Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sekretäri ametiprofiil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ametijuhend, profiil, korrektse, ametiprofiil, edastatud, teenindamine, edastamine, dokumendid, kuupäevaks, koordineerimine, kodulehe, hooldus, alaste, tööajatabel, koostamiseks, raamatupidamisele, osakond, juhendaja, linnavalitsus, ametikoht, abistamine, keskharidus, võõrkeele, töökogemus, väljendamisoskus, kohuse, otsustus, vastutustunnemaksmine. Kordineerib ka ennetustegevust narkomaania ja HIV vastu. Korraldab ka lastele jõulukingitused ning toimetab ka kätte. Orava vallas on jällegi plussideks see, et on rohkemrõhku pandud erinevatele kategooriatele nagu lapsed, puuetega inimesed ja vanurid, mitte pole kõik pandud kirja ühe punktiga. Laiemalt on seletatud,millised võimalused abisaamiseks on nendes valdkondades. On ka välja toodud valla töötute abistamine nede probleemide lahendamisel. Vastseliina valla ametijuhend on pealiskaudne ja üldine. Positiivne minu arust on väljatoodud see, et sotsiaalnõunik külastab abivajajate kodusid sellega oskab anda ka paremat ülevaadet sellest, millist abi see või teine konkreetne perekond täpselt vajab ja kui palju või mis võimalustega saab antud peret aidata. On lisaks tööülesannetele välja toodud ka soovitud tulemused, kuidas ja mis moel on üks või teine asi organiseeritud ja mis tingimustes jõuab abi abivajajateni. Sotsiaalnõuniku õigused
personaalselt ehk nimeliselt. Isiklik ei võrdu personaalne. 2) Protokoll dokument, mis koostatakse koosoleku või nõupidamise käigus ja vastuvõetud otsuse fikseerimiseks. Protokolli liigid : Sõnaline Diskussioon ehk arutelu antakse edasi sõnasõnalt. Resolutsioon Vormistatakse protokolli I ehk sissejuhatav osa ning lisatakse otsused. Jutustav Diskussioon ehk arutelu antakse edasi lühikese kokkuvõttena ainsuse 3. pöördes. Protokolli kuupäevaks on : koosoleku toimumise kuupäev. Protokoll on dokument, millel puudub element pealkiri. Protokollil on 2 allkirja : koosolekujuhataja ja protokollija. Protokoll vormistatakse üldplangile. Protokoll vormistatakse kolme päeva jooksul ühes eksemplaris. Koopia või väljavõtte vormistab ja edastab protokollija. · Tekst koosneb: I osa ehk sissejuhatus Vormistatakse koosoleku juhataja ja protokollija ning loetletakse osavõtjad tähestikulises järjekorras
Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse Mitteaktiivse 1) Aktiivse elutsükli ajal on dokumendid töötajate käes, tööruumides. Toimingud: Loomine/saamine (asjajamiskord) Registreerimine (dokumendiregister) Menetlemine (asjaajamiskord)
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks
..........................................................................69 8.2.2 CV vorming .................................................................................................69 8.3 Soovituskiri ..........................................................................................................72 8.4 Äraütlemiskiri ......................................................................................................74 8.5 Töösuhtega seotud dokumendid ..........................................................................76 8.5.1 Tööleping .....................................................................................................76 8.5.2 Tööraamat ....................................................................................................77 8.5.3 Isikukaart......................................................................................................78 8.5
kinnitab oma käskkirjaga asutuse juht. Protseduur sätestab: 1. Olemuse kirjelduse (millist ala, tegevusvaldkonda reguleerib), 2. Eesmärgid või vajalikkuse põhjenduse (tagab ... protsessi loogilise kulgemise, ladususe, osalejate informeerituse...) 3. Täitjad (ametikohad, kes osalevad, nende pädevuse (õigused ja kohustused) ja vastutuse 4. Etapid (+ sisuline täpsustus) ja lisaks plokkskeem. 5. Dokumendid, mis protseduuris osalevad (+näidised lisas) 6. Täitmiseks kulutatud aeg 7. Kulutused, finantsallikad 8. Sanktsioonid halvastitäitmise või täitmatajätmise osas. 9. Kehtestamine, kinnitamine, kooskõlastamine 10. Tagasiside või haldamine Protseduuri kehtestamine: 1. Juhtkonna tasandil peab olema kirjalik kokkulepe, millised protseduurid on vaja reglementeerida 2. Protseduuri kehtestamise pöhimötted ja kord võetakse juhtkonnas kirjaliku
4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3.5 Standardid 17 4.3.6 Hea tava juhised 18 5 Dokumendisüsteem 19 5.1 Üldist 19 5.2 Dokumendid ja muud teaberessursid 20 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid 22 5.4 Kasuajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 23 5.4.1 Üldist 23 5.4.2 Juhtkond 23 5.4.3 Dokumendihalduse personal 24 5.4.4 Dokumendisüsteemi kasutajad 25 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie
