Pariisi seltskonnaelu iseloomustus Pariisi seltkonnaelu oli väga kirju ja draamarohke. Pariisi seltskonnaelust saab hea ettekujutuse lugedes Honore de Balzaci teosest Isa Goriot. Selles teoses on kirjeldatud Pariisi seltskonnaelu telgitaguseid, probleeme ja põhimõtteid. Pariisi seltskonnaelus oli üheks suureks probleemiks väimehedraama. See oli selle aja igapäeva ühiskonnas tõeliseks traagikaks. Balzaci teoses tuleb see probleem esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja
ekoja plats Raekoja plats on: Väljak Tallinna südalinnas, kus asub Tallinna raekoda. Läbi aegade seltskonnaelu keskus . Läbi ajaloo säilitanud oma vana funktsiooni. Jõulupuu. Raekoja plats on ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Tallinn oli Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht . 10.-11. sajandil kerkis eesti kaupmeeste ja käsitööliste linna taoline asula. Raekoja platsi juurde kerkisid ka elamud. Majade ehitust soodustas paekivi suur varu. Raekoja platsi nimi Esmakordselt 1313. a.-l ladinakeelse nimega Foro. Alamsaksakeelse nimega market. Hiljem nimetati ka Vanaks turuks
Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abielu ümber Mitmed seltkondlikud sündmused Köögertali pankrotistumine Traagiline teose lõpp Teose ideestik Naeruvääristab seltkonna elu Raha ümber keerles kõik Armastuse ja õnne otsimine elus
FREDERYK CHOPIN ( 1810-1849) · Poola helilooja ja klaverivirtuoos(sündinud Varssavi lähedal) · Teda võib võrrelda imelaps MoZartiga. 7- aastaselt kirjutas esimesed kaks poloneesi. · Haridus: Varssavi lütseum, 1826-1829 Varssavi Kõrgem Muusikakool(kompositsioon). · Pärast kooli kontsertreisid Viinis. · Elukohaks 1830a. Viin , 1831 a. Pariisis. · Pariisis toimus vilgas seltskonnaelu. Suhtlus Poolast väljarännanud kultuuuritegelastega. Tutvus Liszti, Paganini, Mendelssohni ja Berlioziga. Tema loomingut hakati hooogsalt kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a
Soengud spiraal-lokilised, meestel pats ning puudrikihi all. PARGIKUJUNDUS muutus vastupidiselt barokile vabaks nö inglise pargitüübiks. MAAL Õrnad toonid Võbelev valgus Salapärane meeleolu Galantsete pidude teema, jõudeelu, lamburiteema Lainetav kompositsioon ANTOINE WATTEAU 1684-1721 Puhas rokokootunde ja kerguse väljendus. Sündis Põhja Prantsusmaal, asus 1702 aastal Pariisi. Varasemad maalid väikeseformaadilised olustikupildid. Watteau pühendub teatrimiljöö ja kõrgema seltskonnaelu kujutamisele. Kompositsioon rafineeritud ja elegantne, kerge, graatsiline, mahe. Tulvil salajast igatsust armastuse järele. ,,Ärasõit Kythera saarele" ,,Gilles" HONORE FRAGONARD (1732-1806) Peateemaks naised ja armuelu. Ta on kergemeelne ja pikantne, vaimukas. ,,Kiik" ,,Salajane suudlus" THOMAS GEINSBOROUGH (1727-1788) Portreemaalija. Jahedavõitu koloriit.
· Onegin elas mõisas, mis sarnanes Puskini Mihhailovskoje mõisaga. · Mõlemad osalesid duellis. Puskini oma sattus talle saatuslikuks aga Onegini duellis suri Lenski. · Puskini elus oli üks suur armastus nagu ka Oneginil. Mõlemad ei saanud nendega koos olla, sest nad abiellusid teiste meestega. · Mõlemad, nii Onegin kui ka Puskin armastasid seltskonnaelu ja naisi. Kuigi Onegin tüdines sellisest elust ära. · Mõlemad elasid mõni aeg Peterburis. Puskin elas Peterbutris vaid mõned aastad aga Onegin elas seal terve oma elu enne maale minekut. · Mõlemad huvitusid väga kirjandusest. · Puskini vanemad ei hoolinud temast eriti, ning mingeid erilisi tundeid Puskin nendelt ei saanud. Puskini eest hoolitses tema hoidja, kes teda armastas.
