12. Mustpeade vapil kujutati ...? Püha Mauritiuse büsti kujutist. 13. Kirjelda Mustpeade hoone raidkivikaunistusi. Kahekorruselise maja viil ääristatud dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisatud rohkesti raiddekoori - suured reljeeftahvlid(Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akende vahelisel seina pinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba Maarja Pent 11 klass 2012 selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit.Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. 14
o Venemaa ja Rootsi vaheline Pljussa vaherahu-Rootsile P-Eesti ja Ingverimaa linnused o Täyssinä rahu-venemaa tunnustas Rootsi valdusi P-Eestis kuid Rootsi pidi loobuma Ingverimaast o Vana-Liivimaa uus jaotus: · Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti · Rootsi: Põhja-Eesti (Hakati nimetama Eestimaaks) · Taani: Saaremaa o Stockholmis hakati pidama katoliiklike jumalateenistusi, mis tekitas vastuseisu. Seda kasutas ära Sigismundi onu Karl o Rootsi asemikvalitseja hertsog Karl haaras Rootsis võimu ning astus Karl IX nime all Rootsi troonile o Poola kuulutas Eestimaa Poola valduseks. Mõned jäid Rootsile truuks, mõned mitte. o 1617 Stolbovo rahu-Rootsi rahu Venemaaga et saada oma valdusesse kogu Ingverimaa o Rootslased said võitluses Poolaga endale Tartu. o 1645 Brömsebro rahu- Taanile kuulunud Saaremaa Rootsile
piiramatut võimu talupoegade üle · Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda kergendas usubarjääri puudumine. Aadel Põhja -Eestis · Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja ametiasutused · Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek, mida siingi nimetati maapäevaks. · Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik
- Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721 - Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa - Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid: luteri usk ja saksa õigusele põhinev omavalitsus Baltisaksa aadli eriõiguste alusdokument uusajal - Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist - Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad
Gotthard Kettler sai uueks ordumeistriks Liivimaale appi tulnud Poola ei suutnud pealetungivaid venelasi aga tagasi lüüa. 1560.aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist. Poola valitsejaks oli Sigismund III, hiljem, pärast isa surma sai ta ka Rootsi valitsejaks. Sigismund III oli katoliku usu pooldaja, Rootsi pooldas aga luteri usku, sellepärast tekkisid pinged Poola ja Rootsi vahel. Sigismundi onu Karl IX kasutas antud olukorda ära ja astus ise Rootsi troonile. 1600.aastal kuulutas Poola enda valduseks Eesti ala. Altmargi rahuga kuulus Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aga Rootsile, mistõttu jäi ikkagi peale Rootsi. 1645.aastal läks Rootsi kätte ka Saaremaa, mis tähendas Rootsi võimu kogu Eesti ala üle. Eesti ala jäi Rootsi ajal jagatuks kahe riigi vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid juba Liivi sõjal Rootsi kätte läinud Läänemaa, Järvamaa, Harjumaa ja Virumaa
kustutusvahendid olid algelised. Keskaja lõpul hakati linnades tulestiihia vastu võitlemiseks rakendama mõningaid tuleohutusabinõusid. Kehtestati teatud kord tulekahjude kustutamiseks. Tuletõrjealaseid sätteid leidub juba 13. saj. esimesel poolel Tallinnas kehtinud Riia õiguses. 1433. a. tallinnas möllanud ja ränka kahju tekitanud tuleõnnetusest jääb raekoda peaaegu puutumata. 2. oktoobril 1535. a. jõustus Poola kuninga Sigismundi nn. Magdeburgi õigus, kus muuhulgas leidusid sätted kahjutulede ärahoidmise, süütamiste ja süütajate kohta. Arvatavasti rakendati seda Eestis hilisemal Poola ajal. Kõigi vanematemääruste kohaselt kuulus tulekahjude kustutamine linnaelanike sundkohustuste hulka. Kõrvalehoidjaid karistati karmilt. Tallinna rae poolt välja antud vanim tulekaitsealane määrus on aastst 1555. Linn oli jagatud neljaks kvartaliks ehk jaoskonnaks: Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Igasse
Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640.
Praeguse ilme sai fassaad 1597. a., mil tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604(dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640).
