..............................................................................9 1.3.1.3 Homoseksuaalsust põhjustava geeni otsingud...........................................................9 1.3.2 Hormonaalsed tegurid........................................................................................................9 1.3.3 Keskkondlikud tegurid.....................................................................................................10 2. Seksuaalvähemuste olukord tänapäeval.........................................................................................12 2.1 Homoseksuaalsete suhete legaliseeritus maailmas..................................................................12 2.2 Samasooliste paaride juriidiline tunnustamine........................................................................12 2.2.1 Samasooliste paaride abielud...........................................................................................13
ja analüüsivad nad olukordi enam kui heterod. Siiski sarnanevad lesbid seksuaalkäitumiselt heteroseksuaalsete naistega ja homomehed heteromeestega, erineb vaid partneri sugu. Paljud homoseksuaalsed mehed elavad üksi, mis võimaldab neil omada mitut partnerit ja suuremat suhtlusringkonda. Erinevalt heteropaaride suhetest on meestevahelised paarisuhted tihti avatud, s.t partneritele lubatakse ka suhteväliseid seksuaalkontakte. Gei- ja lesbiliikumine Olulisima rahvusvahelise seksuaalvähemuste organisatsioonina tuleks nimetada 1978. aastal asutatud Rahvusvahelist Lesbi- ja Geiassotsiatsiooni (International Lesbian and Gay Association = ILGA), mille peakorter asub Brüsselis. ILGAsse kuulub üle 350 organisatsiooni enam kui 80 riigist, ka Eesti Gayliit ja Eesti Lesbide ja Binaiste Ühing. ILGA piirkondlikud ja maailmakonverentsid on lesbi- ja geitemaatika esinduslikemad foorumid. Inimõiguste rahvusvahelisele seirele ja
Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna (lad. Cives kodanik) peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks.Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne
vastuvõetamatu. Ma arvan, et võrreldes olukorraga minevikus, on probleem muutumas aina väiksemaks. Inimõiguste rikkumise eest siiski karistatakse, ning inimesed teades seda, muudavad oma käitumist. Inimesed, kes on mingit liiki inimõiguse rikkumise vastu, on hakanud protesteerima ja muutusid aktiivsemaks. Ning nii palju, kui ma noorte elust tean, siis on väga populaarne liikumine, kus on võideldakse inimõiguste rikkumise vastu. Näiteks rassismi, seksismi ning seksuaalvähemuste õiguste rikkumise vastu. Vaatamata inimõiguste katsmise populaarsusele noorte seas, on probleem siiski olemas, ning sellele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Sest kui kõiki inimesi koheldakse ausalt ja hästi, on kõikidel inimestel hea olla ja hea elada. ÜHISKONNAÕPETUS 1
Eesti ühiskonda ohustab lõhestumine. Igaühte meist saab liigitada nii vanuse, soo, rahvuse, poliitiliste vaadete kui ka sotsiaalse ja majandusliku positsiooni järgi. Nendele tunnustele põhinedes jagunevad sarnased inimesed gruppideks. Samaaegselt on ka nende ühtekuuluvustunnet soodustamas ühised probleemid, millele lahendusi otsides hakatakse sageli mõnele teisele rühmitusele näpuga näitama. Kisklused konservatiivide ja seksuaalvähemuste vahel, kus esimesed süüdistavad teisi traditsioonilise perekonna rüvetamises ja teised esimesi inimõiguste rikkumises, demonstreerivad hästi, kuidas alusetud süüdistused ja kohati väärad väited viivad meid aina kaugemale diskussioonist ja lahendustest. Noorte põlvkond peaks looma ühiskonna, kus kõik kaasmaalased, sõltumata oma positsioonist, saaksid ligimest mõista ja toetada. Eesti rahva tervis on halvenemas. Nii inimeste vaimne kui ka füüsiline heaolu on langemas,
Mõnikord elavad abielus paarid koos lihtsalt kohusetundest või siis laste pärast, aga see ei ole õige. Vabalt kooselavatel inimestel on segane suhe. Just nagu on perekond ja ei ole ka. Inimesed on erineva perekonnanimega ja neid seovad ainult tunded ja mälestused. Sageli kestabki kooselu seni , kuni tunded on kuumad. Tihti minnakse kergelt lahku, kui tekib igapäeva rutiin. Kahju, kui sellest kooselust sündinud lapsed jäävad ühest vanemast ilma. Vabaabielu soodustab seksuaalvähemuste kooselu, sest nii mõneski riigis on samasooliste abielud keelatud. Kas üldse on vaja samasoolistel sellist elu elada?- See jäägu igaühe enda otsustada. Selge on see, et lastele ei ole see heaks perekonnamudeliks ja tekitab segadust. Minu arvates abielu sõlmimine, mis on aastasadu kestnud, võiks olla populaarsem ja see aitaks inimeste moraali tõsta. Enamikes Euroopa kultuuriühiskondades on abiellumine au sees ning nii see võiks olla ka meie riigis.
