Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired
Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib
ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi. Ajuüvi võtab kokku kolm aju osa: 1) piklikaju; 2) sild; 3) keskaju. Ajutüves on üks eriline neuronitevõrgustik, mida nim võrkmoodustliseks ehk redikulaarformatsioon. Omavahel ühendatud nagu võrk, mis kulgeb vajutüves. Terikulaarformatsioon võib omada nii aktiveerivat kui pidurdavat mõju teistela aju osadele, k.a seljaajule. Võib välja saata alanevaid aktiveerivaid ja pidurdavaid impulsse seljaajule; samuti ülenevatega. Une tekkes omistatakse suurt tähtsust just ülenevatele pidurdavatele närviimpulssidele. Ärkvelolles peaksid domineerima ülenevad aktiveerivad närviimpulsid. Suuremad muutused leiavad aset siis, kui ühendus pea- ja seljaaju vahel päris katkenud või häiritud. Pärast seljaajutraumat, kus ühendus tugevalt häiritud või katkenud, on seljaaaju refleksid puudu. Seda
suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemiseks on vajalik: mingi ärritaja korduv eelnemine tingimatule ärritajale 10. Järgnevast loetelust ei kuulu nahas paiknevate retseptorite hulka: Corti elund 11. Tasakaalu organi sensor- ehk retseptorrakud paiknevad: sisekõrvas 12. Membraani puhkepotensiaali lähtetaseme taastumist peale närvi- ja/või lihaskoe erutumist nimetatakse: ümberpolarisatsiooniks 13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks: atsetüülkoliin
keskus asub seljaaju hallaines. Tingimatud refleksid aitavad reageerida hädaolukorras Tingitud refleksid niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. Need on teadmises, harjumused, oskused, kombed ja nii edasi. Tingitud refleksid on muutlikud ja võivad koguni kustuda. Tingitud reflekside kujunemine algab peale sündimist. Retseptoorne närv toob impulsi meeleelunditest ja motoorne närv viib käsu lihastele. Sellisel juhul liiguvad impulsid lisaks seljaajule ka peaaju kaudu. Peaaju jaotab impulsid just teatud kohtadesse. Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega, tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja
tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu.
10. Rangluualune arter: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, asetus, peamiste harude nimetused 1) Rangluu arter (a.subclavia) on paremal pool õlavarre-peatüve vasakul aordi haru, mis kulgeb kaela piirk.-s üle pleurakupli. 2) Lüliarter (a. vertebralis) suundub ülespoole, läbib kaelalülide ristijätkemulgud ja jõuab läbi kuklaluu suulmulgu koljuõõnde. Lüliarterist lähtuvad harud seljaajule, piklik ja väikeajule. Koljuõõnes nõlva peal parem ning vasaka lüliarterid ühinevad ja moodustavad paaritu põhimikuarteri (a. basilaris), mis annab harusid sisekõrvale ajusillale ja väikeajule, ja hargneb siis 2-ks tagumiseks ajuarteriks. Nad varustavad verega peamisel aju suurte poolkerade kuklasagaraid. Järelikult aju verevar. -s osalevad oma harude abil 2 paari artereid: sisemine unearter ja
loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) · Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis) 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? · Aitab säilitada tasakaalu · Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib
Sisemine sulgurlihas silelihas, ei allu tahtele (m. sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud. Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi!
Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju. Neljas ajuvatsake asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154 Soonkest liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkest kaitseb veresooni. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis valmistavad ajuvedelikku. Ämblikuvõrkkest ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse, vaid läheb nendest üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest
- Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste varal. - Lülidevahekettad (23) diski intervertebrales: Paiknevad naaberlüli keha vahel Koosnevad säsituumast, mis on ümbritsetud kiudkõhrelise fibroosvõruga. Painutusel liigub säsituum tahapoole, sirutamisel ettepoole. Tugeval kompressioonil või fibroosvõru defektide puhul võib säsituum kettast välja sopistuda ja seljaajule või närvijuurele survet avaldada. - Lülidevaheliigesed art intervertebrales Moodustuvad kahe naaberlüli liigesjätkete liigestumisel (pr articularis inferiori ja pr. Articularis superiori liigestumisel) Liigese tüüp: paarilised lameliigesed, funktsioneerivad üheaegselt (kombineeritult). Kaela ja kere liigutused - Lameliigesed - Liigutused:
Kui radikuliit on kestnud 6-8 nädalat ja ravi pole andnud tulemusi, tuleb arvesse operatsioon, kus eemaldatakse närvijuurt komprimeerinud väljasopistunud lülivaheline ketas. Nimmevalu kirurgiliselt enamasti ei ravita. 5.3. Diski prolaps Lülisammas koosneb lülikehadest, mis omavahel liigestuvad. Lüliketaste vahel on pehmekoelised vahekettad ehk diskid. Vigastuse korral võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning sellega kaasnevat valu. 14 5.4. Selgroo jäigastumine Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised jätked, mis omavahel liitudes fikseerivad liigese ja takistavad selle normaalset tööd. Vahel kaasub lülisamba sidemete lubjastumine kaltsiumi ladestumise tõttu. 5
Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega. 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkestast lähtuvad veresooned ajukoesse. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku. b) Ämblikvõrkkest - on õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum, mis on ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga.