1558 a kõik pöördumised, mis Liivimaalt tulevad Sigismund II Augustini, ei leia mingisugust toetust. Erinevalt ilhelmist oli Ketler aktiivselt ajaud Poola asju. Ketler kohtus erinevate kõrgete poola ametnikega ( sh Sigismundiga)Poola-Leedule antaks kindlused üle aga säiliksid kõik senised privileegid. Soovis ala sekulariseerida ja muuta poola kuninga vasalliks soodsatel tingimustel. Aprillis 1559 peeti Riias Maapäeva, kus I küsimuseks oli Relvarahu .59-60 on Sigismundi suhtumine selline, on see, et nagunii liivimaalastel läheb halvasti, mida aeg edasi, seda lihtsam on seda ala endale saada. Juulis 59 uuesti Maapäev , siiani Poolalt abi otsimine, kuid tõsisem küsimus oli arutelu, et võiks relvarahu rikkuda ja artu piiskopkonna tagasi vallutada. Liivimaal õnnestub Sigismund II-ga leping sõlmida 31 august 1559 ( Kaitseleping). Paljuski deklaratiivne, lepingus siiski lubab Sigismund võtta ordu ala kaitse enda kätte. Liitu või uniooni sellega ei sõlmita
teostas ehitusmeister Hans Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori (milledest vanimad on 1575. aastast pärinevad etikukivid) - suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. 9
väärtushinnangute järgi olema vastand rajamisele. Tol kaugel ajal tuletati moskoviidi poolt poole aastatuhande tagused sündmused järjepidevuse faktiks… Igatahes läks tol kaugel viiesaja aasta tagusel ajal nii, et saadikud saadeti tagasi, kimbutati teel isegi vangistusega ja kui nad lõpuks Narva jõudsid oli juba sõda alanud. Heiki Liivat. Liivi sõja algusest. www.telegram.ee. 7.07.2013 3. Liivimaa mõisnike seisuslikud eesõigused Refereeringuid ürikust “Privilegium Sigismundi Augusti” (1561) ja Maapäeva otsustest Kogu ühiskondlike koormiste ja maksude koorem lasub eranditult talumaadel, mis kuuluvad mõisale, ja ei puuduta ei aadliku isikut, kes on vabastatud kõikidest maksudest, ega mõisa põlde ja maad. [---] Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas: 1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida; 2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid; 3) õigust veskeid ehitada; 4) õigust vabalt metsa kasutada; 5) õigust kõrtse pidada;
1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler riigi etteotsa tõuseb, on kuramaa territoorium veidi suurem ja püüab maailmaasjades kaasa lüüa, aga on siiski päris väike, püsib 18. sajandi lõpuni ja siis liidetakse vene impeeriumiga Rootsi võim kogu mandri eestis rootsi ja poola satuvad konflikti selle üle kes saab troonile, nad ei tahtnud sigismundi troonil näha Gustav II Adolf - `Põhjamaade lõvi' valitseja, kelle juhtimisel rootsi võidab poola vastu peetud 30 aastase sõja mõni aeg hiljem kui poola lõuna-eestist minema löödud, annab korralduse tartusse rajada ülikool kui tartus ei oleks ülikooli, siis tartus poleks midagi (töökohti nt) Rootsist sai protestantlik riik ning nad hakkasid käituma protestantlike eest seisvana
Poola kuningate kroonimiskatedraal, restaureeritud Kuninglik Kindlus, kus asuvad Poola rahvusreliikviad. Vana linnaosa ümbritsevad kaitseehitised ja kuulus Barbakani värav. Majad, millest vanimad püstitati juba 13. sajandil, on varemetest üles ehitatud. · Kuningaloss - II maailmasõjas hävinud ning 1970-ndatel taastatud kuningalossoss. Lossiväljakul asuvad ka kuningas Sigismundi sammas (Varssavi vanim monument aastast 1644) ja Püha Jani katedraal. · Varssavi Kuningatee - Trakt Królewski on linna peatänav, mis algab Kuningalossi väljakult ja lõpeb kuninga suveresidentsi Lazienki lossi juures. Tee ääres asub hulgaliselt suurejoonelisi kirikuid ja paleesid ning kuulsaid galeriisid ja muuseume. Siin paiknevad Püha Anna katedraal, Püha Risti katedraal (siia arvatakse olevat kinni müüritud Poola kuulsaima helilooja
