Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seljahaigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skolioos, seljavalu, valud, valude, seljal, sagedasem, lülid, tool, nõelravi, venitus, trauma, lülisammas, nimme, kurv, istuv, ravis, üla, röntgen, massaaz, hoiame, kere, soorita, halvatus, kurvid, haigustest, liigeste, ristluu, traumad, kasvajad, seisundit, seljaaju, neeruhaiguste, pinges, valuta, lihaspinged, kroonilise, oskuslik, võimlemineTartu Ülikool Kehakultuur Kehaline ja kasvatus AÜ IV Skolioos kooliealistel lastel Tartu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Mis on skolioos?.........................................................................................2 3. Skolioosi vormid.........................................................................................3 4. Skolioos noorte seas....................................................................................4 5. Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5 6. Ravi noortele.......................................................
Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul
Istudes saavutamaks aktiivset kehahoiakut tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15- kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. Passiivse rühi korral on lihaste tugifunktsioon puudulik. Tulemuseks on lihaste (sirutajate-painutajate) pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus. Ebaühtlase koormamisega kaasneb
Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi arenemisele kaasa. Kasvueas lastel ja noortel võib skolioos välja kujuneda mõne kuu jooksul, sest alguses on lapse või noore inimese selg üsna pehme ja teda saab kergesti aidata normaalsesse asendisse tagasi
........................................................................................10 3.1.1. Sundasend .....................................................................................................10 3.1.2. Osteoporoos ....................................................................................................11 3.1.3. Lordoos ......................................................................................................... 11 3.1.4. Skolioos .........................................................................................................12 3.1.5. Küfoos ............................................................................................................13 4. RÜHIVIGADE DIAGNOSTIKA ..........................................................................................14 5. RÜHIVIGADE KOMPLIKATSIOONID .................................................................................15 5.1. Seljavalu .
Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Seljavalu võib jagada ägedaks ja krooniliseks valuks. Äge valu paraneb tavaliselt kahe nädalaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 46 nädala või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused:
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann
Meie luud ja liigesed püsivad õiges asendis ja tänu sellele töötavad õigesti ka lihased. See võib aidata vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist, mis võib põhjustada artriiti. Vähendab sidemete koormust, hoides selgroolülisid koos. See hoiab ära väsimuse, kuna lihaseid kasutatakse palju efektiivsemalt, lubades kehal tarbida vähem energiat. Õige rüht hoiab ära üleüldise pinge või liigtarvituse probleemid ning leevendab või isegi kaotab seljavalu või lihastevalu. Viimaseks, hea rüht annab panuse heale väljanägemisele. Joonis 1 Õige rüht 3 Rühi hindamine Eest- ja tagantvaates jälgitakse, et teatud märgid paremal ja vasemal kehapoolel asetseksid ühel kõrgusel: kõrvanibud, õlanukid, abaluude alumised nurgad, taljejooned, niudeluuogad,