1999.a korrigeeritakse siseauditi definitsiooni. Samuti parandati SIAS-i tekste. Uued tekstid ja definitsioonid raksendati 2002. aastast. 1943. aastast annab IIA välja erialast ajakirja. 3. Siseaudiitorite sertifitseerimine 1972.a töötati välja CIA Certificated International Auditor. Programmi läbimisel väljastatakse siseaudiitori litsents. Selleks tuleb läbida vastav mitmeastmeline eksam. 4. Koostöö Euroopa Komissjoniga komissionile on edastatud ametlike dokumentidena: 1) Roheline dokument kirjeldab IIA tegevust ja selle alusel on Euroopa Komission aktsepteerinud audiitori kui antud kutse esindaja; 2) Pettused dokument, mis on praktikas välja kasvanud ja IIA poolt dokumendiks koondatud erinevate liikmesriikide praktilisest tegevusest, valdkondadaest kus on enam pettuseid avastatud. Välisaudootorite ehk vandeaudiitorite standardid on defineeritud vaid riiklikul
.................26 3.8. Kasutatud kirjandusallikad ............................................................................................26 3.8.1. Raamatud ............................................................................................................................................27 3.8.2. Ajakirjad..............................................................................................................................................28 3.8.3. Dokumendid........................................................................................................................................29 3.8.4. Elektroonilised allikad.........................................................................................................................29 3.8.5. Õigusaktid............................................................................................................................................30
Mõju juhtimiskorraldusele: edutamissüsteemi kasutamine. 3. Administratiivne juhtimine (rajaja H.Fayol) Põhiidee: rõhutab juhtimise täiustamise osatähtsust ning efekiivset korraldust nii tööjaotuses kui ka juhtimises endas.(vt. küsimuse nr.4 vastust) Mõju juhtimiskorraldusele: Fayol koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted ja sõnastas esimesena juhi peamise kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. 4. H.Fayol'i õpetuste põhisisu ja selle mõju hilisematele õpetustele Fayoli 14 printsiipi, mis kirjeldavad juhtimise põhimõtteid/filosoofiat: 1. tööjaotuse möödapääsmatus - Töö tuleks laiali jaotada individuaalidele ja gruppidele, selleks et tagada suurim efektiivsus ja tähelepanelikkus tööülesannete täitmisel. Fayoli arvates tagab inimresursside kõige parema kasutuse organisatsioonis töölise spetsialiseerumine. 2
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
Sealjuures ei tohi ära unustada, et see rahulolu tuleb saavutada olles lojaalne tööandjale, kelle poolt on ette antud teatud raamid. Teenindaja töö tulemus peab olema rahulolev klient ja lisaväärtuse müük. Õpi kliendiga suhtlema avatult ja kindlalt, nii nagu Sa teed seda oma heade tuttavate ja sõpradega! 1.2. Teeninduskanalid. Teeninduskanalid võib jaotada füüsilisteks ja elektroonilisteks. Füüsiline teeninduskanal on kliendi teenindamine kas teenindaja ruumides (klienditeeninduses) või siis teenindatava juures (kodukülastus). Eestis on enamlevinud teenindamine teenindaja pinnal. Enamasti on määravaks pakutavate teenuste spetsiifika. Füüsilise kanali valikul tuleb arvestada järgmiseid asjaolusid: 1. Kas teenuse osutamiseks või toote müügiks on vajalik arvutiprogrammi kasutamisvõimalus? 2. Kas teenuse osutamiseks või toote müügiks on vaja tehnikat, mida ei ole võimalik kergelt kaasas kanda
1.8 Info liikumine Info liikumine ja suhtlemine Eriti muutuvates olukordades on igaühel õigus saada oma tööd puudutavat infot võimalikult varases etapis • Asjade käsitlemine õiges kontekstis • Üksikisikut puudutavad asjad käsitletakse vaid asjaosaliste vahel • Ettevaatlikkus ja valvsus salajase info käsitlemisel • Haiguspäevad ja perepuhkusega seotud asjad, tunnistused ja taotlused • Muud personaalset infot sisaldavad dokumendid • Erinevad infomeetodid ja- vahendid? • Kahesuunaline info • Töökohanõupidamised • Otstarbekus • Infofoorum • Ettekujutuste muutus • Tegevuse planeerimine • Esitlusleht ja meenutusleht • Meeskonnatöö • Milline vahe on rühma ja meeskonnatööl? • Meeskonnaliigid • Püsivad meeskonnad • Projektimeeskonnad
999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Agendi poolt reklaamitavate ja pakutavate kaupade nimekiri ja hinnad - lisa nr.1. 1.22. Agendi tegutsemise territooriumide nimekiri - lisa nr.2. 1.23. Agenditasu arvestus ja maksmise kord - lisa nr.3. 1.24
Juhtimise defineerimise üheks võimaluseks on öelda, et (Türk 2001:19): juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku struktuuri ja süsteemi loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juht on keegi, kes on grupitöö situatsioonis ametlikult määratud (s.t. mingist dokumendist tulenevate õigustega) grupi juhi rolli. Dokumendiks on tavaliselt tööleping ja sellele lisanduvad personalitöö dokumendid (ametijuhend näiteks), mis sätestavad isiku õigused, kohustused ja vastutuse tulenevalt ametikohast. Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht).