propageerivad oma eluviise. Samamoodi võiksid heterod korraldada paraade oma tendentsi näitamiseks. Seksuaalne orientatsioon on enamjaolt iga inimese isiklik asi, mida ei peaks vaja olema kellelegi tänavatel kuulutada. See on lihtsalt üks osa naistest ja meestest, mida ise valida ei saa. Vaadates suhtumist seksuaalvähemustesse, on inimesed aastate jooksul muutunud tunduvalt tolerantsemaks. Kui veel kümme aastat tagasi oli seksuaalvähemuste ümber vaikus ja homoseksuaalne käitumine isegi kriminaalkorras karistatav, siis nüüd on vabadust sedavõrd, et samast soost inimestel pole enam takistusi omavaheliseks normaalseks suhtlemiseks ja kooseluks. Läbi ajaloo on näha, kuidas nulltolerants on põhjustanud kannatusi tavalistele ja süütutele inimestele. Juudi rahvuse saatust läbi sajandite on mõjutanud see, kui sallivalt või sallimatult on neisse suhtutud.Esimene suurem pagendus nende kodumaalt toimus juba enne
vabanesime, kuid praegune Euroopa maailmakorraldus põhineb samadel ideedel : hävitada rahvustunne, migratsiooni abil muuta kõik rahvad ühtseks massiks. Patriotism ja oma rahvuse üle uhkuse tundmine on muutunud Euroopa Liidu ühtsustuspoliitika tõttu keeruliseks. Näiteks, kui Saksamaal mainida oma rahvuse olulisust, siis tõmmatakse kohe paralleele hitlerlusega ja on oodata pahandusi. Samuti aksepteeritakse üsna radikaalseid vasakpoolseid liikumisi, nagu feministid, seksuaalvähemuste eest võitlejad, ateistid jne. Soome, Rootsi, Taani - riigid, kelle suunas Eesti rühib, on etnilistes raskustes tänu sundtolerantsusele ja eurostandarditele. Vabadel piiridel on ka positiivne külg. Näiteks Shengeni viisa, mistõttu on reisime Euroopa liidu liikmesriikides vaba. See muutis tunduvalt lihtsamaks välismaal töötamise ja õppimise. Ka kaubanduses on märgata muutusi. Tänu Shengenile on muutunud toodete transport kiiremaks ja tooted jõuavad inimesteni väiksema ajaga.
meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool on koht, kus nooruk veedab suure osa oma päevasest ajast, ning ka ühiskonna peegel. Koos „sotsiaalse mina“ leidmisega võtame omaks sotsiaalkogukonna arusaamad, millega kaasneb tihti sallimatus. Merle Klandorf on samasugupoolte abielu kommenteerides öelnud, et tema ei soodustaks neile ka kõige väiksemate õiguste andmist. Nii leiabki indiviid end mittetolereerides näiteks seksuaalvähemuste õigusi, kuna meedias kajastatakse vastavat teemat tihti negatiivselt. Seetõttu saab järeldada, et ühiskond, kus me üles kasvame, mängib suurt rolli sallivuse määratlemisel. Eesti ühiskonnas ei peeta ühtviisi väärtuslikuks kõiki siin elavaid eri kultuurilise taustaga rahvusi. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni raporti järgi on eestlased selle organisatsiooni liikmesriikide seast vähemuste suhtes kõige sallimatumad
Nagu näha siis ei. Ühiskond areneb ja kasvab iga päevaga. Tehnoloogia muutub üha võimsamaks ning inimesed tervislikumaks. Ühiskond areneb füüsilisel tasandil, mis on väga oluline. Inimene ei pea sallima, et ühiskond saaks areneda. Liberaalid võivad oma lippe lehvitada ja protestida aga see ei aita ühiskonna arengule kaasa. Arenguks on vaja teha tööd, mitte pidutseda. Seega sallivusel pole ühiskonna arenguga mingit pistmist, see on vaid radikaalsete liberaalide propaganda. Seksuaalvähemuste sallimine peaks olema tava. Seksuaalvähemused on muutunud väga aktuaalseks teemaks. Just nüüd on väga soodne hetk kõigil homo, bi ja kõigil teistel seksuaalvähemustel kapist välja tulla. Peamine põhjus on tehnoloogia areng. Inimesed on üksteisele palju lähemal ning on väga lihtne leida endasuguseid. Need kõik kes on üksteist leidnud tahavad ka teistele end näidata. Seksuaalvähemused tunnevad end mahasurutult või haavatult, kuna keegi ei pööra neile tähelepanu.