5. Erik XIV Erik XIV oli Rootsi kuningas pärast Gustav Vasa. Temal olid poolvennad Johan ja Karl. Erik piiras nende õigusi, sest kartis, et nad saavad võimu enda kätte. Liivi sõjal toetas Erik sakslasi ja 1561. aastal võttis endale Põhja-Eesti. 1568. aastal tõukesid tema vennad teda troonilt. 6. Johan III Johan III oli Eriku vend, kes 1569. aastal sai Rootsi troonile. Abiellus Poola kuninga tütrega. 7. Sigismund ja Karl IX 1587. aastal valiti Johan III poega Sigismundi Poola kunungaks ja pärast isa surma sai ta Rootsi kuningaks. Ta oli katoliiklane ja Johan III vend Karl IX oli tema vastu. Karl IX sai kuningaks 1603. aastal. 8. Gustav II Adolf 1611. aastal troonile tuli Karl IX poeg Gustav II Adolf. Tema troonile tuleku ajal olid sõjad Venemaa, Taani ja Poolaga. Sõjade tõttu oli ta tihti välismaal ja ametnike võim suurenes. Riksdagi alluvuses olid: kantsler (rahvusvahelised suhted), marssal (sõda), admiral
Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse. Haapsalu Haapsalus algas Rootsi aeg 9. augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus -- Haapsalu lään, mille eesotsas seisis valitsuse poolt määratud ametnik -- lossifoogt. Foogti administratiiv, osalt ka kohtuvõimule allus otseselt ka Haapsalu linn. Kuningas Sigismundi poolt 1594. aastal antud privileeg nägi muuseas ette, et foogt on kohustatud linnakohtus ettetulevate kriminaalasjade arutamisel ja otsustamisel osalema. 1628. aastal ostis prantsuse päritolu rootsi aadlisuguvõsa liige Jakob De la Gardie Haapsalu linnuse, linna ja lääni. Siis allus Haapsalu linn krahvlikule administratsioonile, osalt ka kohtumõistmisele. Haapsalu uut kõrgemat ülemust tuleb sisuliselt vaadelda riigi läänimehena
tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi kuurvürsti Friedrich Targa juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ning pillava eluviisiga suur,renessanssi ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser Sigismundi viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendajaJan Husi ketserina hukkamine Böömimaal hussiitide sõjad ja 16. sajandissegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk Sickingeni vaenus (1522–1523), kus usu-uuendamisega kaasa läinud riigirüütel Franz von Sickingen püüdis vägivaldsete vahendite abil Trieri peapiiskoppi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka
Sigismund ja Karl Pärast oma kuningast venna surma võtab Karl Rootsis valitsemise üle, sest vennapoeg on veel Poola. 1593. a. Uppsala koosolek riigiusk peab olema protestantlik; lõpetati Johan III liturgia ja kinnitati Augsburgi usutunnistus; mõisteti hukka kalvinism. Sigismund ja Karl Sigismund saabub Rootsi ja kutsub 1594. a. kroonimispidustusteks kokku Riigipäeva. Sigismund kinnitab Uppsala Riigipäeva otsused. Rahulolematus nii Karli kui ka Sigismundi poolt. Kroonimistseremoonia on protestantlik. Vastuolud onu ja vennapoja vahel süvenevad. Sigismund ja Karl. Soomes toimub ``nuiasõda``, milles Karl esineb talupoegade kaitsjana. SIGISMUND tuleb laevastikuga Rootsi, vallutatakse Kalmar. 1598. a. Stångebo lahing, mille kaotab Sigismund. 1599. a. tagandatakse Sigismund Rootsi troonilt ja uueks kuningaks saab Karl KARL IX nime all. Karl IX (v 1599-1612) Esialgu valitses regendina, alates 1604. aastast kuningana.
Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ning Taani Saaremaa. Nimi Liivimaa hakkas nüüd tähistama üksnes Poola valduses olevat ala(Lõuna-Eestit ning Lätit) Rootsi käes olevat ala hakati nüüd kutsuma Eestimaaks. POOLA-ROOTSI JÄTKUSÕDA LIIVIMAAL Rootsi kuninga Johan III ja Sigismund II Augusti õe Katariina poeg Sigismund III, kes 1587 valiti Poola troonile, sai pärast isa surma ühtaegu ka Rootsi kuningaks. 1599 haaras riigis võimu hertsog Karl, Sigismundi onu, ning astus 1604. Karl IX nime all troonile. 1600 aasta augustis vallandus jälle sõjategevus Rootsi ja Poola vahel, mis koos vaheaegadega kestis 1629.aastani Edu saatis rootslasi ka võitluses Poolaga, viimase suurema Eesti linnana langes 1625.aastal rootslaste kätte Tartu. 1629. sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla.(Rootsi võimu alla läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riia linnaga) SÕJAD 17.SAJANDI KESKPAIGAS 1645
- 1587.a valiti kuningaks ZYGMUNT III WASA. Wasa dünastia ajal (1587-1668) saavutus Rzeczpospolita oma hiilguse tipu, kuid samal ajal algas ka pikk allakäik. Sagedased konfliktid Rootsiga. Religioonne mõõde: Rootsi Vasad olid luterlased, Poola Wasad katoliiklased. Kui Johan III suri sai Rootsi kuningaks (1592) Poola kuningas SIGISMUND, viimane jäi Poolasse ja jättis Rootsi oma onu hertsog KARLI valitseda. 1598. Tõstis Karl Sigismundi vastu mässu ja lõi tema jõude Rootsis ning aasta hiljem kukutas Sigismundi troonilt. Sai alguse kolm järjestikkust sõda Liivimaa pinnal. Algusfaasis oli edukam Leedu (Leedu suurhetman JAN KAROL CHODKIEWICZI husaarid purustasid 1605.aastal KIRCHHOLMI lahingus Karli jõud) - Poolakate huvi Moskva päriluskonflikti vastu (smutnoe vremja). SIGISMUNDI sõjavägi hõivas 1610.aastal Moskva ja tema poeg WLADYSLAW nimetati tsaariks.
1557. seised kaks väge vastastikku, Liivimaa-Leedu piirile tulnud Poola väed, mida juhtis Sigismund II August, teiselt poolt oli Fürstenberg ordu vägedega. Toimus kaks maapäeva, kus jõuti selgusele, et sõjal pole perspektiivi ning jõuti ka ordumeistri vahetusele, Galeni asemel sai ordumeistriks senine koadjuutor Fürstenberg. Leiti, et rahu tuleb osta, summaks 60 000 taalrit, aga Sigismund II rahast loobus. Selge oli, et sõda on kohe-kohe puhkemas, Fürstenberg otsustas minna Sigismundi juurde laagrisse, Posvolisse. 5.sept 1557 sõlmitakse rahukokkulepe. Taastati sõjaeelne olukord. Peapiiskop Wilhelm saab oma ameti tagasi, ordu peab leppima, et kui Wilhelm sureb saab Christoph peapiiskopiks. Riia peapiiskopi ala läheb Poola-Leedu kaitse alla. 14.septembril sõlmitakse uus kokkuleppe, tegemist liiduga Ordu ja Poola-Leedu vahel, suunatud Venemaa vastu. Samas oli Poola-Leedul leping Venemaaga, mis kehtis 1562.aastani. 1554.aastal oli sõlmitud rahuleping
· 1592. aastal suri Rootsi kuningas Johan III. Ka tema troonipärijaks krooniti 1594. aastal Sigismund III. Rootsi luterlik võimueliit suhtus uude valitsejasse umbusklikult. Ebasobiv olinii tema katoliiklik ilmavaade kui tõik, et Rootsi- Poola ühisriigi korral jääks Rootsi väiksema venna staatusesse. · Sigismund III naasis peatselt Poolasse ning reaalne võim Rootsis läks tema onu Karli kätte.1599. aastal kuulutas Karl Sigismundi võimult kukutatuks, 1604. aastal kuulutati ta Karl IX nime all kuningaks. · Rootsist ja Poolast kujunesid terveks sajandiks vihased vaenlased. Tähtsamad sündmused: · Kohutav näljahäda (1601 1603) ohvriks langes suur osa rahvastikust. · Vaherahu(1611 1617). · Üldpealetung Liivimaa vallutamiseks (1621 1625) edu saavutati tänu Rootsi sõjaväe paremale relvastusele ning soome talupoegadest ja taluhobustest koosnevale
