Rowenasse ja otsustas ta röövida maskeerudes rohelistesse röövliriietesse, et süüdi jääks Locksly. · Kes oli Rebekka? · Kohus Rebekka üle. · Richard I sai tagasi võimule, Ivanhoe abiellus Rowenaga. Rebekka läks Inglismaalt ära. Ajaloost · Tegevus toimus Inglismaal Richardi I valitsemise ajal aastatel 1189-1199. · Normandia hertsog vallutas Inglismaa 1066-aastal ja võim läks Normandia aadli kätte. · Edward III valitsuse ajal 14 saj. Keeled segunesid ja tekkis inglise keel. · Richard I suri 41-aastaselt võitluse käigus.
Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega ja tõid lisaks Aafrikast orje. Brasiiliat loetakse maailma suurimaks katoliiklikuks riigiks.
Rock-muusikaga kaasas käivad nähtusi võis märgata juba 1940. aastal: kiljuvad koolitüdrukud lava ees tunglemas, et oma iidolitele lähedale pääseda. Les Paul ehitas esimese täispuidust elektrikitarri. Les Pauli ideed on muusikamaailma ka hiljem toitnud. Hakati tootma vinüülmaterjalist heliplaate. Muusika kiiremale levikule aitas kaasa elektroonika kiire areng. Ameerika Ühendriikides kutsuti armeesse nii musti kui ka valgeid noormehi ja tänu sellele segunesid omavahel erinevate muusikate traditsioonid. Muusika sünnile aitas veel kaasa USA keskkooliõpilaste arvu kahekordistumine. Klassikalise rock´n´roll´i esimene kuldaeg ei kestnud väga kaua, see mahtus aastadesse 1954-1958. 1950. aastatel oli rock´n´roll´i suurkujude rivi tõsiselt võimas. Siia alla kuuluvad Bo Diddley, Chuck Berry, kes jäi teistele meelde oma ,,pardikõnnakuga", Jerry Lee Lewis ja Elvis Presley. Elvis Presley parimad salvestused pärinevad 1950
kõigi jaoks väga võõras. 60-nes kohas keelati ära jazz muusika. New Orleansis oli esimene jazz'i keskus, mis põhines afroameeriklaste kultuuril. Muusikaga tegelesidki enamasti mustanahalised. Mustanahalistel tekkis mõte Lõuna- Ameerikast lahkuda ning nad suundusid Põhja-Ameerikasse, lootes leida sealt paremaid tingimusi. Suuremad klubid esialgu tekkisid New Yorgis ja Chicagos. Jazz klubisid oli 20-ndatel kokku juba umbes üle saja. Tol ajal sai ainult seal alkoholi. Rassid segunesid jazz klubides. New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Valgete orkestrid hakkasid tegutsema ka mustade orkestritega. Valged, kes mängisid ka jazzi, nimetati eraldi dixielandiks. 20 sajandi alguseks olidki kõik kuulsad New Orleansi orkestrid suundunud Chicagosse. Jazz aastakümnete vältel pidevalt muutus. Juurde tulid uued instrumendid, jazzi vormid. 1910-20 hakati ka jazzi saatel kummalisi tantse tantsima.
Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Keraamika
Barokk Barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstiliigiks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse. Mulle meeldib see, et barokiaeg oli hoogsa teaduse ja maadeavastuste aeg, seega arenes teadus ja inimesed said targemaks. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse, see tähendab, et kombed ja traditsioonid segunesid ning võeti vastu uusi asju. Ka see meeldib mulle, et riikidel on natukene erinevad versioonid baroki stiilist. Näiteks Prantsusmaal ja ka Inglismaal võeti vastu rahulikum ja kainem, osaliselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil mida on nimetatud vanaklassismiks. Mulle meeldib see, et kunst oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õpik lk 135 ja 145 küsimused. 2. TV lk 68-69 ülesanded. 3. Kuidas on omavahel seotud kultuur ja Külm sõda? Too näiteid. Külma sõja ajal ei suhtlenud NSVL ja Lääneblokk omavahel. Sellest hoolimata toimus kultuuris areng. Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa. Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur
Siiski suurel osal näitemängudest oli sügav usuline taust ning need olid valminud Piibli ainetel. Linnakirjandus oli vastupidiselt teatrile ilmalik. Värsivormilised lühilood pilasid erinevaid inimtüüpe ning elukutsete esindajaid. Selleaegse linnakirjanduse heaks näiteks on prantsuse eepos ,,Rebaseromaan". Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid kõrgkeskajal usuteadus ja filosoofia. Kuna kultuur kõrgkeskaja linnades arenes kiiresti ning segunesid erinevad tavad ja kultuurid, kuna linnadesse tulid elama ka inimesi teistest riikidest ning segunesid erinevad tavad ja kombed, võib märgata seal ka esimesi multikultuursuse märke. Linnal oli kõrgkeskajal väga tähtis roll. Linnad olid kaubanduskeskused, elukohad ja kultuurikeskused. Kõrgkeskaega võib lugeda tänapäevaste linnade tekke alguseks.