5. Erutuse divergents e harvenemine Radikuliit seljaaju juurte põletik 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklik aju- peaaju kõige alumine osa, mis paikneb seljaaju ja silla vahel. Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda.... Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile. Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui
Spodülogeense sündroomi puhul on sageli sümtomid mitmesugused kõrgenenud lihastoonus, mitmesugused tendomüoosid, kõõluste ja ligamentide haigused. Esinevad ka vereringe funktsionaalsed ja intermiteeruvad häired. Neuroloogiliselt esinevad patoloogilised muutused perifeerses leius ja vegetatiivse närvisüsteemi funktsioonis. 5. Kompressioonisündroom. Sündroomi põhjuseks on suurenenud rõhk närvidele või seljaajule. Sümtomid on ekstreemsemad kui spodülogeensel sündroomil. Sümptomid koonduvad rohkem ühe kindla närvi juurde. Esinevad funktsioonihäired, reflekside häired, valu ja tundlikkus. 11 6. Vertebraalkanali stenoos. Tekkepõhjuseid on palju. Põhjused on tihti kaasasündinud või omandatud. Esineb tihti nimmepiirkonnas. Tekkivad valud pole väga suured ja asendi muutusel või puhkamisel valu kaob. Esineb
3.5 Kesknärvisüsteem juhib kogu keha tööd Infotöötlus toimub närvisüsteemi keskuses Peaaju Kontrollib organismi temp. Vererõhku, südametegevust, hingamist Võtab vastu ja töötleb väliskeskkonnast tulevat infot Reageerib vastavalt infole Võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi Võimaldab õppida, mäletada ja tunda Aju verevarustus ajuvere barjäär- süsteem, mis takistab vere otsest ligipääsu pea- ja seljaajule, kaitseb aju nii keemiliste mõjutuste kui ka haigustekitajate eest. Peaaju kaitsevad peaaju kestad. Väljas kõvakest, mis ühtlasi toetab peaaju Peale seda ümbritsevad aju kolju ja seljaaju selgroog 3.6 Organismi talitust reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid Humoraalne regulatsioon*- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Neuraalne regulatsioon*- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem
V n. trigeminus kolmiknärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv X n. vagus uitnärv XI n. accessorius lisanärv XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa siin ümber lülitakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad sellised olulised reflektoorsed tegevused nagu imemine, neelamine, oksendamine, aevastus, köha.. Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. Etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Siin asetsevad neuronid, mis on varajasteks lülineuroniteks maitse, kuulmise ja tasakaalu informatsiooni jaoks. Samuti on siin neuronid, mis kontrollivad kaela ja näo lihaseid. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost
Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult: Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine Tundlikkuse juhtimine Motoorika e liigutuste juhtimine Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid.
nõrkus jms. Ka nende puhul tuleb kinni pidada sanitaarnõuetest. Teetanus Teetanus ehk kangestuskramptõbi on ka äge nakkushaigus, mis tekib haigustekitaja tungimisel organismi mitmesuguste traumade, kriimustuste ja marrastuste puhul. Teetanusehaige ei ole nakkusohtlik. Iseloomulikeks sümptoomideks on krambid, mida põhjustab haigustekitaja poolt produtseeritud mürkainete kahjulik mõju pea- ja seljaajule. Haigetest sureb 85-87%. Tekitajaks on anaeroobne mikroob, mis moodustab eoseid. Nad on raskesti hävitatavad ja seega väga levinud, eriti maapinnas. Vigastamata naha ja limaskesta kaudu ei ole teetanusse nakatumine võimalik. Ligi 85 % juhtudest on põhjustatud pisitraumadest. Haigestumine tekib haavas paljunevate mikroobide poolt energeetiliselt produtseeritava mürgi imendumise tagajärjel. esimesteks nähtudeks on raskendatud mälumine ja suu avamine
Kui liigesepea pind ei ületa poolt kerapinda, nimetatakse sellist liigest keraliigeseks, kui aga liigesepea pind on suurem kui pool kerapinnast, siis pähkelliigeseks. Keraliiges on näiteks õlaliiges, pähkelliiges puusaliiges. 5.4. Luustiku jaotus Täiskasvanud inimese luustikus on veidi üle 200 luu. Vastavalt keha jaotusele jaotatakse luustik kere, jäsemete ja pea luustikuks. Kere luustiku põhilise osa moodustab lülisammas e. selgroog. Ta on kerele toeseks, peale kandjaks ja seljaajule kaitseks. Püstise kõnnaku tagajärjel on inimese selgroog S- kujuline. Selline kuju aitab ühtlasemalt jaotada selgroole mõjuvat survet. Selgroo alumised lülid on jämedamad kui ülemised. See on tingitud suuremast koormusest alumistele lülidele. Selgroog koosneb üksikutest segmentidest selgroolülidest. Lülisid on inimesel 32-34. Selgroog koosneb viiest osast: - kaelaosa (7), - rinnaosa (12); - nimmeosa (5); - ristluuosa (5); - õndraosa (3-5).
