgust Soovitused loomuliku päevavalguse kasutamisele Ø Loomulik päevavalgus peaks pääsema õppe ja tööruumidesse nii kodus kui töökohas Ø Hoone ehitamisel tuleks arvestada ümbritseva väliskeskkonnaga Ø Võimalusel tuleks lasta loomulikul päevavalgusel pääseda ruumi rohkem kui ühest suunast Ø Õige suurusega akna valimine
tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on tavaliselt kreemikasvalge, mille värvi aitavad säilitada peakapsa lehti meenutavad, pikliku kujuga lehed, mis asuvad õisiku ümber selleks, et päikese eest varju pakkuda. Vars on silindrikujuline, 15-70 cm kõrge. Varrel asetsevad viltu üles suunduvad lehed, mis tihti on spiraalselt kõverdunud. Lehed on eri kujuga, keskmiselt 5-40cm pikad. Värvuselt hele- kuni sinakasrohelised. Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna ligidal. Paljunemine Lillkapsas õitseb sõltuvalt maist kuni augustini, seemned aga valmivad juulist septembrini. See on ühekojaline putuktolmneja. Taim ise on iseviljastuv ehk partnerokarpne. Seemned valmivad, kui õisikute vananedes puhkevad õied. Õied pole kuigi suured (läbimõõt on 1,2-2,6cm), kuid see-eest õiekobarad on tihedad (3-15cm pikad). Õielehed on valged,
..5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Frangula alnus– harilik paakspuu paakspuu nahkjad, läikivad lehed sarnanevad musta lepa lehtedega. Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. Parthenocissus quinquefoila– harilik metsviinapuu Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad. Euonymus europaeus– harilik kikkapuu Lehed elliptilised, teritunud tipuga, peensaagja servaga, nõrgalt kortsulised, pealt paljad, alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad.
Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks. Nad on algul heledat värvi ja püstises asendis. Hiljem nad tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad metsnikud mullaviljakust ja puude elujõudu. Lehestik Mändidel on nelja tüüpi lehti. Seemikutel on algul 1. 4...20 idulehte, millele kohe järgnevad 2. noorte taimede juveniilsed lehed, mis on 2...6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need 3. soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid. Neis ei toimu fotosünteesi ja nad paiknevad nagu juveniilsed lehed. Viimane tüüp on 4. okkad, mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2...5 (1...6) okkast koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja väikesest pungast tillukesel
varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna Roheline ruum-Roheline värvus sümboliseerib lootust, rahu, ohutust, innustust, värskust, loodust ja elu. Rohelisega seostub esmajoones loomulikkus ja värskus. Rohelised ruumid mõjuvad rahustavalt ning need isegi summutavad müra. Seepärast sobib roheline magamistuppa ja lõõgastumiseks mõeldud ruumidesse. Roheline võib toonist olenevalt mõjuda kas elustavalt ja ergutavalt või rahustavalt: sinakasrohelised toonid rahustavad, kollakad pigem ergutavad. Staatiliste või kandvate konstruktsioonielementide/alade jaoks sobivad tumerohelised toonid paremini kui heledad, kuna heledates toonides konstruktsioonid tunduvad õrnad ja kerged. Roheliste ja siniste toonide kasutamisel muutub ruum rahustavaks, veelgi naturaalsema tulemuse saab kujunduses puitmööblit kasutades. Kontrastsuse tekitamiseks sobivad punased aktsendid.
Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; 5 'Malonyana' kitsassammasjas 10...15 m kõrgune tihedaoksine sort. 'Pendula' kuni 5 m kõrgune rippoksaline leinavorm, soomused sinakasrohelised; 'Filiformis' madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on: 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii'. Koonusjad: 'Holmstrup'; 'Rosenthalii'. Kollased sordid: 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'.