arvutisse meeldetuletus, mis iga tunni takka annab märku, et korralikult istuksid ja õlad sirgu ajaksid. · Magamisasend Hea rühi tarvis pane magama jäädes padi põlvede vahele ja puhka nii, et jalad asetsevad paralleelselt. Õiges asendis magamine aitab sul päeval õiget rühti hoida. Rühi ABC Ära vaata kõndides maha! Langetades pea rinnale, väheneb õlavöötme- ja seljasirutajalihaste toonus, selg kumerdub ja kõht võlvub ette. Kui kannatad seljavalu või nõgusselgsuse all, pead treenima kõhu- ja tuharalihaseid ja venitama niude-nimmelihast ja reie tagumisi lihaseid. Veel mõjuvad hästi veereharjutused kägarasendis. Tee kõhulihaste harjutusi alati aeglases tempos, vastasel korral ei tööta kõhu rist- ja põikilihased, vaid neist võimsam sirglihas. Võimle iga päev. Jälgi kehahoidu ka sportides. Aeroobikatunnis kühmus seljaga langeb koormus lülisambale ja jalaliigestele ebaühtlaselt ning kasu asemel teed hoopis kahju
talitlust. Lameselgsus - nimetatakse rühihäiret, mille korral on kõik lülisamba füsioloogilised kõverused vähenenud. Lameselgsuse korral on vähenenud lülisamba normaalne liikuvus (painduvus) ja amortisatsioonivõime. Vildakselgsus - lülisamba külgsuunalisi kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud. 8. Miks õige rüht on kasulik? luud ja liigesed on õiges asendis ja vahekorras, sest lihaseid kasutatakse õigesti. Õige rüht aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni. Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust
Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l. Tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus. Võib tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel. Ohud: väheneb vere võime transportida O2 kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht
Meetodi puhul on oluline, et patsienti mõjustatakse tervikuna. Nõelravi näidused: peavalu, migreen kaela-, alaseljavalu, ishias, artriidid (liigespõletikud), artroosid, lihaspinge, rasvumine, akne. Punktmassaaz ehk akupressuur on traditsiooniline idamaade massaaz, mis seisneb sõrme abil surve avaldamises bioaktiivsetele punktidele. Kasutusel on ka mehaanilisi abivahendedi. Akupressuuripunkte mõjutades kiirendatakse keha loomulikku enesetervenemist. Punktmassaazi loetakse nõelravi eelkäijaks. Punktmassaaz näidused: peavalu, artriid, külmetushaiguse, gripp, unetus, seljavalu, depressioon jne. 5 Krüoteraapia ehk külmaravi Külma kasutatakse enamasti vigastuste varajases ravis, eriti efektiivselt aga akuutsete traumade esmaabis. Külmaprotseduure korratakse kahel esimesel haiguspäeval 10-12 korda
Järgmine päev avalduvad tugev valu ja lihaste rigiitsus, tekib spasm. Seega on kasulik alati pidada vigastust raskemaks, kui algul näib. Tuleb hoiduda füüsilisest koormusest, kuni valu täielikult kaob ja liigutused taastunud. Asudes trenni tegema peab mõnda aega jälgima paranenud piirkonda. Koormuse all võib tulla välja, et vigastus ei ole veel täielikult taastunud ning siis peab jätkama ravi. Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Kõige sagedasem põhjus on ekstsentriline kontraktsioon. Vigastused tekivad just siis kui ekstsentriline kontraktsioon ilmned ootamatult. Ja seda piirab mingi takistus. Näiteks, kui jalgpallur lööb pallist mööda vastu maad. Kõõlus võib ka rebeneda, eriti kui kõõluses on degeneratiivsed muutused. Sageli juuresolijad kuulevad omapärast plõksatust või mõnikord isegi raginat. Sokiseisundi tõttu ei ole alguses tunda valu. Kohe avalduvad funktsioonihäired. Sellise juhtumi