Liivimaa rahva ja riigi ajaloost Liivlased on tänapäevaks peaaegu väljasurnud rahvas, kes elas Lätis Kuramaal. Praeguseks on Liivi keelt kõnelevaid inimesi järel umbes 10, enamus on täielikult Läti keele ja kultuuri peale üle läinud. Alates aastast 1922 hakati Liivimaal elama seltskonnaelu, siis tuli esimene Liivlaste laulukoor. 1923 tuli Liivi selts ja Liivi keelt hakati lähema ja kaugema ümbruse koolides vabatahtliku ainena õppetama. Liivimaad on tahetud ka vallutada. Venemaa algatas sõja mille eesmärgiks oli vallutada Liivimaa alasid, mis ulatusid peale Kuramaa veel üsna kugele Lätimaa külje alla. See sõda algas 1558 pkr. Aastal 1561 sekkusid Liivimaa jagamisse ka Poola, Leedu, Rootsi ja Taani. Aastal 1559 tehti Taani vahendusel pooleks aastaks vaherahu
Eugene de Rastignaci elufilosoofia. Essee 19. sajandi Pariisis oli suur osa inimeste mõtetest seotud raha ning parema elujärjega . Teoses ,,Isa Goriot" tutvume vaese üliõpilasega, kelle kinnisideeks on kõrgem seltskonnaelu. Eugene de Rastignac elas perekonnas, mis vaevles rahapuuduse käes. Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse.
teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de B. lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de B. viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid- küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab- ta suudab isegi koju raha saata. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautriniga väike tüli. Viimane viib ta aeda ja teeb talle ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta on märganud, et Rastignaci ja Victorine vahel on kerge säde. Ta teab, et Victorine isa on väga rikas. Ta pakub, et Rastignac võiks Victorinega abielluda. Siis laseks
Onegini vanemad aga elasid võlgadest. Mõlemit kasvatasid põhiliselt ammed ja guvernandid. Tänu guvernantidele valdasid mõlemad vabalt prantsuse keelt. Puskini ja tema vanemate vahel puudusid soojad suhted. Ta pidas oma emaks oma pigem hoidjat. Raamatus pole kirjeldatud küll Onegini hoidjat, kuid sarnaselt Puskinile on raamatus juttu Tatjana hoidjast, kes tema eest hoolitses ning kellega Tatjana elu asjade üle arutles. Mõlemad, Puskin ja Onegin, nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Onegin küll aga tüdines hiljem liigsest pidutsemisest. Mõlemile meeldis väga kirjandus. Puskini elus olid väga tähtsal kohal sõbrad. Ka Oneginil on sõber Lenski, kellega jagavad maailmavaateid, arutlevad kirjanduse, poliitika ning naiste üle. Nii Puskin kui ka Onegin elasid mõnda aega Peterburis. Onegin elas Peterburis terve elu enne maale minekut. Puskin elas Peterbuiris vaid mõned aastad.
kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming · Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. · Maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid · Portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. · 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Seltskonnaelu · seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena · Ta ei abiellunud majandusliku kitsikuse pärast · 1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks
Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat. Jean Jacques Rousseau
10a klass Kevad 2008 Aleksandr Puskini ja Jevgeni Onegini ühiseid jooni Kuulsa Vene kirjaniku Aleksandr Puskini ühiseid jooni tema teose nimitegelase Jevgeni Oneginiga on üsna palju. Järgnevalt sooviksin välja tuua mõned tähtsamad. Puskin sündis 18sajandi lõpul Moskvas põlisaadliku pojana. Vanemad ei näidanud oma lapse suhtes välja armastust, vaid tegelesid rohkem seltskonnaelu ja raha kulutamisega. Taoline kasvatus ei mõjunud noormehele eriti hästi. Kordagi ei maininud ta oma teostes ei oma ema ega isa. Ainus, kellesse ta soojalt suhtus oli tema õe hoidja. Leitud on üksikuid kirju nii ta emalt kui hoidjalt. Erinevus on tohutu. Ema kiri on täis fomaalsusi, samas kui Rodionovna kiri sisaldas siirust ja armastust. Kirjaniku tuntuima loomingu Jevgeni Onegini peategelane Jevgeni olevat sündinud temast teose ja lisainfo andmetel 4 aastat varem