Nii on põdrakanepiga koos kasvamas vaid kõrvetavad nõgesed. Kanepiga on selle taime nimi ilmselt seetõttu seotud, et ta kasvab sageli nii tihedalt koos nagu kanep ja on ka nii kõrge nagu kanep. Tõepoolest ulatuvad põdrakanepid tavaliselt täiskasvanud mehele rinnuni. Vars püstine, silinderjas, karvadeta, harunemata. Kõrgus 50 kuni 150 cm. Vahelduvalt paiknevad lehed on teravnenud, süstjad, 512 cm pikad, alt sinakasrohelised, pealt tumerohelised. Lillakad neljatised õied paiknevad varrel pikkades hõredates kobarates. Õitseb juulist septembrini. Need silmarõõmu pakkuvad rohttaimed on vähenõudlikud, kuid kardavad teiste taimede konkurentsi. Nii on põdrakanep sunnitud iga 46 aasta tagant oma kasvukoha maha jätma ja uut vaba pinda otsima. Tänu lendavatele seemnetele asustab ta kiiresti uusi taimestumata kohti (raiesmikud, põlendikud, vastrajatud teede perved jm
UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad raskete metallide oksiide suures koguses Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja kiirguse läbilaskvuse poolest Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. *Keemilised omadused. Klaasi kemikaalikindlus on teiste ehitusmaterjalidega võrreldes hea Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi
SINIKAS Sinikas (ka joovikas, rukkisinikas, soomari. mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas kanarbikulistesugukonnast. Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvabrabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust. Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve. Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim. Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega. JÕHVIKAS
Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest valitud külvatud seemikute seast, misstõttu esineb haljasaladel varjeeruva okkavärviga taimi. Mõned isendid on sinakamad, teised hõbedasemad jne. Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992
Roheline värv ei meeldi närvilistele ja eksalteeritud inimestele, aga ka neile, kes pakatavad energiast. Viimastele on roheline liialt tasakaalustav ja väikese pingega. Värv ruumis Ruumi roheline üldtonaalsus vahendab rahu ja võimaldab kontsentreeruda, võib aga tekitada ka monotoonsustunnet. Sinakamad rohelise toonid loovad asjaliku, jaheda ja hügieenilise atmosfääri. Tumedad sinakasrohelised vahendavad kindlustunnet ja mõjuvad väga hästi silmadele, ei väsita ega pimesta. Halliga murtud roheline tekitab paljudes tunde halvavast laiskusest. Kollakasroheline mõjub nooruslikult ja kevadiselt, on rõõmsameelne ja lootusrikas. Elav roheline toataimede näol mõjutab oluliselt korterite ja tööruumide atmosfääri - nende kasvurütmile kaasa elades saame osa elusast ja muutuvast. Roheline võib väljendada
Nimetus: Siberi lehis Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: külgjuurtega, sügavale ulatuvad Vars: läbimõõt on kuni 1,2 m, koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud Leht/okkad: okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised, pikkvõrsetel okkad ühekaupa, http://upload.wikimedia.o lühivõrsetel 25-50 rg/wikipedia/commons/th kaupa kimpudes Õis: puudub Käbi: pruunid ning 2,55,5 cm pikkused, munaja kujuga, nõrgalt üksteise vastu surutud Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okkad on pehmed, talvel langetab okkad, käbid on ümarad ja üksteise vastas, ülespoole. Nimetus: Harilik mustikas Kuulub sugukonda kanarbikulised, klassi
kinnitub isane sabajätketega emase külge ning viib sperma seejärel emaslooma suguteedesse. Viljastatud emane alustab peatselt pärast suguühte toimumist munemisega. Allpool kirjeldan mõningaid kiililiste liike. 1) Harilik vesineitsik : Isased vesineitsikud sinakasrohelise metalliläikelise ereda keha ja süsimustade tiibadega ning tiiva servad on punakasmustad. Pruunid ja kahvatud tiivad on enamasti noortel isenditel. Silmad on sinakasrohelised. Emastel on roheline metalliläikeline keha , nende tiivad on värvitud varajases arengujärgus, hiljem pruunikad ja vikerkaareläikelised, valge tiivatäpiga, mis asub tiiva tipus. Mõlemast soost on vesineitsikud ühe suurused, nad lendavad aeglaselt ja sageli peatuvad taimedel või muudel objektidel. Valmik elab ainult 40- 50 päeva. Isaseid kohtab sageli veekogust eemal, emase tulevad veekogu juurde ainult munemiseks
