seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi neuriit:närviraku pikk jätke, mille kaudu liiguvad asuvad objektid on hägused, kujutis tekib e. toonuse säilimise eest, 5.-piklikaju-ühendab närviimpulsid rakust välja info liigub- ühest võrkkesta taha, tuleb kanda +prille e. kumerläätsi peaaju seljaajuga, reg. elundite tegevust nt närvirakust teise nõrkade elektriliste lühinägevus-nägemishäire, kus kaugel asuvad hingamine ja südametegevus) Seljaaju impulssidega refleksid:kiired objektid on hägused, tuleb kanda +prille e. ül:1
o Mõtlemiskeskus o Kõnelemiskeskus o Liigutuskeskus o Naha- ja lihastundlikkuse keskus o Maitsmiskeskus o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud)
1) Närvisüsteemi jagunemine - kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem, somaatiline ja vegetatiivne 2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded
enesest ja juhtida kõigi elundite talitust.Jaotub KESKNÄRVISÜSTEEMIKS ja PIIRDENÄRVISÜSTEEMIKS. KNS koosnemine-eelkõige peaaju(juhib organismi talitust) ja seljaaju(ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega) PEAAJU ÜL(5)-Suuraju=juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist,kõnelemist,kujutlusvõimet, mälu, õppimist.Väikeaju=kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu.Piklikaju=ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib elundite tahtele allumatut tegevust. SELJAAJU ÜL-1.vahendab ta info peaaju ja ülejäänud keha vahel.2-juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, aitavad reageerida SOS olukorras. NÄRVIIMPULSS-mööda närvirakke liikus elektriline signaal. REFLEKS-tahtmatult toimub reaktsioon ärritusele,KAAR=1.erutust vastuvõtvad närvirakud.2.närvirakud,mis juhivad närviimpulsi KNS.3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.4
maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine. Piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine.
Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Täiskasvanud inimese seljaaju kaalub umbes 35 grammi, selle pikkus on 40-45 cm ning läbimõõt 0,7-1,4 cm Seljaajul on kaks ülesannet, esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks
Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaaju asub hästi kaitstd selgrookanalis. Ta on meie närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, mis on ühendatud käte, jalgade, lihaste ja siseelunditega. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse. Peaaju käsud liigutuste kohta aitab elunditeni viia jällegi seljaaju. Seljaajuga on seotud ka närvid, mis juhivad siseelundite (südame, mao, soolte, neerude, maksa jt. tööd ). Seljaajul on ka teine tähtis ülesanne: paljud refleksid töötab ta ümber ise, säästes sellega peaaju ülekoormusest.
liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutusi Peaaju: Suuraju: juhib lihate talitlust otsuste tegemist kõnelemist kujutlusvõimet mälu ja õppimist Väikeaju: kooskõlastab lihaste tööd aitab säilitada keha tasakaalu Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatute elundite tegevust Närviraku ehitus Närvisüsteemi jagunemine talitluse põhjal Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd Autonoomne närivsüsteem juhib tahtele allumatute elundite tööd Refleksikaare etapid Meeleelundite ülesanne Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskonnaga
Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga. 4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine ja südametegevus (tahtele allumatud tegevused). Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga
Iseloom Kõige väike Kukslasasuv utus suurem,mood ajuosa ustub 70% peaajust. Ülesann Ajukoore Asuvad Edastab Ühendab Reguleerib lihaste e närvirakud ainevahetus,palju infot peaaju koostöööd,kooskõ juhivad nii nemine suurajust seljaajuga,m lastab erinevaid inimese Eritamine, ja seljaajju,va itmed liigutusi,tagab kehalist kui keha stutab ka elulised tasakaalu ja ka vaimset temperatuuriga keskaju tähtsad tasakaalutunde.võ tegevust.Aju esinevad lihaste juhtekeskus imaldab rattaga koore raskused. pingeseisun ed,mis sõita,nõela niidile
6.peaaju osade ülesanded. Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. väkeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9
Närvisüsteemi üldine jaotus Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on
Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga. Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest.
Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. 9. Loetlege peaaju osad ja nimetage igale 1 ülesanne. Suuraju Mõttetöö, Vaheaju Hormonaalne regulatsioon, Keskaju Juhib koos seljaajuga autonoomseid tegevusi, Sild Info vahendamine suurajust väikeajusse, Väikeaju - Tasakaal, Piklikaju Südame ja hingamise regulatsioon 10. Mis vahe on hall- ja valgeainel? Hallaine närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid (enamus moodustab peaaju koore). Valgeaine Müeliintupega ümbritsetud aksonikimbud(moodustavad närvid) 11. Mida tähendab aju-vere barjäär? Vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude
erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone. 4) Keskaju- edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. 5) Vaheaju- seal asuvad sigimist, ainevahetust, eritamist ja kehatemperatuuri reguleerivad keskused. 6) Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga. Juhib mitmeid tahtele allumatuid tegemisi, nt. hingamine. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Seljaaju:
püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vehajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Piklikaju juhiv hingamist ja südametegevust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine. Seljaaju välimise kihi moodustab valgeaine. Seljaaju: *vahendab inffi peaaju ja ülejäänud keha vahel, *juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatuid reflekse), mis
vaimset tegevust, säilitab ning töötleb ümber informatsiooni Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Reguleerib lihaste koostööd, liigutusvilumused ja Ühendab peaaju seljaajuga ning juhib tasakaalutunne. ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist, seedimist ja südametegevust 13. Mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös? Närvisüsteemi kaudu regulatsioon Sisenõrenäärmete kaudu regulatsioon
kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Peaaju asub ajukolju õõnes. Inimese peaaju on umbes 1400cm³ suurune. Teda katavad kolm kesta: kõvakest, ämblikvõrkkest ja pehmekest. Peaaju pind on käärude ja vagudega kaetud. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Suuraju on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Suuraju on jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Piklikajus on mitmeid eluliselt tähtsad juhtkeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse
Peaaju – suuraju=parem ja vasak ajupoolkera ja ajukoor; väikeaju, piklikaju Ajukoor – * juhib inimese vaimset tegevust ja kehalist tegevust Suuraju koor – *on seotud tahtliku tegevusega lihaste töö, liigutuste juhtimine,otsuste tegemine; kõnelemine,kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, mõtlemine, mälu ja tunded Piklikaju – * ühendab peaaju seljaajuga; tahtele allumatud elundite tegevused – hingamine, südametegevus Väikeaju * reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalutunnet Seljaaju – vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib tahtele allumatuid liigutusi Kiire reageerimine hädaolukorras ja kaasasündinud refleksid = seljaaju Kesknärvisüsteemi ülesanne – juhib kogu
Pikad jätked. Peaajus on hallaine väljas ja valgeaine sees. Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas. Akson- närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad. Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6. Peaaju osad, nende ülesanded. Vastus: Suuraju- talletab infot Väikeaju- kooskõlastab liigutusi ja aitab hoida tasakaalu Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib elundite tahtele allumatut tegevust Vaheaju- ainevahetus, sigimine Keskaju- lihastoonus 7. Ajukoor; ajukoore piirkonnad. Vastus: Suurajukoor ehk ajukoor on hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. 8. Seljaaju ülesanded. Vastus: Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. 9
Väikeaju Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita jalgrattaga tasakaalu hoides ja niiti nõelast läbi ajada. Keskaju Suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheaju Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. reguleerivad keskused. Piklikaju Ühendab peaaju seljaajuga, seal asuvad mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reg. Meie tahtele allumatut elundite teg. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust, piklikuaju vigastamisel inimene sureb.
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus
Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida
Ajukoores kujunevad tunded,mõtted ja mälu- kogetud info säilitamine meenutamine ja kasutamine. VÄIKEAJU kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinavaid liigutusi. KESKAJU edastab infot suurajust seljaajju,vastutab lihaste pingeseisundi ehktoonuse säilimise eest. VAHEAJU siin asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuurireguleerivad keskused. PIKLIKAJU see ühendab peaaju seljaajuga. Ta juhib hingamist ja südametegevust. SELJAAJU vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib kaasasündinud käitumisi,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. REFLEKSID Närviimpulss on närvirakkudes tomuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus, mis antakse edasi ühelt rakult teisele. Kehalise ehk somaatilise närviüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see
lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheaju selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. 1. Mis moodustavad kesknärvisüsteemi? Peaaju ja seljaaju 2. Mis moodustavad piirdenärvisüsteemi ja miks inimene seda vajab? Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. 3
temp.tundlikkus, nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmismeel jms) Jaguneb kesknärvisüsteemiks ehk tsentraalseks ja perifeerseks (sisaldab spinaalnärve, osad närvikiududest sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad) NS-iks. 2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega) siseelundeid ja veresooni. Sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Peaaju jaguneb: Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku) Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg)
Ajukoore eri piirkondades asuvad nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmis-, kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu. Suuraju - seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säolitada keha tasakaalu. Piklikaju ühendab pea seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus. Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel
Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju · Vastutab lihaste pingesesundi ehk toonuse säilimise eest Vaheaju · Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused Piklikaju · Ühendab peaaaju seljaajuga · Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust · Juhib piklikaju hingamist ja südametegevust · Selle vigastamisel inimene sureb Seljaaju · ... on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik · Selle keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, mille ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat · ..
aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.