· Ämblikkest kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel.See kest on vaene veresoonte ja närvide poolest. Ämblikkest aju lõhedesse ja vagudesse ei ulatu, vaid läheb neist üle. Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum. · Soonkest (ka pehmekest) kujutab endast pehmet, rohkesti veresooni sisaldavat sidekoelist lestet. Ta liibub vahetult pea- ja seljaajule, vooderdades kõiki süvendeid nende pinnal. Peaaju soonkest tungib ka ajuvatsakestesse, moodustades seal soonpõimikuid. Selle kesta veresooned osalevad aju verevarustuses, aga soonpõimikud - ajuvedeliku valmistamises. On vaja teada, et seljaaju kestad ja nendevahelised ruumid, sealhulgas subarahnoidaalruum, laskuvad lülisambakanalis seljaajust madalamale, ümbritsedes hobusesaba. Seda asjaolu tuleb arvestada
liigutuste koordinatsioon. Seljaaju f-n: 1) Erinevate aju piirkondade omavaheline seostamine. 2) Tundlikkuse juhtimine. 3) Motoorika ehk liigutuste juhtimine. 4) Reflekside juhtimine. Reflektoorika f-n. 5) Erutuse võimendamine ja ka erutuse nõrgendamine erutuse modulatsioon (muutumine) Seljaaju erutuse moduleerimisel on oluline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis paikneb piklikus ajus, sillas ja keskajus). Retikulaarformatsioon saadab seljaajule alanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid impulsse, hoiab seljaaju toonust. Retikulaarformatsioon saadab peaaju ülemisele osale, ka ajukoorele nii pidurduvaid kui stimuleerivaid närviimpulsse. Kui seljaaju ja peaaju ühendus katkeb trauma tõttu, siis esimesed kaks kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalsokiks. Kahe kuu möödudes spinaalsokk läheb mööda ja asendub hüperrefleksiaga (vastupidine rekatsioon, refleksid järsult tugevnevad).
Pooleli Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju moodustavad kesknärvisüsteemi ehk tsentraalse NS. Selja- ja peaajust väjuvad närvid aga piirdeNS ehk pesifeerse NS. Peaaju ehitus ja funktsioonid: Peaajul eristatakse viit osa: - Piklikaju: seljaajule kõige lähemal, kõige vanem aju osa (looteeas areneb esimena). Vereringe ja hingamine, autonoomse (vegetatiivse) ns talitus, eluliselt olulised refleksid – aevastamine, oksendamine, südame löögisagedus, süljeeritus. Piklikaju juures paikneb ajusild, mis reguleerib ajukoore aktiivsust: ärkvel olekut, und, tähelepanu. - Keskaju: automaatsed liigutused, temperatuuri regulatsioon, valu tajumine,
18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises
Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni
vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamises.Suuraju
sadeneks neerukivideks. Kõige tõhusam ägeda podagrahooravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Soovitused: deet, rohke aluseline vesi, valuvaigistid, kuumavat liigest jahutada, mitte sobivaid toite süüa. Diski prolaps, spinae bifida, skolioos ja Pehterevi tõbi? DISKI PROLAPS- ehk lülivaheketta väljasopistumine. Vahel võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning kaasneb tugev valu ja isegi võimetus liigutada. Võib juhtuda ka sportimisel ( pallimängud, raskusalad) või raske füüsilise töö tegemisel või järsul liigutamisel. Sagedamini tekib lülisamba kaela või nimmeosas. Sümptomid: kergel juhul võib esineda lihtsalt seljavalu, mis võib aeg-ajalt kiirguda jalga kuni varvasteni või kanda. Lisanduda võib naha tuimus, jäsemetel piiratud alal ja labajala nõrkus (nt. Ei saa varvastele või kandadele tõusta)
Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni
➔ EKSAMIL TEADA, et toodavad ajuvedelikku, mis on vajalik aju ainevahetuses! ➔ SUB-ruumidesse võivad tekkida verevalandused -> surve ajule kui kogunenud vere hulk on suur! - kui ajukude saab deformeeritud, siis ajukoores ja ajus olevad keskused lülituvad välja ja inimene pole enam see, kes ta enne oli 3. Soonkest PIA MATER (ka pehmekest, sisemine) - pehme, rohkesti veresooni sisaldav sidekoeline leste - liibub vahetult pea- ja seljaajule, vooderdades kõiki süvendeid nende pinnal - peaaju soonkest tungib ka ajuvatsakestesse, moodustades seal SOONPÕIMIKUID ➔ Soonpõimikud osalevad ajuvedeliku valmistamises - selle kesta veresooned osalevad aju verevarustuses NB! Tuleb teada! ● seljaajukestad ja nendevahelised ruumid, sh subarahnoidaalruum, laskuvad lülisambakanalis seljaajust madalamale, ümbritsedes hobusesaba! ➔ OLULINE TEADA LUMBAALPUNKTSIOONI TEGEMISEL kui subarahnoidaalruumist