vastu ja tegid ülestõuse. 1422 a Mielno rahuga määrati kindlaks 500 aastaks Leedu läänepiir, millest mõned lõigud püsivad siiani. Suhetes Poolaga üritas Vytautas Leedut ikka valitseda iseseisvalt. Otsis kas püha Saksa-Rooma riigilt toetust Leedu kuningaks kroonimisel. Ühel euroopa valitsejate kokkusaamisel saigi Saksa-rooma riigi keisrilt selleks toetuse. Vilniuses toimusidki kroonimispidustused, kuhu pidid koos kuningakrooniga tulema ka keiser Sigismundi saadikud. Pidustusted 7 nädalat Trakais ja Vilniuses. Poolakad aga ei lasknud läbi keisri saadikuid ning Vytautas sellest vapustatuna haigestus ning saabunud kõrged külalised lahkusid. Poola kuningas kippus Leedus Vytautase kõrval varju jääma. Viis Leedu piirid Musta Mereni, tugevdas aadlit, rajas kirikutevõrgu, soodustas kaubandust, meelitades kohale juute jne. Järeltulevatelt põlvedelt päris liignime Suur. Küll aga Leedu kuulsate valitsejate
saada. Oli Juhana suur soosik. 1596-97 talupoegade ülestõus ehk Nuiasõda. Talupoegadele ei meeldinud sõjaväe majutamise kohustus. Palusid abi nii sigismundilt, Karlilt kui ka Flemingilt. Karl õhutas neid Flemingi vastu. Ülestõus algas Pohjanmaalt, aga haaras päris suure ala. Jaakko Ilkka oli talupoegade juht. Klaus Fleming surus maha selle ülestõusu. Suri 2500-3000 talupoega. 1604 kuningaks Karl. Puhkes kodusõda karli ja Sigismundi vahel. Soome aadlid toetasid Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära. Katoliku kiriku asemele luterlik kirik. Au sisse emakeelne jutlus. Agricola pani aluse soome kirjakeelele. Õppis Vittenbergis Lutheri käe all, hiljem oli piiskop. Lõi soomekeelse vaimuliku kirjanduse. Soome kirjakeele isa. Tõlkis soome keelde piibli ja mitmeid vaimulikke teoseid.
Samal ajal astus ruumi Kürbenzeiner, kes kahanes ja kahanes kuni lõpuks kadus. Järsku käis plahvatus, tuba oli suitsu täis. Prokopius süüdistas Johannest, et too oli magama jäänud ilma tuld kustutamata. Kuid koristamise käigus pani Johannes tähele, et maas vedelevad mõned kullatükid, mis küll kätte võttes halliks tuhaks muutusid, kuid siiski oli ta tõele väga lähedal. VIII Johannes läks Itaaliasse, kuna Prahas puhkes sõda keiser Sigismundi ja Jan Zizka vägede vahel, mille käigus ka ülikool sai surmahoobi. Johannes oli otsustanud ette võtta tee rändava arstina, sest ta oli oma raamatu müümise Sefer Jetsirah- eest saanud mitmeid arstirohtusid. Teel hüppas ta läbi Viinist, kus elas tema ammune sõber ja astroloog Georg. Nad rääkisid pikalt ja laialt horoskoopidest ja sellest, kuidas tähed inimese elu mõjutavad. Peale seda asus Johannes edasi Itaalia poole. Ta asus õppima Padovasse. Ta õppis kõrvalt ka matemaatikat
selle pärast, et ta oli andnud mitmeid väljapaistvaid ohvitsere Rootsi kuninga väkke. 1689. aastaks oli 5/6 Liivimaa mõisatest krooni valdusesse läinud, nende endised omanikud said neid kasutada kui rentnikud. Kuningas polnud kunagi Liivimaal käinud, kuid pidi ilmselt Hastferi ettekannetest olema aru saanud olukorrast maal. 1689. aasta sügisel nõudis ta kaht rüütelkonna esindajat Stockholmi. Saadikud pidid olema seadusi tundvad ja nad pidi kaasa võtma "Privilegium Sigismundi Augusti" originaali. Delegaatide valimiseks kutsus kindralkuberner kokku Maapäeva. Ka oli maamarssali ametikoht vabaks jäänud ja sellele kohale tuli uus inimene valida. See polnud esimene Maapäev, millest Patkul osa võttis. Tema üllatuseks pakkusid kaaslased teda maamarssaliks. Patkuli auahnust tundes on väga imelik, et ta seda suurt au ei tahtnud ometi vastu võtta. Küll aga võttis ta vastu pakkumise olla Stockholmi saadetav delegaat. Seejuures
valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J. Husi hukkamise. Sigismundi korraldatud hussiitidevastased ristisõjad olid edutud. Friedrich III Tark (1486-1525). Saksi hertsog ja kuurvürst. Pooldas riigireformi (eriti riigivalitsuse, s.o keisri juures asuva vürstide komisjoni loomist), kuid loobus talle 1519 pakutud keisritroonist. Asutas 1502 Wittenburgi ülikooli, millest sai luterliku opositsiooni keskus. Jäädes ise katoliiklaseks, soodustas Friedrich reformatsiooni levimist, kaitses M. Lutherit.