laste meelituseks. Taim peab selle eest hoolitsema, et tema seemned leviks. Vargsi läheneb küldne sügis. Puudel on ta poetanud juba üksikuid kollaseid lehti. Mätastel punetavad palukad. Mets on täis niisket samblalõhna. Ja vihma tuleb palju. Kord sajab teda üsna rabinadl, kord tibutab kogu päeva peent ,,seenevihma". Seente riik on üsna värvirikas punased kärbseseened, kollased kukeseened, ruuged kuuseseened, sinakasrohelised pilvikud; kuid seda värsket, rõõmsat rohelist värvust, mida on küllalt teiste taimede lehtedes, pole seenel iialgi. Talveraamatus on lumesaju lõpuga leheküljed puhtad. Kui lähed hommikul välja, näed valged leheküljed on kaetud saladuslikkude märkidega, kriipsudega, punktidega, komadega. Talveraamatusse kirjutab iga metsaelanik talle omase ,, käekirjaga" ja märkidega. Sula tulekul nõrgub vesi läbi lume oksani ja teeb selle libedaks
24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil. Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel · ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0
ja muul ajal teine sulestik, mida nimetatakse puhkesulestikuks. Need sulestikud võivad olla täiesti erinevad (näiteks tutka isaslind) Sinikaelpart Sinikael-parti on kindlast kõik näinud. Ta on varesest veidi suurem lind. Sinikael-pardi häälitsus on kodupardilt tuntud prääksumine. Sinikael on mitmesuguste koduparditõugude esivanem. isaslinnu sulestik on värvuselt eredam kui emaslinnu oma. Isasel on pea ja ülakael hundsulestikus sinakasrohelised. Emane sinikael-part on pruunikat värvi. emaslind on isasest natuke väiksem. Sinikael-part on laialt levinud lind. Eestis elutseb ta igasugustel veekogudel. Ta eelistab taimestikurikkaid kohti. Isegi linnaveekogudel, kui leidub pesale sobiv koht, kasvatab ta pojad üles. Pesapaikadele saabuvad sinikael-pardid paarides. Nad saabuvad juba varakevadel. Seetõttu hüütakse neid märtspartideks. Pesakoha valivad isa- ja emaslind koos. Pesa ehitatakse vee lähedale
16) Larix decidua euroopa lehis *Võrse hallikashelekollane. *Okas(1,5-3), lühivõrsel 40-70 kaupa kimpus. *Käbi(valminud 2-4) seemnesoomuste tagant paistavad välja teravate tippudega kattesoomused. Seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad. Perekond mänd (Pinus) Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare). 17) Pinus sylvestris harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun. 19) Pinus mugo subsp. Mugo mägimänd
Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline Karbamiid universaalne, aeglase toimega Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla lühem kui 20 päeva. N- puudujäägi tunnused taimedel : kidur kasv, kollakas-roheline värvus. N-üleküllus e. NO3 oht: taimed on sinakasrohelised. 2) P taimetoitelemendina ja P- väetiste liigid Fosfor kuulub taimedes liitvalkude, vitamiinide, hormoonide ja ensüümide koostisesse. Osaleb N-ainevahetuse ja süsivesikute moodustamise protsessis. P suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. P- vähesuse korral on ühe- idulehelistel leheservad violetsed, kahe-idulehelistel taimedel (kapsas, kartul) on lehekestel tumedad ümarad laigud. P- puudujääki esineb Eestis Al ja Fe rikastes piirkondades. P-
3 Kevadised korjetaimed: Punapaju Meil looduslikult kasvav 2-4 meetri kõrgune rohkesti hargnev põõsas(harvemini madal puu),mida kasvatakse ka dekoratiivpõõsana.Nime on punapaju saanud pikkade peente ja sitkete,päikesepoolselt küljelt punaste võrsete järgi.Lineaalsüstjad või äraspidikiiljad paljad lehed on 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad,pealt tume-sinakasrohelised,alt hallikasrohelised.Punapaju õitseb aprilli lõpus enne lehepunade puhkemist.Kitsassilinderjad urvad on 1,5-5,4 cm pikkused,tolmukotid purpurpunased.Mesinduse seisukohalt on see taim eriti oluline,sest annab mesilastele peale õietolmu ka paju nektarit. Meeproduktiivsus saavutab kuni 120 kg/ha.Esimene pajudelt tulev kasvõi paaripäevane korje mõjub mesilaspere arengule tunduvalt paremini kui ükskõik milline inimese poolt valmistatud ergutussööt. Harilik sarapuu
nende alt tuleb nähtavale heledam kooreosa. Noored võrsed kollakasrohelised või pruunikashallid. Pungad terava tipuga, munajad, rohelised. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt hallikas-sinakasrohelised. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked teravad, kitsad. Õied ja viljad: ühe- või kahekojaline. Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad kuni 16 cm pikkades kitsastes rippuvates kobarates. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 6 cm pikk., valminult roheline, valmib septembris.