piinamisvastane komitee (CPT); inimõiguste volinik. Eesti Euroopa Nõukogus Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993. Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu liikmesriigina: Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste autoriteedi kindlustamine; Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seonduvale. Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud: 19951999 suursaadik Karin Jaani; 19992003 suursaadik Ants Frosch; 20032006 suursaadik Alar Streimann; 20072011 suursaadik Sulev Kannike; 20112015 suursaadik Gea Rennel; alates 2015 suursaadik Katrin Kivi.
staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suurendavad ebapiisav sissetulek ning sissetulekute ebaühtlane jaotumine. Sotsiaalset ebavõrdsust mõjutavad lisaks mittemateriaalsed ressursid nagu tervis, sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ja palju muud. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine hõlmab endas erinevate sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete, sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on
tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist ning selline praktika on seaduslike vahendite alusel objektiivselt õigustamatu (Mida tähendab diskrimineerimine?). Peamine tähelepanu on suunatud soolisele võrdõiguslikkusele, vähemusrahvuste õigustele ning puuetega inimeste õigustele, kuid käsitletakse ka seksuaalvähemuste positsiooni ühiskonnas ja vanuselist diskrimineerimist. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist
aktiivsusele ja tööhõivele; tulude suuruse ja allikate muutumine; muutused tarbimises ja kaupade kättesaadavuses ning hinnas Sotsiaalne kihistumine Eestis (2) · Sotsiaalsete suhete väli: suhted tööandjate ja töövõtjate; omanike ja üürnike; vaeste ja rikaste; linlaste ja maaelanike vahel on teisenenud turumehhanismide mõjul. · Lisaks veel rahvussuhted; suhted kodanike ja mittekodanike vahel; "normaalsete" ja nt. seksuaalvähemuste vahel erakondlikud suhted, mis ulatuvad kaugemale poliitilisest väljast. · Kultuuriväli: 1) professionaalne versus kommertslik kultuur; 2) kultuurisfäär ei toimi enam rahvusliku kultuuri loojana; 3) vähenenud on kirjanduse, kunsti ja teatri osa kultuuriruumi kujundajana, selle on üle võtnud tarbimisühiskonna meedia ja reklaam Sotsiaalne kihistumine Eestis (3) ... on toimunud 3 teguriterühma mõjul: a) tööhõive ja omandisuhete muutumisest tingitud positsioon
ja käitumiste kohta. · Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus. · Seksuaalrevolutsiino kõrghetk saabus 1970-1980.a. seksuaalsus oli mänguline ja piirideta. · Prostiutsiooni ja pornograafia levik kasvas plahvatuslikult.suurenes vabaabielude arv. · 21 sajandil on muuhulgas esile kerkinud meeste ja naiste võrdsete õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika. Seksuaalsuhted · Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted. · Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga. · Nad on kõige loomulikumad ja siirad. · Nad avavad inimese loomuse. · Nende puhul on raske oa vajadustest rääkida. · Emotsionaalse haavatuse risk on suur. · Seksuaalsuhete ladususe määravad konkreetse rahvuse tavad ja kultuur,mis on
Organisatsioon- NATO, ühinemise aeg- 29.03.2004, eesmärk- kaitsta rahvaste vabadust Organisatsioon- OECD, ühinemise aeg- 2010 aasta, eesmärk- aidata kaasa maailmamajanduse arengule Organisatsioon- Euroopa Liit, ühinemise aeg- 2004. aasta, eesmärk- ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes Miks levisid 1960.aastatel läänemaailma tudengite hulgas vasakpoolsed õpetused? sisaldas erinevaid radikaalseid poliitilisi rühmitusi, nagu feministid, rohelised, ametiühingud, ateistid, seksuaalvähemuste õiguste eest võitlejad ja mõningad rahvusvähemuste ja inimõiguste eest võitlejad. Hiljem nende radikaalsus vähenes mis on massikultuur? Massikultuur hõlmab teaduse ja tehnika saavutusi , meedia – ajakirjandus , muusika , kontserdid , võistlused täida tabel teaduse ja tehnika saavutustest. Millised ohud võivad tehnika arenguga kaasneda? Saavutused- Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Tuumaenergia kasutamine. Ohud- Tuumakütuse jäägid on
koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. b. (2) queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teooriast, eestvedajaks Judith Butler (s. 1956)
teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega; maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu, Euroopa päritolu - rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne; Eurotsentristlik vs avatud kaanon - multikultuurne, arutelud nn uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid; AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga; ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel. 17. Intertekstuaalsuse mõiste
pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda uushistorism (mõjukas koolkond USAS) ja kultuurimaterialism, mille peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943) ning Raymond Williams Vähemuslikkuse rõhutus mitmes koolkonnas: Ökokriitika - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktilt (ka UT, Kadri Tüür) Vähemusdiskursuste uurimine (Minority Discourse), neist uusim on queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teoorias. - Judith Butler (s. 1956)
registreerimise vastu olevateks isikuteks ja ühendusteks ning neutraalseid seisukohti väljendavateks isikuteks ja ühendusteks. Registreerimist pooldavad asutused, organisatsioonid ja parteid: Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pidas vajalikuks mitteabielulist kooselu reguleeriva eelnõu koostamist ja loodab, et sellele eelneb JM korraldatud ümarlaud ja avalik arutelu, mille tulemusi arvestatakse eelnõu koostamisel. MTÜ Seksuaalvähemuste kaitse ühing (SEKÜ) ja MTÜ Eesti Gei Noored (EGN) ning 1974 isikut, kes andsid oma allkirjad toetavad ja peavad vajalikuks partnerlusseaduse väljatöötamist. Abielu sõlmimise võimalus samasooliste isikute vahel ei ole SEKÜ ja EGN jaoks oluline. Pooldatakse rohkem partnerlusseadust, mis reguleeriks samasooliste isikute vahelisi õigusliku seisukoha küsimusi ja tunnustaks samasooliste isikute kooselu võrdselt abielus olevate isikute kooseluga, seejuures abielu mõistet kasutamata
Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega Maailmakirjanduse kaanon > valge rass, meessugu, Euroopa päritolu > rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne Eurotsentristlik vs. Avatud kaanon > multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel
suhtes hierarhiliselt. Huvid - Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Metodoloogiliselt jagunevad huvid kolmeks suureks rühmaks: 1) isiklik huvi; 2) grupi huvi; 3) üldine, st- riiklik huvi. Poliitika üheks keskseks küsimuseks ongi, kuidas leida nende kolme vahel tasakaalu, enamikel
pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda (2) uushistorism (mõjukas koolkond USAs) ja (3) kultuurimaterialism, mille peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943) ning Raymond Williams Vähemuslikkuse rõhutus mitmes koolkonnas: näiteks (4) ökokriitika - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktist (ka UT, Kadri Tüür) ning vähemusdiskursuste uurimine (Minority Discourse), neist uusim on (5) queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teooriast, eestvedajaks Judith Butler (s. 1956)
Ameerikalik lähenemisviis inimõigustele on mõnevõrra erinev. Liberalistliku maailmapildi kohaselt peab riik tagama igaühele vabaduse, kaasa arvatud vabaduse valida rikkuse ja vaesuse vahel. Heaoluriik pole USA-s kunagi olnud nii ulatuslik kui Euroopas ning toimetulekuküsimused on seal inimese enese, mitte valitsuse kanda. Ameerikas tekitavad endiselt suuremat poleemikat vaidlused põhiliste inimõiguste ja - vabaduste üle (nt usuvabadus, seksuaalvähemuste õigused, abordiõigus). Euroopa traditsioon püüab tasakaalustada vabaduse ja võrdsuse, tunnistades, et piiramatu individuaalne vabadus viib turumajanduslikus ühiskonnas paratamatult ebavõrdsuseni. Euroopa Liidus on inimõigusi lihtsam tagada kui maailmas tervikuna. Esiteks kuuluvad Euroopa Liitu demokraatlikud ja arenenud majandusega riigid, millest tulenevalt on neil lihtsam kehtestada liikmesriikidele ühtsed nõuded. Teiseks on tal oma ühisõigus, mida kõik
pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine) (2) uushistorism - (mõjukas koolkond USAs) (3) kultuurimaterialism - peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943) ning Raymond Williams, vähemuslikkuse rõhutus mitmes koolkonnas (4) queer-teooria (Queer Theory) - keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teooriast, eestvedajaks Judith Butler (s. 1956)
c) muutused Venemaal Putini võimuperioodil. Presidendi ametiaja pikenemine, presidendil õigus määrata kubernere. Igasuguste piirangud: Kodanikeorganisatsioonid põlu all, sõnavabadus praktiliselt puudub, riik kontrollib meediat, Välismaised väljaanded keelatud. Korruptsiooni süvenemine, demokraatia vähenemine, kasvanud riigi välispoliitiline tegevus (Ukraina, Süüria), suhte halvenemine teiste riikidega, kasvanud rünnakud seksuaalvähemuste vastu. 14. 1991. aasta sündmused Eestis. a) suund iseseisvusele; 1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai
Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja zanrid, see protsess ajas muutuv Kaanoni kriitika. > Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega Maailmakirjanduse kaanon > valge rass, meessugu, Euroopa päritolu > rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne Eurotsentristlik vs. Avatud kaanon > multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A
Kaanoni kriitika. > Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega Maailmakirjanduse kaanon > valge rass, meessugu, Euroopa päritolu > rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne Eurotsentristlik vs. Avatud kaanon > multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel
Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip on kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega. Maailmakirjanduse kaanon esindab valget rassi, meessugu, Euroopa päritolu, seega peetakse seda rassistlikuks, imperialistlikuks (suurriiklik) ja patriarhaalseks. 20 Eurotsentristlik vs avatud kaanon multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanikke, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teosed. AGA kaanon on mitme eri tasandi normide ja tegurite rühm, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne rase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemidega. Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel.
huvitavamaid tõlgenudsi, kui ainult struktuuri külge krampumine meile lubaks. Niimoodi sünnivad uued lähenemised nagu: · feministlik kriitika, võib lugeda mõnda teksti ainult sellest vaatekohast, et kuidas selles tekstis on kujutatud meestenaiste suhteid, millised stereotüübid, · Postkoloniaalne kriitika kuidas on teksti kaudu edasi antud kultuurilist teist. · Seksuaalerisuslik kriitika millised sterotüübid on seksuaalvähemuste kohta kummutatud või toetatud. Sellised lähenemised aitavad näha, et võibolla tekstis mida me oleme harjunud nägema, kui sotsiaalkriitilist tegelikult tugineb või toetub, annab edasi sterotüüpe mis tegelikult on teatavate inimrühmade marginaliseerimisele kaasa aidanud. Sellised viisil on dekonstruktsiooni projekt tõeliselt vabastav, sest tahab näidata kõigi võimalike vaatenurkade