Igal hommikul saabuvad meie postkastidesse ajalehed, avades interneti, näeme tohutult uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõike tehakse selleks,
vastavaks. Ta palub oma tädil ära kasutada tolle kunagisi sidemeid õukonnaga, et pääseda vikontess de Beauseant'i tiiva alla, kes õpetaks talle käitumist ja räägiks kõrgseltskonda pürgimise saladustest. Kuigi Eugéne de Rastignac jättis oma õpingud hooletusse, ihkas saada rahakaks ja kõrgseltskonna liikmeks, jätkus tal siiski inimlikust ja kaastunnet isa Goriot vastu. ,,Isa Goriot" on teos, mis peegeldab hästi 19. sajandi Pariisi seltskonnaelu. Tähtsateks teguriteks olid positsioon, raha ja hea nimi. Abielluti armastuseta, armukeste pidamist peeti normaalseks, välise hiilguse taga peituvaid probleeme ei peetud oluliseks, egoism ja manipuleerimine olid head isikuomadused ning teiste kannatused valmistasid inimestele rõõmu. Selle teose põhjal jääb mulje, et õnn peitub vaid rahas ja sellega kaasnevates hüvedes, kuid tegelikult vajavad inimesed õnneks ka muid asju, nagu näiteks tõeline armastus,
lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau, kes pilkasid elupahesi, prantsuse seltskonnaelu ja katoliku kirikut. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Majanduse seisukohalt oli absolutism efektiivsem, sest selle põhimõte oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Valgustusajastul ei olnud see aga peamine punkt. Näiteks
riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad
Varsti jõuab ta selgusele, et eduks on vaja ka tutvusi kõrgetel kohtadel ja sidemeid. Rastignac püüab oma positsiooni ühiskonnas parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta ühe isa Goriot' tütrega- Anastasiega. Ta külastab Anastasied, kuid seal teeb ta end lolliks, kuna mainib isa Goriot nime. Peale seda rohkem teda Anastasie juures vastu ei võeta. Proua de Beauseant juhatab Rastignaci isa Goriot' teise tütre juurde (Delphine). Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Oma elu rahastamiseks ta mängib õnnemänge, kus tal algul veab. Rastignac suhtleb üha enam Delphinega ning hakkas isa Goriot'ga ka aina paremini läbi saama. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri. Vahepeal on Anastasie müünud maha oma meh perekonna juveelid ning ta läheb oma isalt raha küsima, kuid isal pole talle raha anda. Goriot näeb, et tema tütar on sellepärast väga õnnetu ning ta saab rabanduse. Isa Goriot haigus süveneb ning ta hakkab surema
Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast jalutuskäiku pole enam vaja kuhugi põgeneda, sest muredele on lahendus leitud. Seega pooldan looduses rahu otsimist, aga iseenda eest sinna võimalik põgeneda pole . Vastupidine tee on aga peod ja inimesed. Ka René püüab mõneks ajaks sukelduda seltskonnaelu. Peagi mõistab ta aga, et seltskond pole tema jaoks ning ka tema ei sobi seltskonda. Seega põgeneb ta hoopis äärelinna, kus elab tundmatuna. Tihti üritatakse põgeneda pidutsemisse ja ka alkoholiga oma muresid loputada. Selline meetod toimib, aga ainult natukeseks. Kui inimesed on ümbert kadunud ja mõistus jälle kaine, pole enam iseenda eest kuhugi varjuda. Võimalus iseenda eest põgeneda on jätta maha kõik, mis on tuttav. René rändab paljudele võõrastele
Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud. Inglismaa on valgustuse sünnimaa. Inglismaa muutus tõotatud maaks ssinna läksid paljud Prantsusmaa haritlased, et tutvuda uute ideedega. Lõuis XIV ajas oskasid Euroopa kõrgeim seltskond prantsuse keel. Kõige kuulsaimad valgustajad olid Montesqueiu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kuulsaim raamat oli ,,Pärsia kirjad" selles saatsid kaks pärslast koju reisikirju milles teravmeelselt arvustati prantsuse seltskonnaelu ja isegi kuningat. Tema suurim teos on ,,Seaduse vaimust." Tema arvates pidi kehtima võimude lahususe põhimõte ehks kõik kolm võimu pidid olema eraldatud. Pidi olema Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim, sest siis takistab üks võim teist omavolitsemast. Tema põhimõte on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. Voltaire naeruvääristas oma töödes elupahesid eriti katoliku kirikut. Ta sattus oma teoste