Neil on kaks paari tundlaid ning enamikul ka liitsilmad. Tavaliselt hingavad vähid jalgade alusel asuvate lõpustega. Osal liikidel on ujumisjalad. Jõevähil, homaaridel ja krabidel on käigujalad, mille esimene paar lõpeb võimsate sõrgadega. [6] Vähkide vereringe Vähkide vereringesüsteem on avatud nagu teistelgi lülijalgsetel. Veri liigubsüdamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned sinakasrohelised vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. [6] Vähkide närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis suurema närvirakkude kogumiku - tängu. Arenenumatel vähkidel on närvitüved liitunud ühtseks
Sügavamates muldades (69135 cm) saavutab peajuur 50% oma lõplikust pikkusest kolme kuni viie, 90% aga kuue kuni kaheksa aasta jooksul. Võra on kitsaskoonusja või kitsasmunaja kuni silinderja kujuga. Noored võrsed on tuhmilt kollakasrohelised kuni punakaspurpurjad, nõrgalt karvased, vananedes muutuvad halliks ja siledaks. Pungad on 610 mm pikkused, läikivalt punakaspruunid, vaiguta. Okkad on tömpjad kuni teravad, 23 (4) cm pikkused, kollakas- kuni sinakasrohelised, kinnituvad spiraalselt ümber võrse, kahe vaigukäiguga.[9] Isasõisikud on kollakad kuni sügavpunased.[8] Käbid on 410 cm pikkused ja läbimõõduga 33,5 cm[3], noorelt sügavrohelised kuni -punased, valminult pruunid. Seemned on 56 mm pikkused, kestast pikema tiivakesega.[3] 1000 seemne mass on vahemikus 7,643,5 g. Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas
· kasvab sellistes kohtades, kus põhjavesi on maapinnale suhteliselt lähedane · näitab suurt toitainete sisaldust · kasvab seal, kus on eutrofeerumise(soostumise) oht · tugev risoom(paljunemine) · õisik: suur pööris · elupaik, varjamiskoht, söögikoht, biopuhastus · saaks ka biokütust · "hamba jäljed" Päideroog ehk harilik paelrohi · niidutaim, niisketel kasvukohtadel · värskelt on lehed sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva · keeleke on 6 mm pikk · kasvab kogumikuna · heintaimena(loomasöödana) · võib pillirooga segamini ajada
· kui tahad külge lüüa, kedagi üle lüüa. · soovides olla tähelepanu keskpunktis. · Ei sobi õhtukleidiks(sobib vaid smaragdroheline ja kindlasti läikiv!). · minnes panka laenu küsima(arvatakse, et ei löö läbi, ei saa hakkama). · Ei sobi poliitiliste liikumiste jaoks(välja arvatud Rohelised). · Ärimaailmas meestel roheline pintsak, roheline lips. 11. Türkiis 8 Sinakasrohelised, rohekassinised. Manipuleerib tunnetega. Sobib: · kui inimene suudab enda eest seista. · vaimsuse rõhutamiseks. · Leevendab emotsionaalset sokki. · Kaitseb ebameeldivate emotsioonide eest. 12. Valge Lumivalgest elevandiluuni. Valget armastavad kriitilise meelega külmad inimesed(näiteks Linnar Priimägi). Sobib: · seal, kus oluline puhtus ja hügieen(näiteks kokandus, meditsiin).