J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tšehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Želivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tšehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Žižka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tšehhis rahutaotluse. UNGARI VÕITLUSED TÜRKLASTEGA 14-15. SAJANDIL: 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid
Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser., ungari kuningas(valitses ungari kuningatest kõige pikema aega). Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J. Husi hukkamise. Sigismundi korraldatud hussiitidevastased ristisõjad olid edutud. Friedrich III Tark (1486-1525). Saksi hertsog ja kuurvürst. Pooldas riigireformi (eriti riigivalitsuse, s.o keisri juures asuva vürstide komisjoni loomist), kuid loobus talle 1519 pakutud keisritroonist. Asutas 1502 Wittenburgi ülikooli, millest sai luterliku opositsiooni keskus. Jäädes ise katoliiklaseks, soodustas Friedrich reformatsiooni levimist, kaitses M. Lutherit. 2
aastal, kui tuntud kiviraiduri ja ehituskunstniku Arent Passeri ideekavandi teostast ehitusmeister Hnas Luttigk. Kahekorruselise maja viil ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati rohkesti uut raiddekoori suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu) ja erinevate loomade (nt. lõvi, kotkas, sokk) maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi ja tema abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal. Lõvimaskide ja teemantkvaadraadiga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid, mille kohal asetsev tekstiriba kannab maja uuestisünni kuupäeva. Portaali kaunistab vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Hoone uksekst on kahjuks algupärasest alles jäänud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. aastast
Lõpetati sõda Poolaga; Jätkab sõda Venemaaga. Rootsi saab endale Põhja-Eesti; Johan III ajal vähenesid riigi sissetulekud; Johan III parandas suhteid katoliku kirikuga, kuna ta naine oli katoliiklane ja samuti tema poeg, mille tõttu probleem seisneski; 1590 sai Rootsi kuningaks Johan III poeg Sigismund; Sigismund oli katoliiklane ja valitud 1587 Poola kuningaks; Sigismund oli kuningas 1592-1599; Algas võitlus Sigismundi ja tema onu Karli vahel; 1599 loobus Sigismund võimust; Uueks kuningaks sai Karl IX (Vasa poegadest kõige noorem); Karl IX oli viimane Rootsi kuningas, kes läbis Eriksgata; Karl IX ajal: Rajati Göteborgi linn; Alustati saamide ristimist; Peeti sõda Poolaga; Sekkuti Venemaa troonitülidesse; Taani 1521 kukutati Christian II. Tema asemele pandi ta onu Frederik I;
juulil 1419 viskasid taboriidid J. Zelivsky juhtimisel, aknast välja Praha linnanõunikud. Algas Praha ülestõus mõne aja pärast oli kogu linn taboriitide võimu all.1420 kindlustasid hussiidid end Tsehhi lõuna ja kirdeosas ja rajasid sinna taboriitide keskuse Tabori linna. Juulis 1420 andsid hussiidid välja oma ühised nõudmised nn. 4 Praha artiklit, lisaks andsid taboriidid välja oma nõudmised nn. 12 Praha artiklit. 1420 tungisid Saksa-Rooma keisri (ka Tsehhi kuningas) Sigismundi väed Tsehhi. Hussiitide vägesid asus juhtima Jan Zizka, kes kasutas kaitsetegevuses kergesuurtükke ja vankerkindlustusi. Vitkovi mäe lahing 14. juuli 1420 hussiitide võit Vysehradi kõrgendike lahing 1. november 1420 hussiitide võit. 1421 1. juuni Böömimaa ja Määrimaa ütlesid lahti Tsehhi kuningast Sigismundist ja moodustasid oma valitsuse. Kutna hora lahing 6. jan. 1422 hussiitide võit. Nmack Brodi lahing 10. jan. hussiitide võit.
