eesti keele kontrolltöö nr 3 B - osa 1. vasta tabeli järgi küsimustele. rahvuspark maakond Pindala (ha) moodustamise aeg 1. vilsandi saaremaa 16 900 1910 2. matsalu läänemaa 48 610 1957 3. lahemaa harjumaa, l-virumaa 72 500 1971 4. karula võrumaa 11 045 1979 5. soomaa viljandimaa, l-virumaa 36 890 1981 a)mitmendal sajandil asutati eestis rahvuspargid? rahvuspargid rajati eestisse 20. sajandil. b)milline eesti rahvuspark on kõige väiksem? eesti väikseim rahvuspark on karula rahvuspark. c)milline rahvuspark asub põhja-eestis? p-eestis asub lahemaa rahvuspark. d)milline rahvuspark on kõige vanem? kõige vanem on v...
Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika, Antarktis. Taevakehad ja nende süsteemid: Kassiopeia, Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Maa, Päike, Kuu, Kalad, Jäär. Ruumid: Tuhande Samba saal, Merevaigutuba (vrd kaminasaal). Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild, Patkuli trepp. Ülekantud tähenduses: Ameerikaid enam ei avastata. See talu on minu Vargamäe. Kohanime täpsustav täiend suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kesk- Euroopa, Taga-Kaukaasia, Ladina- Ameerika, Välis-Eesti, Mandri-Eesti, Vana-Kreeka, Tsaari-Venemaa. Sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene Kui täiendosa käändub, lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algupära, lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, laulupeo Tallinn, spordi Sydney, lava Vargamäe, Nikolai Venemaa. Vormilistel või sisulistel põhjustel sidekriips: Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, nüüdis-Eesti, parema tuleviku-
ALGUSTÄHE LÜHEND KONSONANT- KATKENDLÜHEND LÜHEND Suure tähe Väikse tähe lühend lühend Kirja- Lühendi lõppu ei Lühendi lõppu ei Kirjutatakse välja 1-3 Kasutatakse kõiki või pane punkti ega pea punkti panema( vokaalini. mõningaid konsonante. vahe- sidekriipsu. (v.a v.a juhul kui sõna Punkti ei pea panema. mägid 6 isikunimede langeb kokku mõne Sama reegel Sidekriipsu kasutatakse lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade Nt: NATO, USA, E- Nt: õpet; fil puhul. Nt: v
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self(-)made(-)man'lik
Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid) · Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia, Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm) · Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna ,,ja" (Meie Meel; Pere ja Kodu) · Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm)
8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjutame nimisõnaga kokku,kui moodustub uus mõiste N: Noormees, pikkpoiss, väiketööstus, suurtööstus. 10.KOLM PÄEVA; MEIE KODU Arvs. ja ases. Kirjut. nimisõnast lahku N:neli tundi, minu sõber, pool õuna(poolkuu), teie töö. 11.EESTIMAA-Sõna -maa kirjutame eelneva sõnaga kokku. N: Saaremaa, Saksamaa, Lapimaa. 12.LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil. N:Kagu-Aasia, Ida-Virumaa, Põhja-Ameerika 13.VIRU-NIGULA, VÄIKE-MAARJA Kui üks kohanimi täpsustab teist või I sõna on omadussõna kasutame sidekriipsu N: Järva-Jaani, Suure-Jaani,Väike-Maarja,Viru-Jaagupi 14.KADAKA TEE-tänavate, väljakute,teede, turgude nimed kirjutame lahku N: Vabaduse puiestee, Lai tänav, Nõmme turg (Keskturg) 15.EMAJÕGI- Kui pärisnime esiosa eraldi kohanimena ei kasut. Kirj Kokku. N: Munamägi, Metsakalmistu, Pelgurand, Vahemeri, Hirvepark. 16
Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamäärane. · Kui ne ja line lõpuline omadus sõna eelneb käändsõnale. N: rõõmsameelne. · Kui ne ja line lõpuline omadssõna liidetakse ühesõnalise nime, tähe või numbriga siis liidan sidekriipsu abil. N: S-kujuline, Tammsaare-taoline. Lahku: · Tavaliselt omadussõna teistest lahku. N: Suur puu. · -ne või line lõpuline omadussõna kirjutatakse eelnebast käändsõnast lahku kui käändsõnal on ees täiend. N: Punase maja kõrgune · Mitmeosalisest nimest ne ja line liiteline omadussõna lahku. N: Anton Hansen Tammsaare nimeline. Omadussõnad+arvsõnad: Kokku: · -ne ja line liiteline omadussõna, kui arvsõna koosneb kokkukirjutatud arvust. N:
KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile. nt omadussõna+omadussõna- magushapu, sügavpruun, helesinine. Kokku -ne või -line liiteline eelneva omadussõnaga kokku. nt eestikeelne, hullumeelne, enesekriitiline, väikesearvuline. Lahku -ne või -line liiteline omadussõna lahku kui ees on täpsustav sõna. kokku: õpilastevaheline lahku: vanemate õpilaste vaheline kokku: sõjaaegne lahku: eelmise sõja aegne Sidekriipsu abil -ne või -line liiteline omadussõna liidetakse. nt Tartu-suurune, U-kujune, 13-aastane NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast
(ebareaalne) Ne- ja line- lõpuline omadussõna Kohanimi liigisõnast lahku, kui eelneva käändsõnaga seda saab kasutada ka ilma (rõõmsameelne) liigisõnata samas tähenduses (Pärnu linn Pärnu, Peipsi järv Peipsi) Ne- ja line-lõpuline omadõussõna Tänav, maantee, väljaks vms liidetakse ühesõnalise nime, tähe liigisõnana kohanimest lahku või numbriga sidekriipsu abil (Tiigi tänav) (Kerese-nimeline) -teist, -kümmend ja sada Kohanimeks on käänduv (kaksteist) omadussõna (Vaikne ookean Vaiksel ookeanil) Nimega lahutamatult seotud Maad (mitmuses) riigi tähenduses liigisõnad (Pühajärv) kohanimest lahku (Euroopa maad) Täpsustav täiendosa ühendatakse Ühendtegusõnad määr- ja
kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, thatcherism, aristotellus, philadelphlane, gogollik.
liidetakse line-lõpuline korruseline. ühesõnalise omadussõna 2. Paul Kerese nimeline, V. nime, tähe lahku Panso nimeline, Keila ja või Klooga vaheline. numbriga sidekriipsu abil. Arvsõnade 1. teist, 2. Ülejäänud 1. Kaksteist, kolmkümmend, kokku- -kümmend arvsõnad. viissada, kolmsada lahku ja sada. kaheksakümmend. kirjutamin 2. Kolm tuhat, kuus miljonit, e kaheksa miljardit, viis
Reegel #2: ! ne- ja line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (minuvanusene poiss, hirvetaoline olend, majasuurune vari). (*) Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse sõnad lahku (täpselt minu vanune poiss, suur hirve taoline olend, kõrge maja suurune vari). Reegel #3: ! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil. Sidekriipsu kasutamine oleneb sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend või mitte (Sidekriipsuga: Liivi-nimeline preemia, Koidula-nimeline tänav, Vabadussõja-aegne sündmus)(Sidekriipsuta: Juhan Liivi nimeline preemia, L. Koidula nimeline tänav, Eesti Vabadussõja aegne sündmus). (*) Numbri või sümboli puhul võib sidekriips ära jääda, kuid sõnavahet siis ei jäeta (202leheküljeline, Ukujuline).
8) Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku , kui ta tähendab erinev, erisugune, tähendusega 9) Ne-ja line- omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku ( meetrilaiune ). 10) Kui ne- või line- omadussõna juurde kuuluvad sõnad on käändsõnaline täiend , kirjutatakse sõnad lahku (nelja meetri laiune, aasta vanused konservid). 11) Nimi liidetakse ne- või line- om. Sõnaga sidekriipsu abil.( Kreutzwaldi-aegne). 12) Mitmesõnaline nimi kirjutatakse ne- või line- omadussõnagest lahku ( Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne ). 13) Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil 14) Kokku kirjutatakse teistkümnded , kümned ja sajalised ( kakssada ). 15) Arvsõnad alates tuhandest lahku ( kaks tuhat ) 16) Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt siis kirjutatakse see järgneva ne- või line
7. meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane 8. 9. -ne/ -line sõnad kirjutakse LAHKU, kui täiendsõnal on omakorda käändsõnaline täiend · vana saapa taoline kogu · suurte linnade vaheline · kõigi eelduste kohane · paljude sajandite pikkune · · Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga SIDEKRIIPSU abil: · Kreutzwaldi-aegne, · Lurichi-vägevune, · Tartu-lähedane, · Vabadussõja-aegne, · show-maiguline, · T-kujuline, · NATO-väline, · lik-liiteline · · Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast LAHKU: · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, ·
Interneti-portaalide aadress kirjutatakse läbiva väiketähega Nt: www.rate.ee ~ rate.ee, www.youtube.com ~ youtube.com. Neid käänatakse sidekriipsu abil: suhtleb www.rate.ee-s, luges postimees.ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega.
Serveeri röstitud või praetud saiaga. Retsept mõeldud neljale. inimesele. 6. Tavaline tekst kirjutatakse suurusega 12, Times New Roman - Tere 7. Pealkirjad kirjutatakse Arial fontiga (Suurused on 24, 16, 12) - Pealkir3 Pealkiri2 Pealkiri 1 8. Sõna vahel asetatakse tühimärk. Mädanenud banaan. 9. Enne ja pärast mõttekriipsu () asetatakse tühimärk () Haritud, lahke ja tark - selline peaks iga õpetaja olema. 10. Sidekriipsu () eest ja päarast tühimärk ei asteta Aasta-aastalt, Lõuna-Euroopa, C-vitamiin. Kirjuta kuidas sisestada erineva klaviatuurist trükisümboleid Inglise Vene keeles Eesti keeles keeles ASCII kood inglise keele inglise keele klahvid klahvid . ? . , shift ? ,
kartulipanek, rehepeks b) hulka ja kogu väljendavad ühendid: liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest: Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit: märja turba hunnikud märjad turbahunnikud tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud
Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia. Kui ajalooline eestikeelne nimevaste on olemas, tasuks seda kasutada (Väina jõgi, Ojamaa saar). New York > newyorklane, Stockholm > Mozart > mozartlik, Balzac >
Ortograafia Suur ja väike algustäht Pärisnimetuletised: 1. Väikese algustähega 2. Ilma ülakomata Sagedasemad liited on lik, lane, lus, ism , ist Koidula koidulalik ludiakoidulik Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgune,hajameelne,pallisuurune. · Ne-ja line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva kahest või enamast täiendist alati lahku :väike palli suurune. · Ne-ja line-lõpuline omadussõna liidetakse ühesõnalise nime,tähe või numbriga sidekriipsu abil:Kerese-nimeline,Koidula-aegne,23-aastane,16-aastane · Mitmeosalisest nimest kirjutatakse ne-ja line-lõpuline omadussõna lahku:Paul Kerese nimeline,J.Westholmi nimeline kool. · -Kümmend,-teist,-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend,kuusteist,kaheksateist,kakssada,nelisada,kaheksasada. Suur ja väike algustäht Suure tähega kirjutatakse: · Isik,olend:Eno Raud,Erki Nool,Mari,Jüri,Miisu;kalevipoeg
* Praktiliselt > tegelikult, õigupoolest, peaaegu, enam-vähem. Praktiliselt kogu tootmises kasutatav lämmastik eraldub loodusesse. > Peaaegu kogu tootmises kasutatav lämmastik eraldub loodusesse. * Põhimõtteliselt > üldiselt; selle võib lausest ka välja jätta. Põhimõtteliselt ma lähen koju. > Ma lähen koju. * Reeglina > tavaliselt, harilikult, üldiselt. Reeglina ma tõusen pool seitse. > Tavaliselt ma tõusen pool seitse. Rinnastus. * Kaheosalistes nimetustes ja nimedes, kus sidekriipsu kasutatakse ja asemel, tuleb käänata mõlemaid osi: sekretär-asjaajajale > sekretärile-asjaajajale, Tallinn-Tartu maantee > Tallinna-Tartu maantee, Molotov-Ribbentropi pakt > Molotovi-Ribbentropi pakt * Kui sidekriipsul ja väärtust ei ole, siis käändub vaid järelosa: Tiit-Reinule, Grünthal-Ridalast. H 19. Väljajätt. * Linn, kus on hea olla ja tulla. > Linn, kus on hea olla ja kuhu on hea tulla. H 20-21. Relatiivlause.