kuid imlselgetel põhjutsel nad siiski seda tegid. Üldiselt tõlgendab piibel kiusatust kui saatanat, kes üritab inimesi kurjale teele tõugata. Selle õpetuse järgi elavad ka tänapäeval paljud usklikud inimesed, kes usuvad, et tahtmisele järele andmine on võrdne patu tegemisega. Samuti annab kiusatuste pikale ajaloole inimeste seas kinnitust ka Oscar Wilde´i romaan "Dorian Gray portree" kus tutvustatakse lähemalt 19. sajandi Prantsusmaal asset leidvat seltskonnaelu. Sealne eliit ei seadnud endile mingeid olulisi piire, vaid elas elu täiel rinnal, seeläbi järele andes oma ihadele. Kiusatus on põhjendus paljudele tänapäeval vägagi levinud probleemidele. Varastamine, petmine, kasiinodes käimine ja igasugune muu seaduse rikkumine. See kõik algab juba varasest lapsepõlvest. Kui näiteks väiksele lapsele öelda, et kuuma pliidiplaati katsuda ei tohi ja jätta ta hetkeks
Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Raamatus pannakse naeru alla kiirelt rikastunud tõusikud ja kodanlik seltskond. ,,Pisuhänd" on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa vastuseis ning noored armastajad kõigi tõkete ületamise järel õnnelikku abiellu astuvad. Väikearvulises tegelaskonnas vastanduvad kaks paari: äpardunud insener Ludvig Sander ja
PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoja plats Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigaks või vaatamisväärsuste alguspunktiks. Plats on ka asukohaks eesti tähtsamaile jõulupuule Häbipost Vana vaekoja kagunurgal,
raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Matilde Vestmani vanem tütar. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev
Otsiti erandlikke olukordi, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. muinasjutulaadne. Pgenetakse tegelikkuse eest. Scott - ajalooline romaan vannad Shlegelid, Novalis ja Tiech algatasid filosoofilise kallakuga romaani. anrid: romaan, luule, novellid, eeposed, muinasjutud, romantiline draama. 3. Pukini elu seiklusrikas. Raamatu kangelastel sarnaseid jooni nagu tal endal. Kasvatusele prati thelepanu. Pole vanematele phendanud htegi rida. 15 aastaselt esimesed luuletused ajakirjanduses. Seltskonnaelu. Otsis naist. Sellel ajal poli luule patriootlik. 1820-1824 nim. lunaperioodiks- pseb vidule P-i romantilise luule krgperiood. Temperamentne mees. 4.Sureb duelil 1841. Hea haridus. Phi luuleteemad: kirglik vabaduseihaldus, pd, protest rhumise vastu. Sgav patriorism. Lermontovi teadlikuks valikuks saab isoleeritus teda mbritsevast keskkonnast, uhke ksindus maailmas, kus tema ideaal on realiseerimatu. Lermontovi romantilisest kangelasest kujuneb tagakiusatav rndaja, kes on vras oma kodumaal.
enesekindel. Sellest tulenevalt on ta võimeline oma soovide ja eesmärgid ellu viima. Kindlasti on ta ka kõva käsi arvuti kasutamises ning oma igapäevasese töös puudub tihti kokku kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja muu uuema aja tehnikaga. Ka internetis surfamises on ta kodus ning oskab selle kaasabil leida vajalikku informatsiooni, seda töödelda ja kasutada. Moodne eestlane ei pruugi olla kuulus ja tuntud, kuid kindlasti on tal aktiivne seltskonnaelu. Sellest tulenevalt on aga ametlikul tasandil. Samas on tal ka oma kindle ja usaldusväärne sõpruskond. Üldse on moodne eestlane suhtlemisaldis, kuid võõrastega eriti avameelne, pigem kinnine ja reserveeritud, kuid alati siiski viisakas ja heade kommetega. Oma positsioonist ja kõrgest töökohast tulenevalt on ta ka majanduslikult kindlustatud, et mitte öelda rikas. Sellest tulenevalt saab ta endale üsna palju lubada ja enamuse oma soovidest rahuldada
· Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut. · Gild Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. · Tsunft Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma liikmete era ja seltskonnaelu. · Maapäev Enam vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud. Seal oli esindatud 4 seisust. · Kivilinnus Kivist kaitseehitis. Maahärrad lasid need rajada enda ja vasallide kaitseks. · Teotöö Talupoegade koormis. Talupojad olid kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema.
inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta. Karini isa jääb pankrotti, kui sõber Köögertal teda petab. Advokaadist seelikuküti Paralepa kaudu
Esimesed tööd pärast 1695. aastat. Pidas isa surma pühaks ja asus õigusteaduskonda, õpetas muusikat kohalikus gümnaasiumis, organist. 1705 - esimene ooper, teine ooper "Nero e läbi vere saavutatud armastus" varjutas teised Hamburgi ooperiloojad. 1706 - Itaaliasse. Hakkas oopereid kirjutama, kohtus Corelliga. Visiidid. 1709 - "Agritta". 1710 pettis Hannovery printsi jättes kapellmeistri koha täitmata ja läks Londonisse, kus kohtus uuesti printsiga (tõlk). Teda ahvatles seltskonnaelu, avaramad teostamisvõimalused, hea suhtleja. Kuumemad lood trükiti. Korraldas muusikaõhtuid ja osales neil. "Messias", "Tulevärgimuusika", "Veemuusika". Ooperid, instrumentaalteosed, süidid, orkestriteosed, avamängud, kõige vähem klaveriteoseid. Orel kontserdi saali. Toetas vaeseid (pärandus, tulu). Bach (1685 -1750), sündis Eisenachis. 10-aastaselt jäi orvuks, teda kasvatas range vanem vend. Töötas laulukooris, sai kantori koha, töötas kaua Leipzigi toomkirikus.
sajandi üks kõige kuulsamaid ja mõjukamaid kunstnikke. Kuulsaim on ta 20. sajandi alguses koos Georges Braque'iga loodud uue kunstivoolu kubismi poolest. Pablo Picasso erakordne joonistamisanne olevat ilmnenud juba kümneaastaselt, mil temast sai oma kunstnikust isa õpilane. 1895. aastal astus Picasso Barcelona kunstiakadeemiasse ning kaks aastat hiljem Madridi San Fernando Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Õppetööst enam veetles Picassot aga Madridi öö- ja seltskonnaelu. 1899. aastal jättis ta kooli pooleli ning pettis sedasi oma isa poolt talle pandud lootusi. Aastal 1900 võeti üks tema töödest näitusele Pariisi, kuhu läks kaasa ka Picasso ise. Picasso parim sõber, kes oli temaga Pariisis kaasas olnud, sooritas mõni aeg pärast Hispaaniasse tagasipöördumist enesetapu. Saadud emotsionaalne raputus väljendus Picasso nn. Sinises perioodis aastatel 19011904, kui ta kasutas oma maalides peaaegu eranditult erinevaid sinise varjundeid.
Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei saanud. Tänu prantslasest guvernöörile valdas Puskin juba varakult vabalt prantsuse keelt. Ka koduseks keeleks oli prantsuse keel. Kuna Lermontovi vanaema osutas suurt tähelepanu tema haridusele, valdas ka Lermontov varajases eas nii prantsuse, saksa kui ka inglise keelt. Kumbki, ei Puskin ega ka Lermontov polnud välimuselt ilusad, kuid olid siiski naiste seas üpris populaarsed. Mõlemad nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Luuletamise kõrval oli mõlemil ka muid meelistegevusi. Lermontovil ilmnesid juba varakult kunstikalduvused, eriti meeldis talle maalida, mida ta harrastas kogu elu. Puskin armastas väga füüsilist liikumist. Talle meeldis matkata, ratsutada ning tantsida. Ta oli osav vehkleja ning laskur. Samuti oli samadel aladel tugev ning osav ka Lermontov. Puskin õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kust leidis sõbrad kogu eluks. Ka edasises elus ja
maapoisist, tahumata sõdurist oli saanud Pariisi tuntumaid 2. Duroy saab tänu sõbrale töö väikese kasvava ajalehe Vie ajakirjanikke ja südamemurdjaid. Isikliku edu nimel ei kohkunud ta Francaise'i poliitikaosakonnas. tagasi mitte millegi ees ning oli valmis reetma enda abikaasat, naist, 3. Duroy saab tuttavaks Mme de Marelle'iga. kellele ta võlgnes tänu heade artiklite ja suurepärase seltskonnaelu 4. Georges saavutab poliitikaringkonnas teatava edu ning kohtub ees, paljastades abielurikkumise. tihti oma armukese Mme de Marelle'iga. Kõige paremini oskas teda iseloomustada ehk papa Walter, kes arvas, et mees on küll lurjus, kuid tunnistas, et ühel päeval jõuab 5. Duroy vaevleb tööst hoolimata majanduslikus kitsikuses. Duroy kaugele. 6
kinni ja kes oskaks teie eest surra.”. Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. 6. Teose miljöö Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Pideval vihjatakse Louide’le (Kui kogu õukond tormas kokku Suure Mademoiselle’i juurde, kellelt Louis XIV kiskus ära ta armukese). Kui ka sel ajastul nagu teoses, oli kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene’ile.). Aristokraatlik eluviis mõjutas Eugene’i märgatavalt. On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed
Laura lonkas ka vasakut jalga, kuid Piibeleht jumaldas teda sellest hoolimata. Matilde- Ülbe, kuulsusehimuline,soovis et ta meest tunnustataks ta raamatu eest ja kuulutas seda üle linna veel enne raamatu ilmumistki, raha väärtustav, ometi oli ta ka vahel siiras ja tundeline. Ta käsutas tihti Laurat ja Sandrit nign suhtus teistesse üleolevalt, teised temasse aga aukartusega ning allaheitlikult. Ta välimus oli peen, kandis kübarat ja loori. Talle olid olulised seltskonnaelu ja kuulsus. 4. Karakterikoomika Ludvig Sander kehastab luuserlikuse sümbolit Vestmann oli range ja jäärapäine mees. Ütles: " Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda, aga enne loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." Vestmann ei pidanud kirjaniku ametist muidu üldse lugu. Matilde oli kuulsusejanus noor naine Piibelehe eriskummaline välimus
Eugène juures käis rätsep. Nüüd nägi ta välja kui aadel. Ta õpingud olid pooleli jäänud. Tema ja Isa Goriot vahel oli tugev sõprusside. Victorine oli temasse juba niigi armunud. Clara de Beauséant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub isa Goriot tütre Delphine de Nucigeniga, kes on abielus saksanimelise pankuri de Marsayga. Delphine on samuti aadlik, kuid madalamal astmel, kui ta õde Anastasie. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada, mängib ta õnnemänge. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphine´ga. Rastignac jäi võlgadesse. Ta mõtles Victorine`iga abiellumise peale. Rastignac oli jälle proua de Restaud juurde kutsutud. Ta oli tuntud Pariisi kõrgemas seltskonnas. Lõpuks suutis ka oma võlad ära maksta. Salaagent härra Gondureau oli härra Poiret ja preili Michonneau ülesandeks seadnud kindlaks teha, et härra Vautrin on tegelikult vanglast põgenenud sunnitööline
4 ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu: Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat ,,Pärsia kirjad". Selles raamatus saatsid kaks näiliselt mööda maailma rändavat pärslast koju kirju, milles arvustati prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud teos ,,Seaduste vaimust". Ta pooldas parlamentaarset monarhiat. Jean Jacques Rousseau: Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim
Tähtis ei ole ka see, kas põhjus on hea või halb, sobiv või ebasobiv, oluline või ebaoluline: üles tuleb kirjutada kõik, mis vähegi pähe tuleb. Tulemus võib olla umbes selline: Kellele ja milleks on vaja kunsti? kunsti on vaja kunstnikele eneseväljenduseks eneseuhkuseks kollektsionääridele inimeste mõjutamiseks religioonis elamuse saamiseks ühiskonnale seltskonnaelu elamiseks kunst on mäng, teda on vaja mängimiseks inimesele kui liigile iluideaali väljendamiseks millegi kõrgema tunnetamiseks investeerimiseks Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida: mis laadi punktidega on tegu, kas neid saab kuidagi üldistada. Ülaltoodud nimekirjas võib leida kolme laadi punkte. Esiteks need, mis on seotud tunnetusega: kunstnik väljendab ennast, püüab edasi anda iluideaali, vaataja
.. Fryderyki tervis halvenes lausa silmanähtavalt eriti Mallorca saarel veedetud ajal. Viimase naela muusiku kirstukaande lõi aga George Sand 1847. aastal, lõpetades oma suhted Chopiniga. Suurfeminist ise on öelnud, et ta oli Chopinile mitte niivõrd armuke, kui just põetaja ja sõber. Soovides leida vaheldust Pariisile ja oma tutvusringkonda laiendada, sõitis Chopin 1848. aasta aprillis Londonisse, et kontserte anda ja õpetada. See sõit sai talle saatuslikuks - väga intensiivne seltskonnaelu, edukad kontserdid, Inglismaa niiske kliima ja üha tihenevad haigushood hävitasid jõuvaru täielikult. Saabunud tagasi Pariisi, jäi ta lõplikult haigevoodisse ja suri 17. oktoobril 1849. Ta suri oma vanema õe käte vahel. Fryderyk Chopini matusele kogunes mitu tuhat tema loomingu austajat. Vastavalt lahkunu soovile saadeti tema süda Varssavisse, kus see müüriti Püha Risti kiriku sambasse. Matustel kandsid tolle aja parimad muusikud ette Mozarti
teadlane. Ta on kuulus oma võimude lahususe poolest, millega seadusandlik võim kuulugu parlamendile, tädesaatev võim kuningale ja kohtuvõim sõltumatule kohtule. Tema teoses "Seaduste vaim" analüüsib kirjanik valitsemisvorme ja leiab, et parim on konstitutsioo monarhia, mille eeskujuks oli Inglismaal kehtiv parlamentaarne kord. Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, 3 seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Radikaalsemat suunda esindas Jean-Jacques Rousseau (1721-1778) oli prantuse filosoof ja kirjanik. Ta uskus, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja sünnipäraselt on ka kõik inimesed head.