kutsuda kiirabi. Kui vigastuse iseloom ei nõua arstile saatmist, siis tuleks jätkata külmaraviga kuni valu kaob, asetada peale rühtside paariks tunniks, hiljem fikseeriv side. Peale vigastust tuleb endale anda puhkust 1 –2 päeva või kuni sümptomid kaovad ära. Kindlasti ei tohi vigastatud piirkonda koormata. 5. Seljavigastused ja harjutused nende ennetamiseks Maailmas on palju miljardeid inimesi seljavaevustega. 80-90% seljavaevustega inimesi on ka depressioonis. Seljavalu võib põhjustada suure amplituudiga kiirete ja järskud liigutuste tegemine, mis mõjub kahjustavalt lülisambale. Samuti võivad veel põhjuseks olla teiste elundite ja seljalihaste haigused, anomaaliad lülisambas. Raskuse tõstmisel, keha järsul pööramisel, kiirel asendi muutmisel või saades lööki selja pihta võib tekkida seljalihaste ülevenitus ja põrutus. Keha painutamisel tekib siis terav valu. 80% seljavaevustest tekivad
aitab lülivahedel taas avaramaks muutuda ja ennetada valutunnet. Diskiprolapsi korral ehk osalise või täieliku diski väljasopistumise korral, kus lülivaheketas surub närvijuurele, on tegemist radiokulopaatiaga ehk närvijuure kahjustusega. Sagedamini esineb taolist häiret selja nimme osas. Radikulopaatiat võib olla kahte liiki, nimme või kaela. Nimme radikulopaatiale on iseloomulikud tugevad valud alaseljas, mis kiirgavad jalga. Valu võib esineda kogu jala ulatuses puusast varvasteni. Valust ja lihaspingest või nõrkusest tingituna võivad tekkida sundasendid ja lonkamine. Osteporoos ehk luude hõrenemine võib tingida äkilise valuhoo, kui hõrenenud lülid kokku vajuvad. Üldjuhul esineb luude hõrenemist menopausis naistel neli korda sagedamini kui meestel. Sagedamini esineb nimme ja rinnalülides, kuna luuhõrenemine pole välistatud üheski heas, võib seda esineda ka lastel
Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav. Mingeid märke põlve ebastabiilsusest ei täheldata. Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus. Selle vigastuse klassikalised sümptomid on: • kohene vigastusvalu, kuid võimalik on mängu jätkata (võimatu lihase vigastuse korral). Puhkuse ajal valu suureneb • valu jala suletud kineetilise ahela korral, sest see venitab mediaalset kollateraalset ligamenti • stabiilne põlv (kui on tegemist nihestusega, rebendi korral ebastabiilne) • valu lokaliseerub vaid vigastuse piirkonnas (põlve ligamendid ei kiirga valu)
RASEDUSJÄRGNE TREENING Kui ilus rasedusaeg möödas on ja veelgi imelisem aeg koos oma vastsündinuga käes on, siis ilmselt paljud on kimpus oma uue kehaga. Tahetakse muuta end siit-sealt kõhnemaks või taastada raseduseelne vorm. Inimesed, kellel ei ole lapsi, ei pruugi mõista, kui keeruline võib olla taas elurütmiga harjumine ning sinna sisse veel trennimise mahutamine. Arvatakse, et on väga kerge ning et aja jooksul taastub loomulikul teel varasem keha. Vähestel õnnelikel säärane algsesse vormi saamine toimibki ent enamus peaksid ilmselt veidi vaeva nägema. Muutused värske ema kehas ning abinõud. Raseduse ajal suureneb koos beebi kasvamisega ka emakas märkimisväärselt ja pärast sünnitust muutub emakas jälle väiksemaks, kuid mitte päris nii väikseks kui see oli enne rasedust. Peale sünnitust kaalub emakas sama palju, kui see kaalus umbes 16. rasedusnädalal. Emaka kokkutõmmetele aitab kõige paremini kaasa imetamine
Istudes saavutamaks aktiivset kehahoiakut tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15- kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. ÕIGE RÜHT · Lülisamba füsioloogilised kõverused õige kujuga · Kehaosade sümmeetriline asend · Lihastoonus võrdne mõlemal pool RÜHIVEAD · Küfoos (e. kumerselgsus) · Lordoos (e. nõgusselgsus) · Kõverkaelsus · Skolioos (lülisamba kõverdumine küljele) · Lameselgsus MIDA TEHA?
· kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos; · nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos; · kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud; · lameselgsus kõik lülisamaba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: · keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; · ebaõige tööasend; · kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida keha vajalikus asendis; · lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetsiifi lise iseloomuga.