Teised aga kesknärvisüsteemist elunditesse. 13. Kuidas omandab inimene uut infot, kui on teada, et närvirakkude arv ei suurene? Õppimise ja kogemustega luuakse närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid. 14. Nimeta peaaju osad ja nende ülesanded! Suuraju-juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju-kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu. Pikliaju-ühendab peaaju seljaajuga. Asuvad mitmed elutähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahetele allumatut elundite tegevust(nt-hingamiskeskus). 15. Nimeta suuraju poolkerade ja ajukoore piirkondade ülesanded! Parem ajupoolkera-juhib vasaku kehapoole tegevust. Määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupoolkera-juhib parema kehapoole tegevust. On seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega.
ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju vigastamisel inimene sureb. SELJAAJU Seljaaju on selgroogkanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine. Hallaine ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat.
Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) Tserebralisatsiooni ja kortikalisatsiooni roll inimese motoorika juhtimisel · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: - tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes - kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes · Inimese motoorika juhtimisse on lülitatud ajutegevuse kõrgemad vormid, mis on seotud teadvusega, mis annab aluse nimetada inimese liigutusi sihipärasteks. MOTOORSED KESKUSED · Motoorikat juhtivad struktuurid motoorsed keskused paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega
oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. 8. Mida teevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem ? Piirdenärvisüsteem jaguneb: Kehaliseks ehk somaatiliseks närvisüsteemiks - juhib tahtele alluvaid tegevusi (näiteks lihaseid). Koosneb närvidest ja närvisõlmedest ehk ganglionidest Autonoomseks ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks – juhib tahtele allumatuid tegevusi (näiteks seedimist). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks
1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis
VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)(Hüpotalamus ja
lühiuurimisega. 1.1.1. Aju ehitus Tüdrukute ja poiste bioloogilised erinevused saavad alguse ajust. Teadlased on avastanud, et poiste ja tüdrukute arengu ja kasvamise hindamise juures tuleb arvestada aju ehituse ja funktsioneerimise eripärasid. (Gurian, Ballew 2004: 22). Inimese aju jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks, koosnedes kolmest kihist: ülemisest kihist ehk ajukoorest, keskmises kihis asetsevatest limbilisest süsteemist (välimine ja sisemine) ning seljaajuga ühendatud ajutüvest. (Gurian, Ballew 2004: 21). Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat. Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega. Parempoolne keskendub aga põhiliselt ruumilistele oskustele. Nende oskuste alla
Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.
regulatsiooniga (hüpofunktsiooni puhul – suguorganite enneaegne areng, hüperfunktsiooni korral – suguliste funktsioonide alaareng) Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 )
lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid) Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon. Juhteteed ajus komissuraalkiud (vasaku ja parema poolkera ühendamine), assotsioonikiud, projektsioonikiud (tagavad suuremate ja väiksemtae üksuste koostöö, ka seljaajuga) Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse)
östrogeenideks o Tööstuslikult arenenud riikides on meestel soojätkamine raskem kui veel 50. Aasta eest, sest permide arv on vähenenud o Keskkonnamürgid naise organismis ladestuvad rasvkoesse, seetõttu kaalust alla võtted vabanev neid palju korraga o Oleks soovitatav süüa rohkem kiudaineid o Piimasaadustes ja lihas on östrogeene. PEAAJUOSAD Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõrvesüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)
Retikulaarformatsioon saadab peaaju ülemisele osale, ka ajukoorele nii pidurduvaid kui stimuleerivaid närviimpulsse. Kui seljaaju ja peaaju ühendus katkeb trauma tõttu, siis esimesed kaks kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalsokiks. Kahe kuu möödudes spinaalsokk läheb mööda ja asendub hüperrefleksiaga (vastupidine rekatsioon, refleksid järsult tugevnevad). Piklikaju: Piklikaju - aju osa, mis altpoolt piirdub seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga. Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutüve. Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju närvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed elutähtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, köhakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis võtavad aevastamisrefleksist osa)). Piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed
· juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitust · jaotub kaheks: a) kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju b) piirdenärvisüsteem PEAAJU · suuraju olulisim osa on suuraju välispinda kattev ajukoor, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust · väikeaju kooskõlastab erinevaid liigutusi · keskaju lihaste pingeseisund · vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, keha temperatuuri reguleerimine · piklikaju ühendab peaaju seljaajuga, hingamine ja südametegevus SELJAAJU · vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel · juhib kaasasündinud käitumisi, tingimatuid reflekse 7. MEELEELUNDID. SILM, NÄGEMINE. KÕRV, KUULMINE. TASAKAAL SILM · nägemiselund, saame ~90% väliskeskkonna informatsioonist · asuvad kaitstult silmakoobastes · kaitsevad veel silmalaud, ripsmed, pisaravedelik · liigutavad ja hoiavad paigal silmalihased
· Nimmepõimik. Kõhualuse osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased+nahk+ sääre nahk mediaalselt. · Ristluupõimik- lahklihased+nahk, vaagna ja reie tagakülje lihased + kõik sääre ja jalalihased va sääre sisepinna nahk. Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest. Suurim ja võimsam närv- ismikunärv. Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga. Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused. Väikeaju põhifunktsiooniks: Lihaste toonus ja liigutus, tasakaaluliigutus ja kordinatsioon. Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest. Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral
AJUTÜVI - suurajujalakesed TAGAAJU - ajusild ja väikeaju PIKLIKAJU VÄIKEAJU - poolkerad - uss Ajutüve hulka kuuluvad: ● PIKLIK AJU ● AJUSILD ● KESKAJU ● VAHEAJU ➔ arenguliselt vanim ajuosa ➔ enamus selle moodustistest on sarnased seljaajuga Ajutüves paiknevad: ● peaajunärvide tuumad - osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis Funktsioonilt on ajutüve tuumad ● tingimatute reflekside keskuseks - nende vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon: - hingamise, südametegevuse, seedimise jm autonoomne regulatsioon ● Väikeaju kuulub arengulooliselt ajutüve hulka - aga erineb ajutüvest struktuuri poolest - ega sisalda peaajunärvide tuumi
AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS.
närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülevalt ajusillaga. Ajusild altpoolt piirneb piklikajuga ja ülevalt keskajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvisüsteemid : a) Üheksanda kuni 12nda peaaju närvi keskused. 9 keeleneelunärv 10 - uitnärv 11 lisanärv 12 keelealune. 2 b) Pikliku aju läbivad kõik peaaju ja seljaaju ühendavad juhtmeteed. c) Piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus, mis juhib veresoonte toonust.
KÕNE JUHTIMINE Motokorteks Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) TSEREBRALISATSIOON JA KORTIKALISATSIOON · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: -tserebralisatsioon peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes -kortikalisatsioon suuraju poolkerade koore osatähtsuse tõus funktsioonide juhtimisel peaaju teiste osade suhtes MOTOORSED KESKUSED · paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele
energiataseme, normaalse une ja ärkveloleku rütmi ning rahuldava stressiga toimetuleku. Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme. Retikulaarses aktiveerivas süsteemis - retikulaarne aktivseeriv süsteem (RAS) on kogu läbi aju ulatuv süsteem, mis tagab vajaliku ärkveloleku ja tähelepanu ümbritsevale. See on justkui aju “sisse/välja lüliti”. Retikulaarne aktiveeriv süsteem on seotud seljaajuga, kust ta saab sisenevaid impulsse, mis on otseselt seotud ülenevate närviteedega. Ajutüve retikulaarne aktiveeriv süsteem ulatub kuni keskajuni. Teatud mõttes ühendab RAS ajutüve ajukoorega. (www.ath.ee). 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDMED 2.1. ATH ravi ATH raviks on erinevaid võimalusi. Üldiselt ollakse arvamusel, et ATH-ga teismelistele mõjub kõige paremini tablett-ravi ja käitumisteraapia kombinatsioon. 8
uss Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, kusjuures KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi
- mõõtmed on varieeruvad - kaal vastsündinu – 400g 1. eluaasta lõpul – ligi 1000g kasvamine toimub 20.-25. eluaastani meeste aju keskmiselt ligi 1400g naiste aju keskmiselt 100-150g vahem absoluutne kaal ei iseloomusta andekust ega talenti Võrdlus loomadega - ainult vaalal (7000g) ja elevendil (5000g) kaal suurem - aju kaal kehakaalust inimesel 1/50, vaalal 1/5000 ja elevandil 1/500 Võrdlus seljaajuga - seljaajukaal moodustab peaaju kaalust inimesel 2%, inimahvidel 6%, ülejäänud imetajail aga 23-47% PIKLIKAJU – MYELENCEPHALON (MEDULLA OBLONGATA) - piklikaju ehk järelaju ehk ajusibul - seljaaju vahetu jätk ja modifikatsioon - kujult meenutab tüvikoonust, mille pikkus on 2.5-3 cm - kaal 6-7 g - piklikaju kaudu teostuvad mitmed kaitserefleksid – köhimine, aevastamine - südamesoonte refleksid – vererõhu regulatsioon
annaabi.ee 