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus · Isikule orienteerituse kompetentsus · Esitluse kompetentsus · Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse
360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus Isikule orienteerituse kompetentsus Esitluse kompetentsus Motivatsiooni kompetentsus Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat: Visioon Eristumine Väärtused Edastamine (kommunikatsioon) Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................
Toiduhügieeni üldeeskiri 31 Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 38 Tuleohutuse üldnõuded 40 Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus 56 Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord 62 Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid 64 Noortelaagri eelarve 65 Noortelaagri tuusiku päevamaksumus 66 Riikliku toetuse aruande vorm 67 Noortelaagri vahetuse aruande vorm 68 Noortelaagris osaleja kaart 69
6) Otsustamine- Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine- Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine- Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Prognoositud perekonna (leibkonna) struktuuri muutused ei ole soodsad eraelamuomandi laiendamiseks. 5. Eluasemetoetuste süsteem ei toimi Eestis vaatamata 10- aastasele praktikale efektiivselt. 6. Keskmise kodaniku elamuprobleemide lahendamine on lähema 10-15 aasta jooksul uusehituse arvel keeruline Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008 – 2013 (17. 01. 2008.a.) Valitsuse korraldus nr. 35. www.mkm.ee – KODANIKULE – Arengukavad - Kehtivad strateegilised dokumendid Arengukava ülesandeks on valdkonna strateegiliste eesmärkide püstitamine ja võimalike lahenduste pakkumine kolmel olulisemal tasandil: Eluaseme kättesaadavuse tagamine; Eluasemefondi jätkusuutlikkuse säilitamine ja arendamine; Eluasemekeskkonna kvaliteedi tõstmine. Arengukava meetmete elluviimist rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja SA KredEx omavahenditest (www.kredex.ee) –Eluase – Korterelamu renoveerimislaen
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Arhivaal dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Asutuse dokumendiregister digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Digitaalne dokument dokument, mida saab arvuti abil kasutada, edastada ja töödelda. Dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
...................................................................................... 124 Hispaania.............................................................................................................. 126 Rootsi.................................................................................................................... 127 Ühendkuningriik....................................................................................................128 4. Rahvusvahelised dokumendid...........................................................................131 Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri........................................132 Bibliograafia ja viited....................................................................................................139 Lühendid...................................................................................................................... 158
Bürokraatlik organisatsioon - selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid; reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; tulemuste alusel edutamine. 8 Joonis 9. Juhtimisteooria ajalugu (Batemann, Snell, 1996, viidatud Alas, 2004 õpiku järgi) Administratiivse juhtimise koolkond- Henri Fayol sõnastas juhi kohustused - planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid (loeng). Inimsuhete koolkond - aluse pani Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Omanikud olid valmis töötajate vajadustega senisest rohkem arvestama. Elton Mayo eksperimendid, mille eesmärgiks oli selgitada välja töötingimuste mõju töö tulemustele. Mary Parker Folett arvas, et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile.
1. Praktikaperioodi kestus on 01.07.2016-31.12.2016. 2. Praktikaperioodil makstakse praktikandile tasu 400 eurot kuus. 3. Praktikant töötab praktika juhendaja poolt võimaldatud bürooruumis tööpäevadel kell 09.00-17.00. 4. Praktikant on kohustatud igal esmapäeval kell 10.00 kohtuma oma praktika juhendajaga, kes annab talle eelseisvaks nädalaks juhised praktika läbimiseks. 5. Praktikant on kohustatud tegelema talle praktika juhendaja poolt edastatud õiguslike probleemide lahendamisega ning saatma omapoolse juriidilise lahenduse hiljemalt kolmandal tööpäeval õigusliku probleemi saamisest. Praktikandil on õigus saada juhendajalt lahenduse kohta tagasisidet. 6 6. Praktikant on vajadusel kohustatud vahetult kliendiga suhtlema ning teda õiguslikult nõustama. 7
Avaliku sektori organisatsioonid esindavad riiki ja tegutsevad kodanike heaks. Seepärast on kommunikatsioonil siin väga tähtis ülesanne. Näiteks maksu- ja tolliameti kommunikatsioonis on oluline ettevõtte kui avaliku sektori asutuse roll keskkonna ja suhtumise kujundaja ning suunajana. Neid rolle saab edukalt täita sihipärase ja kavakindla kommunikatsiooni kaudu. Näide Maksu- ja tolliameti suhtekorraldus Maksu- ja tolliametis on põhimõte kliendikeskne teenindamine. Teenused kavandatakse eelkõige kliendi vajaduste kohaselt, muutes need lihtsamaks ja mugavamaks, hoides nii kokku kliendi aega ja raha. See tähendab elektrooniliste teenuste arendamist, kliendile valikuvõimaluste pakkumist, teenindusprotsessi lihtsustamist, aga ka õigeaegset ja selget infot ameti tegevuse kohta. Maksu- ja tolliameti suhtluse peamised eesmärgid · Klientide informeerimine Riigiametite peamine ülesanne ja kohustus on informeerida avalikkust kõigest, mida kodanik peab
annaabi.ee 