õlaringide tegemine), ning venitame lihaseid. Lihasevaevuste tekkimise ennetamiseks on olulised kosutav uni ja puhkus ning ületöötamise vältimine, alahinnata ei tasuks ka täisväärtusliku toidu tähtsust ning oskust toime tulla negatiivsete emotsioonide ning üleliigse stressiga. Töötooli valik istuvale tööle: Pidevast ühes asendis istumisest tekkivate pingete leevendamiseks peab töötool olema kvaliteetne. Madala seljatoega tool katab istuja nimmepiirkonda ja sobib tööks, kus keha ja käsivarsi liigutatakse aktiivselt. Keskmise kõrgusega seljatugi ulatub istuja abaluude alumiste nurkadeni, soodustades tööd, mis eeldab pikaajalist istumist ja käsivarte liigutamist (dokumendimappide võtmist, telefoni kasutamist jne). Kõrge seljatugi ulatub istuja õlgadeni ja sobib tööks, kus aktiivset liikumist on vähe. Peatoega kõrge seljatugi sobib töötajale, kes on harjunud pikalt mõtisklema ning pead
Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt
Me ei saavuta oma tegelikku eesmärki. Vundament korda Suure osa ärkveloleku ajast veedame me püstises asendis, käies või seistes. Seega on äärmiselt oluline jalalihaste tasakaalustatud toonus ja liigeste hea tervis. Jalad on kui keha vundament. Mida tugevamad ja stabiilsemad nad on, seda tasakaalustatum on kogu keha ning parem ka kehahoid. Õige rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks. Hea rüht aitab vältida lihasepingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu. Enamikel meist on kunagi lapsepõlves olnud hüppeliigese vigastus (nt. nikastus). Kuigi oleme sellest kenasti paranenud, on selle tulemusel hüppeliigese funktsioon häiritud (nt sirutus hea, painutus häiritud). See tähendab, et üks jalg paindub vähem kui teine ja sellest tulenevalt on biomehhaanikas häired ka mujal kehas. Tugevad ja elastsed hüppeliigese piirkonna lihased tagavad kindla toetuse ja aitavad püsti seista. Tagavad hea tasakaalu ja aitavad liigutusi sooritada.
närvierutuse juhtimine piklikajju. Saab alguse Tagumiselt väädilt II neuroni kehad piklikajus ristumine SII ÜHINEVAD spinotaalamiline ja bulbotalaamilne : ajusillast erutuse juhtimine ajukoorde. Saab alguse ajusillast (spinotalaamiline ja bulbotalaamiline trakt ühinevad) sealt edasi talamusse (III) neuron sealt sisekihnuni ja lõpuks jõuab ajukoorde. Kahjustussündroomid · Perifeerse närvi kahjustus koos tundehäirega esineb motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt. Põhjustavad: polüneuriit, kompressioonisündroomid (survest närvile), trauma. · Närvipõimiku kahjustus kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia (puutetundlikkuse vähenemine) või anesteesia vastaval innervatsioonialal ja valud. Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes.
valuhood ja lihaste jäikus, tekivad krambid. Seega on kasulik alati pidada vigastust raskemaks, kui algul näib. Tuleb hoiduda füüsilisest koormusest, kuni valu täielikult kaob ja liigutused on taastunud. Asudes trenni tegema, peab mõnda aega paranenud piirkonda jälgima. Koormuse all võib tulla välja, et vigastus ei ole veel täielikult taastunud ning siis peab ravi jätkama. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Kõige sagedasem põhjus on ekstsentriline kontraktsioon. Vigastused tekivad just siis, kui ekstsentriline kontraktsioon ilmneb ootamatult. Ja seda piirab mingi takistus. Näiteks, kui jalgpallur lööb palli mööda maad. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Kõõlus võib ka rebeneda, eriti kui kõõluses on degeneratiivsed muutused. Sageli juuresolijad kuulevad omapärast plõksatust või mõnikord isegi raginat. Sokiseisundi tõttu ei ole alguses valu tunda
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised
) Võimlemistunnis libises rööbaspuudelt Sõrm jäi jõusaalis lindi vahele. Maahokit mängides jooksid omavahel peadpidi kokku. Kukkus rattaga trikke tehes. Jalgpall, rula, uisutamine, suusatamine. Kukkus, pähe, peaga ja peale Sõitis mäest alla peaga vastu seina. Üks poiss viskas teisele portfelli vastu pead. Keldris ronides jäi pea seina ja veetoru vahele. Kukkus peaga vastu seisvat trolli. Tool kukkus 1,5m kõrguselt pähe. Patsiendi peale kukkus hobune. Jäi langeva puu alla. Kukkus poni seljast. Kukkus kiigelt, mängumaja otsast. Osalemine liiklusõnnetustes (10-14 a.) Auto rullus üle katuse, laps oli juhi kõrvalistmel. Poiss sõitis mootorrattaga ning põrkas ristmikul sõiduautoga kokku. Põrkas teed ületades kokku trammiga. Rolleri tagaistmel sõites põrkas autoga kokku. Lendas vastu auto esiklaasi.
