Raekoja plats (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

ppt

Keskaegne vanalinn

on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu ulatub 13. sajandisse, on PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoja plats Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega.

Ajalugu

19

docx

Tartu linna ajalugu

J. Petersoni ausammas ­ Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas ­ Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad ­ kunagine arestimaja ­ Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) ­ Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Keskajal ehitati

Ajalugu

23

pptx

Tallinna Vanalinn

Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana. Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat.

Turism

19

docx

Tallinn turistidele

Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.­16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni. Nende seas Oleviste kiriku torn, mille puhul pakub võrdselt elamusi nii selle otsa ronimine kui ka sealt avanev vaade, ning ka Euroopa kõige kuulsama kunstiteost Eestis, "Surmatantsu" eksponeeriv Niguliste kirik. Raekoja platsi servast leiad aastast 1422, Euroopa vanima samas hoones katkematult

Eestimaa tundmine

32

doc

Tallinna ajalugu

ülemaailmse tähtsusega unikaalset vaatamisväärsust. 1. KUJUNEMISLUGU Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. See linnus hõlmas arvatavasti kogu Toompea platoo põhjapoolse kõrgema osa (5 ha). Linnuse ja sadama vahele tekkis seejärel turg ja linn, need paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere

Ajalugu

7

docx

Gooti stiil.

Kus seda näeb? Tallina väikesel vapil on hõbedane rist punasel väljal. Tallinna väike vapp on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn Dannebrogi risti. Seda näeb Taani kuninga aias, Tallinnas. Suurgildi hoonel - peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Gootika mõjutas Tallinna Raekoja ehitust. Tallinna Raekoda on nimelt ainuke siiani säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse 13. sajandil. Praegusel kujul valmis hoone aastaks 1404. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani. Tänaseni täidab raekoda linnavalitsuse

teaduslikku uurimistöö alused

8

docx

Tartumaa

sihtgrupile nii Eestist kui ka väljastpoolt.Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade: · jääaegade tekkepõhjustest ja mõjust Maa, Eesti ja Vooremaa pinnamoele ja elustikule laiema geokronoloogilise skaala ja Universumi evolutsiooni taustal · Eesti looduse ja inimasustuse arenguloost pärast viimast jääaega · kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest Tartu Raekoja plats Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega. 5 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument KUS ASUB? Fr. R. Kreutzwaldi (1803-1882) kuju loodi 1952. aastal. Mälestussamba autoriteks olid skulptorid Johannes Hirv ja Martin Saks ning arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik ja Mart Port. Gustav II Adolfi ausammas KUS ASUB?

Geograafia

6

docx

Tallinna tekke problemaatika

Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudi pleenumil. Tõuke selleks andsid mitmed läänes avaldatud uurimused, eriti samal aastal ilmunud Paul Johanseni monograafia "Nordische Mission", kus püstitatud normannistlik teooria otse nõudis teravat vastulööki. 1952. aasta sügisel korraldas Tallinna Linnamuuseum Toompeal arheoloogilise kaevamise. Selleks rajati kolm väiksemat kaevandit, mille koht oli küll kõike muud kui õnnestunud. Nii sattus Toomkooli kaevand endisesse paekarjääri, Lossi plats 7 esised kaevandid rajati aga Toompea linnuse eelkindlustuste alale, kus varasem kultuurkiht üldse puudus. Vanema perioodi leiuaines oli äärmiselt napp. 12. sajandist pärinevat prillspiraalpeaga nõela, kitsateralist nuga, poolikut käevõru ning mõnda keraamikakatket võib käsitleda juhuleidudena. 1953. aastal jätkusid tööd all-linnas Raekoja platsil. Seekord olid tulemused paremad: kultuurkiht oli säilinud laialdasel alal ning leiuaines ulatus tagasi 13

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)