20. sajandi liberaalsed voolud Klassikaline liberalism Majandus- ja maksupoliitikas sarnanevad liberaalid konservatiividega (poliitiline parempoolsus). Iseloomustab isikukesksus e individualism. Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne. Liberaalidel on konservatiividega konflikte näiteks kiriku ja kooli suhete, abortide, seksuaalvähemuste jms küsimustes. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust, religioon on liberaalide arvates inimese eraasi. Seda võib nimetada ka poliitiliseks vasakpoolsuseks. Seega iseloomustavad tsentris paiknevat liberalismi nii parem- kui ka vasakpoolsuse elemendid. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid,
mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel 3 mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus
Selleks vahendiks on sotsiaalne turumajandus: riik jagab ühiskondliku kogutoodangu ümber vähekindlustatute huvides. 20. sajandi liberaalsed voolud Klassikaline liberalism Iseloomustab isikukesksus e individualism. Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Liberaalidel on konservatiividega konflikte nt kiriku ja kooli suhete, abortide, seksuaalvähemuste jms küsimustes. Religioon on liberaalide arvates inimese eraasi. On suunatud eelkõige vabaturumajanduse põhimõtete kaitsmisele. Majandus edeneb nende arvates kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse ning laseb vabalt kaubelda, ilma liigsete maksude ja tollideta. Seda esindab laissez faire, laissez passer poliitika (prantsuse
Sundlusega ei saavutata enamasti midagi. Inimestel peab tekkima endas soov kõike õigesti teha. Tehniliselt on maavälised tsivilisatsioonid inimkonnast palju kordi arenenumad. Neil on võimalus kogu inimsoole lõpp peale teha, kui nad seda sooviksid. Kuid nad loodavad siiski inimkonna ,,pääsemisele". Inimeste vaimse poole madala taseme tõttu on nad vältinud otsest kontakti. Kui aga inimühiskonnal on suuri raskusi arusaamisel ja sallimisel näiteks seksuaalvähemuste suhtes, siis seda on ammugi ka maaväliste tulnukate suhtes, kui nad peaksid Maale lendama. Seetõttu ongi inimkond üksi isoleeritud maavälistest tsivilisatsioonidest. Ja selle- pärast arvavadki enamus inimesi, et me oleme Universumis üksi. Inimeste loomalik olemus ei avaldu ainult käitumises ja kultuuris. Seda on näha ka inimkeha vaadates. Näiteks näitavad seda rudimendid, karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimis- hambad, sabaluu osaline säilimine jne
Sundlusega ei saavutata enamasti midagi. Inimestel peab tekkima endas soov kõike õigesti teha. Tehniliselt on maavälised tsivilisatsioonid inimkonnast palju kordi arenenumad. Neil on võimalus kogu inimsoole lõpp peale teha, kui nad seda sooviksid. Kuid nad loodavad siiski inimkonna ,,pääsemisele". Inimeste vaimse poole madala taseme tõttu on nad vältinud otsest kontakti. Kui aga inimühiskonnal on suuri raskusi arusaamisel ja sallimisel näiteks seksuaalvähemuste suhtes, siis seda on ammugi ka maaväliste tulnukate suhtes, kui nad peaksid Maale lendama. Seetõttu ongi inimkond üksi isoleeritud maavälistest tsivilisatsioonidest. Ja selle- pärast arvavadki enamus inimesi, et me oleme Universumis üksi. 24 Inimeste loomalik olemus ei avaldu ainult käitumises ja kultuuris. Seda on näha ka inimkeha vaadates
Sundlusega ei saavutata enamasti midagi. Inimestel peab tekkima endas soov kõike õigesti teha. Tehniliselt on maavälised tsivilisatsioonid inimkonnast palju kordi arenenumad. Neil on võimalus kogu inimsoole lõpp peale teha, kui nad seda sooviksid. Kuid nad loodavad siiski inimkonna „pääsemisele“. Inimeste vaimse poole madala taseme tõttu on nad vältinud otsest kontakti. Kui aga inimühiskonnal on suuri raskusi arusaamisel ja sallimisel näiteks seksuaalvähemuste suhtes, siis seda on ammugi ka maaväliste tulnukate suhtes, kui nad peaksid Maale lendama. Seetõttu ongi inimkond üksi – isoleeritud maavälistest tsivilisatsioonidest. Ja selle- pärast arvavadki enamus inimesi, et me oleme Universumis üksi. Inimeste loomalik olemus ei avaldu ainult käitumises ja kultuuris. Seda on näha ka inimkeha vaadates. Näiteks näitavad seda rudimendid, karvkate meeste kehal ( osaliselt ka naistel ), rebimis- hambad, sabaluu osaline säilimine jne
annaabi.ee 