Koosneb ta 1/3 nn hallainest ehk närvirakkude kehadest, mis on tihedalt koos. Umbes 2/3 on jätked, mis on valkja ja valge värvusega. Inimese aju moodustab vaid umbes 2% keha massist, kuid hapnikku vajab ta kuni 20% kogu keha vajadusest. Allpoolsed ajuosad on kõigil loomadel olemas ja neid kutsutakse vanemateks osadeks, mida üles poole, seda uuemad osad on ning inimlikkuse alged ongi just ajukoores. Aju osad seest poolt välja poole: -) Piklikaju sisuliselt pikendus meie seljaajule ning tidab tähtsaid ülesandeid ellujäämise seisukohalt hingamiskeskus, südametöökeskus, neelamine, keha asendi regulatsioon. -) Väikeaju koosneb kahest väiksest poolkerast, mida omavahel ühendab närvikiudude kimp ehk ajusild. Ajusild on lihtsustatult vajalik selleks, et üks keha pool teaks, mida teine teeb. Väikeaju põhilised ülesanded on tasakaal ja kordinatsioon (suur kogus alkoholi surub väikeaju töö maha).
Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude algpõhjusi. 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) Diski prolaps on tingitud fibroosrõnga tagumise osa täielikust rebenemisest, mille tagajärjel diski tuuma materjal sopistub närvikanali suunas. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine. Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule (tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele ("hobusesabale"), kutsudes esile põie, soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid. Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket (halvatus). Suured diski prolapsid, mis põhjustab ägeda jalanõrkuse ja soole-põiehäired on näidustatud erakorraliseks kirurgiliseks raviks. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi
asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) 2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? -Moodustub närvirakkude kogumikest, mis on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega - Tähtsus: • KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine • Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet • Avaldab mõju skeletilihaste toonusele • Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? Koosneb: keskmine osa –USS, kahest poolkerast, kahest külgsagarast On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist.
2) Kolmas ajuvatsake – vatsakeste vahemulgu kaudu ühendatud külgvatsakestega 3) Neljas ajuvatsake – lähtub 3. ajuvatsakesest ja suundub selgroo poole 161) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni
osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele. 77 143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded? Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni
osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele. 77 143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded? Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni
osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele. 76 143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded? Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni
1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine 2. Tundlikkuse juhtimine 3. Motoorika e liigutuste juhtimine 4. Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon 5. Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid
tundlikkuse väljalangemist pea- või seljaajuvigastuse või -kahjustuse tõttu. Mittetäieliku alumise kehapoole sümptomaatika (halvatuse) korral on olemas nõrgenenud motoorsed funktsioonid ja vähemalt tundlikkuse jääk. Täielik alumise kehapoole sümptomaatika (halvatus) tähistab perifeerse motoorika ja tundlikkuse täielikku väljalangemist. Spinaalne šokk on vigastuse mõju otsene tagajärg seljaajule. Seljaajus paiknevate sümpaatiliste kiudude katkemise tõttu tekib seejuures bradükardia ja veresoonte laienemine ohtliku vererõhu langusega ilma veremahu vähenemiseta. Seda šokivormi on sageli raske eristada veremahu vähenemise šokist. Priapism – peenise pikaajaline erektsioon Tähelepanu! Iga traumapatsiendi juures tuleb mõelda lülisambavigastuse võimalusele. Sel puhul
annaabi.ee 