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment, tagumine juur, närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor, sisekihn, talamus, ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus,
Arvuti kasutamine kurnab kaela, selga ja sedamoodi tekivadki kahjustused. Paljude arstide arvates kahjustuvad ka lihased, luud. Uuringutest on selgunud, et tulevik on üsna tume ja hullemaks läheb, kui midagi ei parane globaalne õudus. Laste lihased ja luud nõrgenevad. Kui inimesed seda ohtu ei teadvusta, on ühel hetkel palju haigeid lapsi. Lapsed istuvad arvutite taga kõveras ja valesti selgub peeglite ja kaameratega tehtud uuringutest. Ühel 14 aastasel lapsel olid valud kaelas, seljas ja läksid aina hullemaks. Valu ei läinud ära ka siis, kui ta üritas paremini istuda. Arst arvab, et selliseid lapsi (sellise haigusega) on väga palju. Koole on sellest teavitatud, spetsialistid käivad istumist õpetamas. Samuti teavitavad nad vanemaid, õpetavad neid, kuidas arvuti taga olla, et selg ei kahjustuks. Kui koolis ei õpetata lastele õiget arvuti taga istumist, on võimalik neid karistada. Klaviatuuri või hiire ostmisel soovitatakse valida õige, endale sobiv
2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat. Kinnise luumurru korral ei ole trauma ilmselgelt nii tõsine kui lahtise korra. Nahk luumurru kohal on terve
Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu tekib pärast käimist või trepist laskumisel. Ravi põhimõtted: Liigeskõhre taandarenemise pidurdamine, sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine. Koormuse vähendamine valulikult liigeselt pidurdab liigese edasist kahjustumist. Eelista istumist seismisele, istu krgel toolil, tee igas tunnis 5-minutiline istumispaus kui töötad seistes. Hoidu kükitamisest ja plvitamisest ilma erilise vajaduseta. Kasuta jalutuskeppi,
intensiivsem. Seetõttu sobib ta hästi inimestele, kes ei talu suurt kuumust. Sügavuti soojenedes (kuni 4…5 cm) vabanevad koed mitmesugustest mürgistest ühenditest, nagu näiteks raskemetallid: kaasa arvatud plii, elevhõbe, kaadium. Infrapunasaun leevendab kroonilist väsimust ja lihasevalu, elavdab autonoomse närvisüsteemi tööd, tõstab kasvuhormoonide taset, parandab lihaste toonust ja kasvu. Infarpunane saun aitab ravida ja vähendada inimestel reumaatilisi liigesepõletikke, seljavalu, peavalu, nikastusi ja paljusid teisi vaegusi, kuna parandab kudedes verevarustust. Samuti on infrapunasaun tõhus tselluliidi vähendaja ja naha toonuse tõstja, aidates oma mõjuga mitmel füsioloogilisel viisil kudedest välja viia rasva, vett ja jääkaineid. Ühe 30 min seansiga põletab inimene 600 kalorit. Seda on rohkem, kui kulub energiat sama kaua joostes. Inimesed, kellel on terviseprobleeme, peaksid enne sauna konsulteerima arstiga. Ei sobi rasedatele.
hindamiseks oluline saada informatsiooni ka patsiendi lähedastelt ja omas telt. Oluline on jõuda selgusele, missugused vaevused on seotud prae guse haigestumisega ning millised on varasemate probleemide avaldused. Kas haige põhiline kaebus on seoses ka käesoleva haigusega? Küsitluse lõpptulem ei peaks olema lihtsalt faktide kogum, vaid haige kaebused tuleks võimalusel klassifitseerida või grupeerida. Anamnees ehk haige süstemaatiline küsitlemine: Põhilised kaebused: Peavalu: • Valude algus: järsk või astmeline. • Valu vallandajad. • Valu tekkeaeg: öösel, hommikul, päeval. • Esinemissagedus. • Võimalikult täpne valu iseloom: põletav, tuim, suruv, pulseeriv, terav. . Kestus: pidev või hoogvalu. • Valu tugevus. • Kaasnähud: oksendmine, iiveldus, nägemishäired. • Valu asukoht: lokaalne või üldine, poole pea valu. • Valu leevendajad: analgeetikumid, uni. • Valu soodustajad: köha, punnestamine.
annaabi.ee 
