Ühiskonna
korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu.
Minevik on
näidanud, et selle puudumisel valitseb
kaos ja hukatus. Seega võib
öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab
indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse.
Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus
teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste
suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus
teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib
midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada.
Eestis
on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie
riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest
tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste
vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult
idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või
ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda seda mõista,
kuidas on võimalik, et Eesti Vabariigis ei saa mõnes kohas oma
emakeeles hakkama.Sallimatust kahe rahva vahel süvendas aprills
toimunud pronkssõduri eemaldamine pealinnast. Pronksiöö
rahutused toimusid üle Eesti, kuid eelkõige sai kahjustada Tallinna
kesklinn .
Valdavalt peksid vene rahvusest inimesed katki aknaid, röövisid
poode ja väiksemaid kioskeid. Võimud tegid kõik, mis nende
võimuses , et kurikaelu peatada.
Tänapäeval
on veel tohutult inimesi, kes on nulltolerantsed geide ja
lesbide suhtes. On indiviide, kellel ei ole nende vastu midagi , kuid neid
häirib see, et homoseksuaalid propageerivad oma eluviise. Samamoodi
võiksid heterod korraldada paraade oma
tendentsi näitamiseks.
Seksuaalne
orientatsioon on enamjaolt iga inimese isiklik asi, mida ei peaks
vaja olema kellelegi tänavatel kuulutada. See on lihtsalt üks osa
naistest ja meestest, mida ise valida ei saa. Vaadates
suhtumist seksuaalvähemustesse, on inimesed aastate jooksul muutunud
tunduvalt tolerantsemaks. Kui veel kümme aastat tagasi oli
seksuaalvähemuste ümber vaikus ja homoseksuaalne käitumine isegi
kriminaalkorras
karistatav , siis nüüd on vabadust sedavõrd, et
samast soost inimestel pole enam takistusi omavaheliseks normaalseks
suhtlemiseks ja kooseluks.
Läbi ajaloo on näha,
kuidas
nulltolerants on põhjustanud kannatusi tavalistele ja
süütutele inimestele. Juudi rahvuse saatust läbi sajandite on
mõjutanud see, kui sallivalt või sallimatult on
neisse suhtutud.Esimene suurem
pagendus nende
kodumaalt toimus juba enne
Kristuse sündi,kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma.Viimane ja
ühtlasi suurim küüditamine oli aga mõned aastakümned
tagasi.Teise maailmasõjal ajal valitsenud
Hitler algatas
heebrealaste massilist tagakiusamist,süüdistade neid kõigis
ühiskonna muredes.Neid surmati gaasikambrites ning tuhanded hukkusid
kurnavates töölaagrites. Praegusel ajal on olukord tunduvalt
paranenud , kuid siiski niiöelda juudivaen ei ole kadunud.
Vaadates tagasi ajalukku, näeme loendamatul hulgal sõdu,vägivalda
ja erinevate rahvaste tagakiusamist.
Sellest
võib otseselt järeldada, et sallivus pole inimkonna ajaloos
mänginud eriti suurt rolli.
Teisest
küljest võttes on aga mingi tolerantsuse alge pidevalt aimatav –
see on rahulepingutes, liitudes, inimsuhetes. Arvan, et kui inimeste
südames oleks olnud rohkem leplikkust, oleks elu olnud rahulikum
ning võib-olla oleksid osad konfliktid ära jäänud.
Kõik kommentaarid