meestekingad, keeltekool 6. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku, nt ilus ilm, seda laadi, tol ajal; kokku kirjutatakse siis, kui tekib uus mõiste, nt uusaasta, vanaema, heategevus, poolaasta OMADUSSÕNAD 1. Käändsõna kirjutatakse omadussõnaga kokku, nt lumivalge, kiviaegne 2. Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). ARVSÕNAD 1. teist-, kümmend-, sada- kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku, nt kakskümmen, viisteist; ülejäänud lahku, nt kaheksa miljonit, kakskümmend viis TEGUSÕNA 1. Liittegusõnad kirjutatakse alati kokku, nt abielluma, alahindama, kümnekordistama ( abiellun,
ilm , hea kaaslane, roheline laud, kõrge maja 7. Kokku kirjutatakse siis , kui tekib uus mõiste : uusaasta,vanaema ,heategevus,kalliskivi 8. Käändsõna+omadussõna ; Käändsõna kirjutatakse järgenva omadussõnaga kokku : lumivalge,sademeterohkem ,aastatepikkune,kiviaegne,tumepunane 9. Arv,täht,nimi+ ne- või line- liiteline omadussõna ; Arv,täht,nimi ühendatakse järgneva ne-või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil : 22-korruseline , 100- aastane, U-kujuline , Koidula-nimeline 10. kümmend,-teist-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku : kakskümmend,viisteist,üheksateist, nelisada , seitsesada 11. Tegusõnad kirjutatakse muudest sõnadest tavaliselt lahku : õhku tõusev lennuk , on vette kukkunud, hiljuti saabunud kiri 12. Liittegusõnad kirjuttakse kõigis vormides kokku : autasustama,kümnekordistama,abieluma,esietenduma 13
Kokkukirjutamine: 1) sõna muudab tähendust nt. härjasilm 2) kokkukirjutamine muudab sõnaliiki nt. ärajooksmine 3) vastandsõnad, mis nõuavad sidekriipsu nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB
Esimese (1x) DVD-ajami andmekiirus oli 1,35 MB/s. Pöörlemiskiiruse kahekordistamisega (2x) saavutati 2,7 MB/s ja neljakordistamisega (4x) 5,4 MB/s. Edasi on DVD-ajamite kiirus järjest kasvanud. Enamik DVD-ajameid suudab nii mängida DVD-videot (DVD-filme) ja muusika- CD-sid kui ka lugeda DVD-ROM ja CD-ROM kettaid. DVD-ajamid võivad toetada DVD-R, DVD-RW, CD-R ka CD-RW kettaid või mingit valikut nendest. Ajamid ja kettad, mille nimetuses kasutatakse sidekriipsu (DVD-R, DVD-RW) vastavad DVD Forum'i spetsifikatsioonile. Nendega konkureerivate DVD Alliance'i ajamite ja ketaste nimetuses on sidekriipsu asemel plussmärk. 2.1 DVD+R/RW DVD-ajam, mis loeb DVD+R ja DVD+RW kettaid ning ka kirjutab neile. Harilikult loeb see ka DVD-RW ja DVD-R kettaid. 2.2 DVD Burner DVD-kõrvetaja DVD-ajam, mis võimaldab nii DVD-kettaid lugeda kui ka neile kirjutada. Seda nimetust kasutatakse DVD Forum'i spetsifikatsiooniga ühilduvate ajamite kohta.
Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku. Näited: tohutu suur, hirmus kauge. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Näited: päevapikkune, asteastmeline, kuueaastane. Eelnev nimi, täht, lühend, number või sümbol kirjutatakse ne- ja line-omadussõnaga kokku sidekriipsu abil. Näited: Peetri-nimeline mees, X-kujuline, ne- liiteline, 20-aastane. Kui täiendsõnal on täiend, kirjutatakse omadussõna eelnevast sõnast lahku. Näited: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, persona non grata lähedane, perpetuum mobile taoline, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline,
Paaris- ja kordussõnade võrdväärsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja, või). nt. muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, äiu-äiu, palju-palju NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled. nt. naiste-laste. Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades. nt. avalik-õiguslik, katselis-foneetiline. NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole. nt. sotsiaaldemokraatlik, eksperimentaalfüüsikaline. Rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja). nt. Molotovi-Ribbentropi pakt, Krapovi-Kasparovi mats. Kaksikeesnimes või -perekonnanimes. nt. Mari-Ann, Ulla-Liisa, Mari Plank-Veerits. (käänduvad ainult kaksnime järelosad) Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käädetunnuse lisamiseks. nt. a-sse, m korrutada K-ga. Lühendi kirjavahemärgina.
kirjutatakse teistest sõnadest poolametlik , pooljoostes järgnevast lahus(kummuli paat , 7. Nimi , tsitaatsõna , täht täheühend või nimisõnast lokkis juuksed ) sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga harilikult lahku sidekriipsu abil : Kreutzwaldi-aegne , Tartu- 5. Kokku kirjutatakse ka lähedane kolme- või enamtüvelised omaette tähendusega 25aastane ,25-aastane ,15-kohaline ,21-lkline sõnad. (kuumaveeallikas ,kahemehefirma, üheinimesevoodi)
Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus-Lõuna-Wales. · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar. · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: mineviku Eesti, tuleviku Jaapan, kultuuri Moskva, laulupeo Tallinn, muusika Praha, tööstuse Tartu, spordi Sydney, lava
esitatud tähendustega. Mille poolest need erinevad? Vastus: ÕSis on välja toodud, et millises tähenduses sõna divisjon kasutada ei soovitata. 3. Kas õige on kirjutada Läänemere-äärne riik, Läänemereäärne riik või Läänemere äärne riik? Leia eesti keele käsiraamatust reegel. Vastus: Läänemere-äärne riik. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadusõnaga sidekriipsu abil. 4. Kas USA presidendi ametlik residents Washingtonis on valge maja, Valge maja või Valge Maja? Vastus: Valge Maja 5. Kas kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikem otsus või kasulikeim otsus? Vastus: Kõige kasulikum otsus on teisiti öeldes kasulikeim otsus. 6. Leia ametniku soovitussõnastikust, miks tuleks sõnaühendile kalandusalased projektid eelistada liitsõna kalandusprojektid?
mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja -vaagnatele. 5. Koondlauses (mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva osa järel koolon, kui järgneb loetelu, ja loetelu järel mõttekriips, kui järgneb kokkuvõttev osa. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka koolonit ega mõttekriipsu. Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja Ülo. Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid süüdi. Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. Alo, Ilo ja Ülo olid süüdi. 6
1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette: Piiratud hekk, riisutud tee ja kaunid lilled - kõik jätsid hea mulje. 2) kiillause eraldamiseks: Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama. 3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks: Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend. 4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel: Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu) Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimats oli tasavägine. JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat 3) tsitaatsõnad 4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad: Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad: Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat. ÜLAKOMA Ülakoma kasutatakse
üldjuhul nimisõnast lahku. N: kaks raamatut, minu raamat. Põhisõnaks on omadussõna. · Kui põhisõnaks on omadussõna, siis kirj. ta eelneva sõnaga üldjuhul kokku. N: helepunane, suuremeelne, hulljugle, minuvanune. ( -ne lõpuliseld eelnevaga üldiselt kokku) · Kui täiendil on omakorda täiend siis kirj. lahku. N: täpselt minu vanune · Kui omadussõna ees on nimi, number, märk, täht, silp siis kirj. nad omavahel sidekriipsu abil kokku. N: 5-aastane, U-kujuline, lik-lõpuline, Antsu-vanune · Kui nimel, märgil või muul on ees täpsustav sõna või tähis, siis kirj. kõik sõnad lahku. N: suure U kujuline, meie Antsu vanune, M.Härma nimeline Arvsõnad: viisteist, viiskümmend viis, viissada, viis tuhat, viis miljonit, viis miljonit viissada tuhat viiskümmend viis · Kui arvsõna kirj. ühesõnaga siis kirj. see ka järgneva sõnaga kokku. N: viieteistkümneaastane · Kui arvsõna kir
Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku. nt. Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune. Määrsõnalise lainedi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. nt. Tervelt aasta vanused konservid = tervelt aastavanused konservid. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil. nt. Kreutswaldi-aegne, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, TPI-aegne. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku. nt. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil. nt. 25aastane = 25-aastane, 21-leheküljeline. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
s-lõpuline - KOKKU, nt nahkmööbel, kuningriik, naisarst; mismoodi, mehemoodi, 2) täiendsõna ainsuse omastavas - omamoodi, imeväel, KOKKU(liik, laad, mis LAHKU (kuuluvus, kelle? mille?) tükkhaaval liiki?) 7. Sidekriipsu kasutamine: jahikoer, käekell, sõiduauto, naabri auto, õpiku autor, varsa kabi, looduse 1) Tähed, sümbolid, arvud - T-kujuline, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, varsakabi, maikuu, kalapüük, ilu, 50-aastane; liivahunnik (mereliiva küpse vilja pead (küpsed viljapead), 2) Liitsõna esimene osa nimi - Läänemere-äärne, Talvesõja-aegne,
Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti. Tekst on rööpjoondatud. Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti. Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata).
Æ OK NB! Lõikude eraldamist taandrea või täiendava vaba ruumiga kasutatakse ühtmoodi kogu töö ulatuses. 1 4. Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib üks tühik · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad 5. Tiitelleht MS Word · õppeasutuse täielik nimetus (Jõhvi Kõik tiitellehele minevad andmed sisestada Gümnaasium) erinevatele ridadele. · töö pealkiri Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ
kuid seda ainult nii nagu lennujuht seda teeb (ehk piloot ei tohi omal algatusel kutsungit lühendada vaid alles siis kui lennujuht seda teeb) Kutsungi lühendamine tähendab seda, et võetakse kutsungi esimene täht ja viimased kaks tähte. • ES-ECY = ECY • ES-ANS = ENS • ES-PCO = ECO Pakker Avio on lennuki registrimärkidega teinud muidugi kavalalt pannes esimese ja kolmanda tähe ühesuguseks (ES-ECY) ning sel puhul on lühendatud kutsung sama mis peale sidekriipsu olev kutsungi osa. Sidepidamisviisid Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid kindlustavad side pidamise globaalses ulatuses. Näiteks: Kosmoselaevadega peetakse sided sadade miljonitte kilomeetrite kaugusele. Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud tehnilsed vahendid ja nende kogumid. Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed, sõlmed jms. Olenevalt olukorrast ja vajadustest on olemas 4 erinevat side pidamis viisi. Sidepidamisviisid:
sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid, peaaegu minu pikkune poiss ~ peaaegu minupikkune poiss. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu- lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja- aegne, Ühispanga-sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Märkus. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line- omadussõnast lahku: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi
kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. Pole vaja 13 ehitada uusi Lasnamägesid ja Annelinnu. See talu on olnud minu Vargamäe. Üksikud seesugused kohanimed on üldnimestunud, nt mahtra `lööming, madin', soodom `suur segadus'. Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk- Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana- Vändra, Uus- Lõuna-Wales, Lõuna- Eesti, Ida- Euroopa, Põhja- Iirimaa, Väike-Maarja, Suure- Jaani, Ladina- Ameerika, Välis- Eesti, Kodu- Eesti, Kõrg-Tatra, Mandri-Eesti, Stepi- Krimm, Mägi-Krimm, Muinas-Egiptus, Vana- Kreeka, Antiik-Rooma, Tsaari- Venemaa. Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene. Kui täiendosa
" V Rindlause Liitlause, kus on 2 või enam öeldist ja kõik lauseosad on omavahel võrdsed (tähenduselt). Rindlause osi seovad sidesõnad ja, ning, ehk, ega, või, nii, kui, ka -> Nende ette koma ei panda. Kuid, vaid, ent, aga -> Nende ette pannakse koma. N: Karl rääkis juttu, Gustav kuulas juttu, Miina rääkis Kertuga ja õpetaja oli õnnelik. Ma teadsin, et ta ei tule, aga ootasin väga. NB! Vaid, ja, ega ette ei panda koma seljuhul kui nad on lauses määrsõna rollis. Kooloni ja sidekriipsu kasutamine. Pannakse : kui järgneb ilmselge pikk seletus. Pannakse kui järgneb lühike järeldus. VI Põimlause Lause, kus on üks pealause ja teised sõltuvad kõrvallaused. Põimlause sidesõnad on alistuvad sidesõnad (sest, et, kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kui, nagu, sest, olgugi et, sest et) 1. ----,_____,----- Pealause eraldatakse ülejäänud lausest alati komedaga. N: Meelis, keda ma väga armastan, läks kalale. 2. ___, (pealause) ____, ____,
1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linnad on Tallinn, Tartu ja Narva. 1
punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula kokku: meetrilaiune, jõulueelne, aegne, Esimese maailmasõja aegne, eeldustekohane, linnadevaheline, persona non grata lähedane. kuueaastane, eestikeelne, omavalitsustevaheline, nõukogudeaegne. Number või märk kokku või sidekriipsuga: 25aastane ~ 25- aastane, +märgiline ~ +-märgiline; 11-liitrine. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane (aga Tartu lähedal), Vabadussõja- aegne, T-kujuline, TPI-aegne, show-maiguline, lik-liiteline. ARVSÕNAD KOKKU LAHKU -teist(kümmend), -kümmend ja ühelised, tuhanded, miljonid jne: -sada: kolmteist, kolmkümmend, kakskümmend viis, kaks tuhat, kaks kolmsada
7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud. Lehekülje 2/3 kõrgusele kirjutatakse töö autori ees- ja perekonnanimi, selle alla klass, selle alla umbes poole lehekülje kõrgusele "Uurimistöö" ning suurtähtedega töö pealkiri. Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja.