pandi ta poja pea peale. 26. Schilleri loomingu läbiv teema on vabadus, kuid üha enam keskendub ta sellele, milline on vabaduse hind, millised võivad olla ning millised ei tohi olla vabaduse kättevõitmise teed. 27. J. W. Goethe oli saksa kirjanik, filosoof, looduseuurija. Armastas lugeda rahvaraamatuid. Läks Leipzigi ülikooli, et omandada juristi kutse. Õigusteadusest enam huvitasid teda aga seltskonnaelu ja teater. 28. Goethe romaanid ja näidendid: ,,Noore Wertheri kannatused", ,,AlgFaust", ,,Faust. Fragment", ,,Wilhelm Meisteri teatrimissioon", ,,Wilhelm Meisteri õpiaastates". ,,Egmont", ,,Ipigineia Taurises", ,,Torquato Tasso". 29. ,,Faust": I osa ilmus 1808., II osa 1833. aastal. 30. Goethet ajendas ,,Fausti" kirjutama Byroni surm, mis ärgitas Goethet mõtlema selle üle, mida tähendab tegutseda ja milles on teadmiste mõte. 31
Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev
31.juuli 1849 oli ungari vabadusvõitluse viimane päev ja Petöfi surmapäev. 1846 oli ta kirjutanud luuletuse "Mind mõte vaevab murega", kus kirjutas, et ei taha surra voodis, ning see tal õnnestus, TA oskas ette näha oma saatust! George Gordon Byron (1788-1824) Isa poolt pärines ta kuulsast aadliperekonnast, ema poolt sotimaalt. Lapsepõlve veetis ta sotimaal, see jäi tal hinge kogu eluks, sest siis oli ta vaba. Talle meeldis avarus ja üksindus. Byroni kohustuseks oli seltskonnaelu tema seisuse tõttu. Ta looming võeti vastu vaimustusega, reisinud oli ta Hispaaniast Türgini, selle põhjal ta ka kirjutas. Byron lahkus Inglismaalt jäädavalt 1816. Toetas Kreeka vabadusvõitlejaid Türgi vastases sõjas. Hiljem haigestus ta malaariasse ja suri. Kasuõde korraldas ta matmise inglismaale. Looming: Kirjutas lüürilisi luuletusi ja romantilisi poeeme. "Laps olla muretuna veel" kirjeldab ta lapsepõlve Sotimaa mägedes. "Maryle" on luuletus täditütrest, kellesse ta armus
Operett ,,Savoy ball" peidab endas palju värvikaid ja omanäolisi karaktereid, kellest eredamalt jäid mulle meelde aristokraatlik abielupaar Madeleine ja Aristide de Faublas, liiderdaja ja naistemees Mustafa Bei, Türgi saatkonna atasee ; moodsat ameerikalikku elusstiili viljelev, elujanust pakatav Daisy Darlington ning loomulikult kurikuulus meesteneelaja ja võrgutuskunsti kuninganna Tangolita. Kõik nad valmistusid Nizza seltskonnaelu tippsündmuseks, milleks on kord aastas suvehooaja lõpul toimuv Savoy ball, kus kohtuvad nii selle maailma rikkad, ilusad ja edukad kui ka õnneotsijad ja seiklejad. ,,Savoy ball" on lugu sellest, kuidas väikesed hädavaled võivad ühel hetkel üle pea kasvada ning mähkida sind üleni valede ja salasepitsuste võrku. See on lugu inimsuhete haprusest ning tõsiasjast, et mitte kedagi siin ilmas ei saa jäägitult usaldada.
Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema
oma soo ja orientatsiooni kohta. Inimesele on omaks saanud teatud käitumine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte. Sellel perioodil muutub suhete iseloom vanematega ja samaealistega suhtlemisel. Noortel kujuneb välja nende oma sotsiaalne võrgustik (sõprusringkond, seltskonnaelu ja klubid) sõltumatult nende vanematest. Noorukiea lõpuks peaks nooruk olema omandanud suhtelise iseseisvuse. (http://www.nip.ee/page/245/10) Iseseisvumine Iseseisvumine saabub küll paberite järgi 18-aastaseks saades, kuid see on individuaalne. Tavaliselt saabub ka iseseisvumine noorukieas. See tähendab seda, et enda elu eest võetakse vastutus ja otsuseid langetatakse iseseisvalt
mees peab oma halbade tegude eest vastutama, lasi ta seda teha Jürkal, kes Antsu käe läbi enim kannatanud oli. Isegi kui süütamine oli halb tegu, siis Antsu jaoks oli see paras karistus, sest tema vara oli tema jaoks kõige tähtsam. Ta oli oma elu jooksul palju hulle asju korda saatnud ja ta vääris oma karistust. ,,Miski ei võlu naisi nii kui sarvedega mehed. Naised kisuks nad või tükkideks!" Naistele meeldivad nn pahad poisid. Nad on lõbusad, sorava jutuga ja elavad seltskonnaelu. Selliste tavaliste ,,kuivikutega" ei oleks elu nii kirev ja huvitav, pigem igav ja üksluine ei midagi uut. Pahad poisid on karmima iseloomuga, nad suudavad end kehtestada ja nii löövad nad elus ka märksa paremini läbi. See muudab nad naiste suhtes vastupandamatuks ,,Te kõik loodate pattude andeksandmisele ja lähete hukka!" Isegi kui jumalakartlikud inimesed kirikus oma patte andeks käivad palumas, ei muuda see nende halbu tegusid olematuks
Selle lõpp on õnnelik. Ta ühendab kõrge luulestiili jämekoomilise stiiliga. Ta julgeb luulet kirjutada mitte üldtuntud struktuuris. Ujub Dnepris, kus külmetab. Kohtub Drajevskiga, kus on peres palju tütreid. Armub kõigisse tütardesse kordamööda. Nende sõprus jätkub. Tütarde mehed on dekabristid. Puutub kokku kasikatega. Sügisel 3. oktoobris jõuab ta Chisinausse, kus tööle hakkab. Ta tegi paberitööd kui karistust. Ta saadeti ju Peterburist ära, seal polnud seltskonnaelu. Lõunas kirjutab ,,Lõuna poeemid", ,,Kaukasuse vang", ,,Bachtsisarai purskkaev". Need lähtuvad romantismist. ,,Kaukasuse vang" - peategelane on pettunud oma elust ja püüab leida vaheldust lõunamaa elust, minnes võitlema mägilaste vastu, kuid satub vangi tserkesside kätte. Teda ootab ees surm, kuid temasse armub tserkessitar, kes aitab tal põgeneda. Kuna kangelane ei armasta tüdrukut, annab ta korvi ja siis neiu uputab ennast ära.
kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab. Ta suudab isegi koju raha saata.Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautrinigaväike tüli. Viimane viib ta aeda ja teeb talle ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada.Ta on märganud, et Rastignaci ja Victorine vahel on kerge säde. Ta teab, et Victorineisa on väga rikas. Ta pakub, et Rastignac võiks Victorinega abielluda. Siis
maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad kolmandal teel, need nagu polegi inimesed, neil nagu polegi inimese südant ja meeli. See ongi see tee, mida Indrek kõndinud aastaid, maitstes magusaid ja uimastavaid jooke, kui ümberringi valitses
varrukatega särk. 9 4.4. Kingitused Vältida tuleks mustade ja purpurpunaste asjade kinkimisest, sest need on leina värvid. Mitte kinkida nuge, sest see on sõpruse katkestamise võrdkuju. Mitte kinkida taskurätte, sest see on südamevalu sümbol. Esmakohtumisel ei ole vajalik kingitus, pigem teha välja lõunasöök või lants. Kingituse üleandmine võiks toimuda peale äroikohtumise ametilikku osa. Parim aeg on siis, kui lõõgastunud seltskonnaelu on hoo sisse saanud. Võib kinkida elektroonikat, nimelisi sulepäid. Kui oled kutsutud koju, siis on see tähtis sündmus. Kaasa tuleks võtta kingitus, näiteks kompvekid või soti viskit. Kui perekonnas on lapsed, peab ka neile viima kingitusi. 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et referaadi koostamine oli huvitav ja arendav. Sain mitmeid teadmisi Brasiiliast ja brasiillaste kommetest
annaabi.ee 