Osa valdkondi on antud föderaalehk keskvõimu pädevusse, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Konföderatsioon ehk riikide liit on hendus, mille liikmesriikid on säilitanud suveräänsuse (Näiteks Sõltumatute Riikide Ühendus ehk SRÜ). Monarhiate puhul võib riikide vahel esineda personaal- või reaalunion: · Personaalunion - kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh (Näiteks Rootsi-Poola personaalunion kuningas Sigismundi ajal). · Reaalunion - kahe või enama monarhistliku riigi liit, mida valitseb ühine monarh. Neil on ühiseid võimuasutusi. Enamasti ühine kaitse- ja välispoliitika (Näiteks: Suurbritannia Ühendatud Kuningriigid). Dominioon - valdus, võim ladina keelest. Tähendas kunagi Briti Impeeriumi koostisosa, millel oli tavalisest asumaast veidi suuremad õigused. Tänapäeval iseseisvad riigid. Riigikord ja valitsemisvormid Võimude lahususeta riigid
XVI sajandil olid kõik Liivimaa naabrid tugevnenud. ROOTSI Gustav Wasa suri 1560 sõja ajal. Kuningaks sai Erik XVI. Rootaslastele ta ei meeldinud. 1569 sai kuningaks Erik XVI vend Johan III. Tema poeg Sigismund valiti ka Poola kuningaks. 1592 - kui suri Johan III sai Sigismundist Poola ja Rootsi kuningas. Tekkis personaal union. Sigismund sai nimeks Sigismund II August. XVII sajandi alguses sai Rootsi kuningaks Gustav Wasa kolmas poeg Karl, Karl IX-na. Kui oli Sigismundi troonilt tõrjunud. 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf. 10 VENEMAA Valitses Tsaar Ivan III. Liivi sõja ajal oli Vene tsaariks Ivan IV ehk Ivan Julm. Ta vajas väljapääsu läänemerele. Enne Liivisõda vallutas Ivan Julm Astrahani ja Kaasani Volga äärest. POOLA-LEEDU UNION. Poola kuningas ja Leedu suurvürst liitsid oma väed ja lõid unioni. Kaugemaks unistuseks oli neil kogu Venemaa vallutamine
Pärast Stefan Batory surma valiti Poola troonile Rootsi kuninga Johan III ja Poola printsessi Katariina poeg Sigismund III [15871632). Pärast isa surma 1592 päris Sigismund ka Rootsi trooni. Poola ja Rootsi vahel kujunes nüüd personaalunioon. Fanaatilise katoliiklasena üritas Sigismund III ka Rootsi rekatoliseerimist, mis tekitas tugevat vastuseisu. Riigipäeva otsusel võis Rootsi kuningaks olla vaid luterlane. Protestantlik opositsioon koondus Gustav Vasa noorima poja, Sigismundi onu Södermandlandi hertsogi Karli ümber. Sigismund III jaoks valikut polnud. Pärast lüüasaamist 1598 Stångebro lahingus oli ta sunnitud taanduma. 1604. aastal krooniti Karl IX Rootsi kuningaks [1604 11]. Konflikt Rootsi trooni pärast vallandas 1600. aastal Liivimaal Rootsi-Poola jätkusõja. Mõlemad sõdivad pooled taotlesid oma võimu laiendamist kogu Liivimaale. Lisaks Liivimaale sai 1610.-
renessanssarhitektuuri mälestisi. Kesk-Euroopa lõunapoolsetel aladel oli domineerivaks itaalia arhitektuuri mõju. Selle suurepäraseks näiteks on Praha Belvedere`i loss (16.saj. 30.- 40-aa.: arh. P.de Stella), mida peetakse ilusaimaks renessanssehitiseks Põhja pool Alpe. Kõrgelt kumerduv katus kerge kaaristu kohal annab hoonele elegantse ja piduliku väljanägemise. Võrdlemisi varakult jõudis renessanss Poola, kus tuntuimaks renessansimälestiseks on Sigismundi kabel Waveli katedraalis Krakowis (1519, arh. B. Berecci). Skandinaaviamaade renessanssarhitektuur on põhiliselt esindatud lossiehitistega, mõjustusi saadi kõige rohkem Madalmaadelt. Ühiskondlikest hoonetest on kõige intrigeerivam Börsihoone Kopenhaagenis (17.saj- algus, Laurenz /1585-1619/ ja Hans /1587-1639/ 71 Steenwinckel)
annaabi.ee 