Suurtähtlühendi lõppu ega vahele punkti ei panda (TÜ, TLÜ). Väiketähtlühendis pannakse punkt siis, kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga (s.a, k.a). 2. Liitsõna lühendamisel säilib sidekriips ka lühendis (P-Jaagupi, V-Nigula). 3. Väiketähtlühendid loetakse välja nende taga peituvate sõnadena. 4. Suurtähtlühendid loetakse tähthaaval (OÜ, ÜRO, IMF) või sõnana kokku (NATO, ROK, FIE). 5. Käändelõpp lisatakse väiketähtlühendile läbi sidekriipsu (lk-l), suurtähtlühendis võib sidekriipsu ka ära jätta (USAsse). 6. Osa suurtähtlühendeid käsitatakse omaette sõnana (UNESCO ~ Unesco, AIDS ~ aids, UFO ~ ufo). 7. Ladinakeelseid lühendeid käsitatakse tsitaadina (P.S. ´post scriptum´ A.D. ´Anno Domini ´). 8. Isikunimedes võib nimetähed kirjutada ilma punktita (J.V.V. ~ JVV); ainult esitähte lühendades on soovitav panna punkt (E. Vilde, T-R. Viitso). Tuntumad lühendid a. = aasta(l) arh
' NB! Sidekriips on kokkukirjutamise märk. Vigane (põhiarvud) Õige Olen 41. aastat vana. Olen 41 aastat vana. Olles 19-aastat vana .. Olles 19 aastat vana .. 10mne aasta pärast 10 aasta pärast; parem: kümne aasta pärast .. üle 20-aasta .. üle 20 aasta ne-lõpulised sõnad tahavad kokkukirjutamist, numbrile võib kohe otsa kirjutada või kasutada sidekriipsu Vigane Õige 22 aastane 22-aastane; 22aasatne 13 aastane 13-aastane; 13aasatne 34 aastane 34-aastane; 34aasatne 19. aastane 19-aasatne; 19aastane 15-ne aastane 15-aastane; 15aastane Sõnadega kirjutades liitub ne-lõpuline sõna kokkukirjutatavale numbrile, lahkukirutatavale ei liitu (NB! Täiend rebib lahku.)
a klass ehk VIa klass · Tavalises tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 -10 sõnadega ja suuremad numbriga, nt Minu 19. sajandil sündinud vanaisal oli seitse tütart. · Käändelõpp kirjutatakse numbri järele ainult siis, kui ei järgne käändelõppu sisaldavat sõna. · Numbri ja sõna ühendis numbri järele käändelõppu ei kirjutata, nt 210 inimesest, 28. kuupäeval · Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku, nt 40-vatine ~ 40vatine lamp · Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks alati kirjutada sidekriipsuga, sest l on kirjapildilt liiga lähedane numbriga 1 Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine · Kuupäeva kirjutamise võimalusi: 20. aprillil 2004. a 20. aprill 2004 20. IV 2004 20.04.2004
- tsitaatsõnade käänamisel: show'ga, chargé d'affaires'iks ehk asjuriks, copyright'ita; KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · Kui tekib uus mõiste, siis kokku: lapsepõlv, pikkpoiss, vanaisa, mõnikord;) · ne -ja line-liiteline omadussõna eelneva täiendsõnaga kokku; · teatud arvsõnad (-teist, -kümmend, -sada) kirjutatakse kokku. · Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). · Liigisõna maa kirjutatakse kokku, nt Saaremaa; kui täiendsõnaks on mingi kuu või ilmakaar, nt maikuu, juunijooks, põhjatribüün. Liittegusõnad kirjutatakse alati kokku, nt abielluma, alahindama, kümnekordistama ( abiellun, alahinnatakse, kümnekordistasime).
Loetelu iga liige peab vormilt sobima sissejuhatava osa loomulikuks jätkuks ja loetelu liikmed peavad olema nii sisult kui ka vormilt rinnastuvad. Muus tekstis sisalduva loetelu iga osa algab kas parempoolse ümarsulu ette või mõlemapoolseisse ümarsulgudesse asetatud tähe- või numbrimärgiga. See, kas loetelu ees kasutatakse koolonit või mitte, oleneb lauseehitusest. Nurksulgudesse pannakse: a) tsitaadis tsiteerja lisandus ja b) teatmeteostes sõnade hääldus. Sidekriipsu funktsioonid on ühendamine, asendamine ja lugemise hõlbustamine. (2004: 366 367) Lühendid Lühendeid tuleb kasutada säästlikult. Inimestele võivad jääda need sisutühjaks. On katkendlühendid, algustähelühendid, valiktähelühendid, liitsõnalühendid, sõnaühendilühendid. (2004: 368370) Numbrid Numbrid ühest kümneni ja numbrid sada, tuhat, miljon ja miljard kirjutatakse harilikult sõnadega
annaabi.ee 