panna, tundub, et koer jääb neile alles. TEOSE VÄÄRTUS Teos peegeldab erinevaid sotsiaalseid tasandeid, mida on raske lastele selgitada. Raamat on selle tundma õppimiseks väga hea vahend. Lisaks täiendab Hanno laste sõnavara väljenditega, mida teistest raamatutest ei pruugi leida. Näiteks: sundüürnik, kommunist, asotsiaal, kallur, sotsiaalmaja. Raamat käsitleb ka looduse teemat. On selgitatud, et emased sinikaelpardid on väiksemad ja pruunikad ning isased suuremad ja sinakasrohelised. Teos manitseb lapsi mängides ettevaatlikkusele, paneb mõtlema tegevuse ohutusele. Laps saab korrata hädaabinumbrit- 110. Raamat väärtustab sõprust, heatahtlikust- kõike seda õpetab see teos oma väikestele lugejatele. Autori sõnul on „Mereröövlimäng” lugu vahetust sõprusest, mida tänapäeva kasumit teenivas maailmas enam eriti ei kohta. (Raamatukoi) TEOSE KOMMENTAARID „Kuigi Hennol on lastekirjanikuna kindlasti arenguruumi, on “Mereröövlimäng”
fütosanitari rollis, aidates leevendada saastumist taimehaigustega. Sobivaimad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, seejärel kaunviljad, ristik, põldhein. Kaera esivanemaks on ka praegu meie põlde risustav tülikas kõrreline tuulekaer Raps Brassica napus Raps, ehk õlikaalikas on väliselt üsna sarnane kapsasrohu perekonda kuuluvate teiste kollaseõieliste taimedega nagu must sinep, sarepta sinep ja õlinaeris. Rapsi lehed on sinakasrohelised, õitseajajal on rapsipõld kui kollane lillemeri, olles mesilastele heaks korjemaaks. Kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas. Rapsist saadakse väga hea kvaliteediga toiduõli, samuti mittekuivavat õli tööstuslikuks otstarbeks. Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. Raps on tuntud ka silo ja haljassöödakultuurina. Raps on olnud juba aastaid nn
Väravatena kasutatakse tiibväravat suurusega 5000x2000 ja jalgväravat suurusega 1000x2000. 3.Puittaimede koosseis Torkav kuusk Picea pungens Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad, neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel
Picea pungens Engelm. torkav kuusk Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgalt läikivad. Pungad suured. Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna
tema soomusetaoliselt pisikesteks muutunud lehekesed, millest aurub ka kuuma ilmaga väga vähe vett välja. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Kanarbik Selline on näiteks männimetsade alune, kus (Calluna lagunevad okkad muudavad pinnase happeliseks. Niiskuse vulgaris) liig või vähesus ei ole aga Sinika lehed on sinakasrohelised, sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Sinikate suurel hulgal söömine võib tekitada mõnedel inimestel joobetunde. Harvem võib sinikas ka iiveldust
Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga. Serv tömpjate, näärmeliste hammastega. Alt sinakashallid. Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju Lehed elliptilised/äraspidised. Paljad. Serv laineliselt saagjas. Lühidalt teritunud tipuga. Pealt tumerohelised. Sageli läikivad. Alt sinakasrohelised. 84) Salix caprea raagremmelgas Lehed elliptilised/laielliptilised. Terveservalised/ nõrgalt lainja servaga. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 85) Salix cinerea tuhkurpaju Lehed äraspidised/kiiljad. Lühidalt teritunud/tömpja tipuga. Serv laineline. Pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased. Alt hallid, viltjaskarvased. Näärmeid pole. 86) Salix rosmarinifolia hundipaju Lehed süstjad, väikesed. Serv terve. Pealt rohelised
õitsemist tagasi Kiirekasvuline, külma- ja põuakindel. Talub linnatingimusi. H. sirel (Syringa) Vähenõudlik taim, kuid ei talu kõrget põhjavee seisu. Halvasti kasvab ka liivastel pinnastel. Kuna juurestik on tihe ja kompaktne, on taim suhteliselt põuaõrn. Ei talu ka kõige lühemaajalisi üleujutusi. Puuduseks on taime levimine juurevõsudega. Amuuri ligustriin (Syringa) 4-5m kõrge põõsas, mille koor on rõmeline ja risti paiknevate valkjate lõvedega. Lehed on alt sinakasrohelised, leheroots renjas. Pungasoomused hoiavad võrsest tugevasti eemale Õied on valged, lõhnavad, suurtes püstistes pööristes võrse tipus. Õitseb juulis. Kiirekasvuline, talub linnatingimusi. viljakas lubjarikas Harilik liguster (Ligustum) Pooligihaljas 2-3m kõrgune põõsas. Pungad paiknevad vastakuti ja võrse ligi hoidvalt. Leheservad on allapoole rulluvad. Lehed püsivad kaua põõsal. Õied on kreemvalged, väikesed, pööristes. Õitseb juunis juulis. Marjad on mustad
Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii) on musta männi (Pinus nigra) teisend, mille levilaks on Lõuna-Prantsusmaa, Kesk- ja Ida Hispaania (Ibeeria mäed) ning mida kasvatatakse harva ka Briti saartel kultuurtaimena. Pürenee must mänd on harilikult hargneva tüvega, madalakasvuline või keskmise kõrgusega, tihe, laiuva või vihmavarjutaolise võraga puu. Pürenee musta männi koor on punakaspruun ja pikkirõmeline. Puu võrsed on kollakas- kuni punakasoranzi värvusega. Sinakasrohelised okkad on allapoole rippuvad ning tömpterava tipuga ning käbid on purpurjaspruunid. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) areaaliks on Aadria mere saared ja rannikuala (Dalmaatsia) Sloveenias. Puu kõrgus on 10-15 meetrid. Okkas on 4-7 cm pikad ning käbid samuti 4-7cm pikad. Eino Laas ,,Okaspuud" kirjastus Altex, Tartu 2004, lk 217
Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses, muusikainstrumentide valmistamiseks ja jõulupuuna. Ilutaimena parkides ja aedades ning tuuletõkke hekkidena. Must kuusk: Picea mariana Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 10-20m. Kasvab märgadel ja happelistel turvasmuldadel. Külma- ja varjukindel. Ei talu kuiva. Okkad neljakandilised, sinakasrohelised. Pungade alused soomused teritunud tipuga mis ulatuvad üle punga. Käbid tumepruunid, munajad 2-3cm. Puit kerge, helekollane. Kasutatakse ehitusmaterjalina ja tselluloosi valmistamiseks. Jõulupuuna ja parkides ja aedades ilupuuna. Okastest valmistatakse eeterliku õli. Eristamise tunnused: kõrgus, pungad, käbid 7. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk: Picea pungens Pärit USA lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 20-30m. Külma ja varjukindel. Talub ka kuiva ja õhusaastet
rohekasvalged, mustjaspruunid karvased. Lonicera tatarica Hallikaspruunid, Koonilised, Piklikmunajad, lehed sirge või südaja Õied roosad, p säsita, paljad, ei ole seriaalsed. alusega, pealt tumerohelised, alt valkjasroosad v ronivad. sinakasrohelised, paljad. valged, asetsev paarikaupa leh kaenlas. Symphoricarpos Pruunikad, noorena Paksud, munajad kuni ümmarad, Õied paljuõieli
VÕRA Rohkesti hargnev püstine põõsas. KOOR, VÕRSED Koor pruunikashall, rõmeline. Noored võrsed lillakaspruunid, neljakandilised, veidi karvased, heledate väikeste lõvedega. Pungad piklikmunajad. LEHED Vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes. Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. KASVU- Külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes
annaabi.ee 