kultuurilise traditsiooni. Flamenko on pärit Andaluusia alamklasside seast ja sisaldab kultuurimõjusid mustlastelt, araablastelt ja põhja-aafriklastelt, hilisemal perioodil ka Ladina-Ameerikast. Flamenko sünniaeg pole teada kuid selle juured võivad ulatuda rekonkista eelsesse perioodi. Olulise tõuke andis arvatavasti Hispaania inkvisitsioon, kes vähemusrahvastele survet avaldades sundis nad asustamata piirkondadesse, kus segunesid eri rahvaste muusika- ja tantsupärimus. Mõistet flamenko (sõna etümoloogia pole täpselt teada) hakati tugevalt mustlasmõjulise muusika- ja tantsutraditsiooni kohta kasutama arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil flamenko lõplikult eristus rahvaliku muusika- ja tantsukultuuri seas iseseisva zanrina ning kujunesid välja selle erinevad alamstiilid (alegrías, bulerias, fandangos, sevillana jpt). 19. sajandil levisid flamenko ja mustlaskultuuri mõjud üle Euroopa; seda soodustas
Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega (seetõttu väga mitmekesine kultuur) - Ainuvalistejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. - Religioosne temaatika jäi kunstis tagaplaanile. Ateenas Olümpilion; templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised. - Ideaali kujutamine hakkas asenduma realismiga; eelistati hiiglaslikke või siis väga väikseid kujutisi. - Pergamoni altar Zeusile pühendatud hiigelaltar, mis püstitati Pergmonis 2
1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel
muusikat adresseerima noortele ja kooliealistele. Rock-muusika sünnil oli mitmesuguseid eeldusi. Nii tegigi kitarr neljakümnendatel aastatel läbi suure ja märgatava arengu. Charlie Christianil tuli mõte asetada oma kitarri külge väike mikrofon, et tema mängu oleks paremini kuulda, kui ennem. Peale seda ehitas Les Paul õõnsa kõlakastita täispuidust elektrikitarri, sellise nagu need ka praegu on. Rock-muusika sündimisele aitas kaasa ka Teine maailmasõda. Sõjaväes segunesid mustade ja valgete meeste muusikalised traditsioonid. Peale sõda( umbes 40-ndate lõpust peaaegu 50-ndate lõpuni) kahekordistus Ameerikas keskkooliõpilasi ja ka see aitas kaasa rock-muusika sünnile. Klassikalise rocki esimene kuldaeg oli aastatel 1954- 1958. Rock-muusika esindajate rivi oli eriti võimas 50-ndail. Olid esindatud sellised nimed nagu Fats Domino( ,,Blueberry Hill"), Bo Diddley (soundi kaasaegne mõte), Bill Haley (kasutas argookõnekäändu), Little Richard( oli tunda tema
kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Vallutajate poolt ei jäänud puutumata ka religioon. Eestlastele varasemalt omane muinasusk lükati ümber ja asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa Eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Muistse vabadusvõitluse kaotus on toonud eesti ajalukku palju muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal suurem ja võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam ning oleks välditud rahva arengus säärast seisakut, mille
Pärast muistset vabadusvõitlust ei saanud enam areneda eesti kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, juriste, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Samas, kui poleks toimunud Liivimaa ristisõda, oleks eestlased ehk siiani paganad, kes kummardavad puid ja on kirjaoskamatud. Sõja tulemusena lükati ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja asendati ristiusuga. Meie paganlikud traditsioonid segunesid katolike omadega, mis tõi kaasa uued väärtushinnangud ja normid, mida me tänapäeval iseenesest mõistame. Kui eestlasi poleks alistatud, oleks meil ehk endiselt kombeks ohverdada loomi, et saavutada loodusjõudude heatahtlikkust. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks
Tulekindel kvarts - väikesed tööriistad (kõõvitsad,nooleotsad) Kristalne kivim - suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) Luust ja sarvest - töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) Päritolu Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Läänemeresoome rahvas ja keel kujunes välja alles pronksiaja lõpuks. Tänan kuulamast! KAS ON KÜSIMUSI?
palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes. Religioonid segunesid ning hakati kummardama ka idamaade jumalaid, mille tagajärjeks olid mitmed usulahud. Arhitektuuri ning skulptuuri tähtsus tõusis märgatavalt ja tänu nende arengule sündisid ka suurlinnad nagu Aleksandria ning Pergamon. Ülekaalu hakkasid saavutama ilmalikud hooned, milleks olid nt. teatrid, koolid. Skulptuurides hakati näitama inimese tegelikku välimust ja tundeid. Teaduses tegid suuri avastusi mitmed kuulsad teadlased nagu nt. matemaatik Eukleides, kes
Saj. Alguseks olid nad Britannia põhjaosas hävitatud või orjastatud. Germaanlaste vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi,Orkney ja Fääri saared,nüüd hõivati Hebriidid. Nendest saarestikest jõuti Islandile. Viiking Erik punane jõudis Gröönimaale ning avastas Põhja- Ameerika. Germaani hõimud sulandusid ühte alistatud rahvastega. Keel ja kultuur segunesid. Tekkis feodaalühiskond ning orjus likvideeriti. Hoogsalt hakati tegelema ristiusu levitamisega ning inimeste valgustamisega. Erinevad rahvad ning kultuurid segunesid ning mõjutusi on tunda ka tänapäeval. Oli küll verine ning segaduste rohke aeg, kuid kui poleks olnud kõike seda, poleks me siin ,kuis me praegu oleme. 3
Konstruktivism- Kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Kunst osaleb aktiivselt esemete tootmises, trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid (pure) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest. L-E 1920-1940- Pariisi koolkonna eesmärgiks oli ilu loomine ja silmadelge naudingu pakkumine. Art deco vormides segunesid juugendi ja kubismi mõjud; avaldus peamisel plakati- ja raamatukujunduses, mööbli ja tarbekusntis. MARIE LAURENCIN «Tüdrukud». 1930ndatel ei tärganud ühtegi täiesti uut voolu. Eelistati maalida looduse järgi, kuid lihtsail, mittejutustavaid motiive maastikke, portreid, lilli., akte. Peamine pole see, mis on pildil kujutatud, vaid KUIDAS on see kujutatud. Hinnati maalilist ilu. Modernistlik
Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Võõra võimuga kaasnesid ka välismaalaste mõjutused. Sakslaste toel arenesid linnades käsitöö ja kaubanus. Saksa kaupmehed olid ristiusustamisest huvitatud, sest arvasid, et kristlik keskkond loob paremad võimalused kauplemiseks. Paganausku inimeste vähenemise tulemusena segunesid muinasusu traditsioonid kristlikega ja seetõttu kadus ka osa eestlastele omastest kommetest. Olles ristiusustatud, läksid mõned eestlased ka vastaste poolele üle ning sõdisid edaspidi omade vastu. See oli kindlasti vale samm, aga on ka mõningal määral mõistetav, sest võitlus oli raske ja kestis kaua ning kõik ei suutnud vastu panna ahvatlusele minna kergema vastupanu teed selle asemel, et kaitsta oma väikese rahva iseseisvust.
Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega kuid annavad tänapäevagi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikkagi säilitada.
Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tungib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev, siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha, siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegile midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säiliks kasutati palsameerimist. Tavalised inimesed üldiselt palsameeriti ka ja maeti kõrbesse. Palsameeriti ka kasse
See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Läbi aegade on olnud olulisel kohal religioon, mis ei jäänud ka pärast suurt riigi kaotust puutumata. Nagu vallutajad olid riigi käiku ette planeerinud, nii lükatigi ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja paganlus ning need asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Üldiselt on muistse vabadusvõitluse kaotus toonud eesti ajalukku suuri muutusi ja pöördeid. Kui eestlastel olnuks suurem ja võimsam sõjavägi ning mõnigi liitlane, oleks ehk tänapäeval Eesti riik olnud juba suurem ja tugevam ning ei oleks toimunud rahva arengus seesugust seisakut, mille käigus inimesed pidid taluma alamaks olemist ning
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUUR EESTIS. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahel ning see soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus) tulid Läänest, sest alguses olid ehitajad rändmeistrid. Keskaja alguses oli valdavalt romaani stiil, ent sajandi lõpuks segunesid need valitsevaks saanud gootikaga.Siinne gootika oli Pariisi ümbruse gootika lihtsustatud variant. Eesti keskaegsed sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa olid suhteliselt tihedalt asustatud ning kirikud ehitati üksteisele tunduvalt lähemale, kui mujal Eestis
tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel. Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk areneb edasi samal ajal kui kõrval propageeriti aina ristiusku. Periooditi lausa suruti peale. Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati sunnitööle ning haridus, mis mõnedele osaks sai, oli võõrkeelne. 24
Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline mõju ning samalaadset filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Enno trükiristsed olid ära olnud juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus
See on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Võluflööt" - 2 vaatuseline ooper.Avamäng on sonaadivormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Võluflööt on laulumäng. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. Wolfgang Amadeus Mozart võis inimesena olla väga ebameeldiv ja pirtsakas, oli tal suurepärane anne ja loov mõtlemine.Ta võis surra küll vaesena, aga see eest tema looming on
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks.
Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale (kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides).
ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kunsti iseseisvumise omaette väärtuseks oli kunstiturg - väikeste meisterlike kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Hellenismi ajal eelistati kas siis hiiglaslikke või
Arvatavasti võisid Vabariigi ajal vabakslastud mehed ja naised abielluda vabana sündinutega, kuid Cicero ajal juhtus seda harva. Eriti palju eristasid pärimisõiguse normid vabakslastuid karmilt vabana sündinutest. Juriidilistes tekstides nimetati orjasid ka pärast vabakslaskmist orjadeks, mitte vabakslastuteks. Orjana kohtlemine oli küll seadusega vastuolus, kuid varem harva tuli ka seda ette. Et Roomas leidus väga palju elukutseid, segunesid majanduse alal vabakslastud ka ülejäänud elanikkonnaga. Orjad võisid harida maad, töötada poodides, töökodades, kuid neil ei olnud ühtegi vaba inimest kirjeldavat omadust. Orjade töö staatus oli töö iseloomust hoolimata alati sama. Ainult sõjaväeteenistus oli orjale keelatud. Vabakslastute töövõimalused olid orjadele sarnaselt laiad ning sarnaselt vabana sündinule oli nende töökoht sotsiaalselt tunnustatud. See tähendas, et sellest võis ka loobuda vastavalt sisetundele
Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha. Ise pooldaksin rohkem stoitsismi, kuna ma usun et tänapäeva ühiskond on niivõrd ülesehitatud oma tahtmise, naudingu hetkelisele kättesaamisele ja rahuldamisele
joobnud, ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./.../ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./.../Rahva kallaletungi tõttu segunesid talupojad soldatitega, kes hakkasid nüüd tulistama ja jõudumööda end kaitsma. Kui soldatid olid väravate juurde taganenud, nihkus rahvas laiali, kuid tagantpoolt muutus surve tugevamaks. Sõjavägi taganes Atlasse viivat teed mööda. Kapten Bogutski sai väravatest väljumisel hoobi pähe. Sammudes edasi paremat pool teed, piirati ta varsti ümber ja tapeti seal. Millisest sündmusest on jutt? Millal see toimus? Mahtra sõda; 2.juuni 1858
viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti ja skorbuuti. Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse. Neid võis olla 1500 inimest.Ameerikas segunesid nad põliselanikega.Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heledanahkseid ja blonde indiaanlasi. Viimastel aastatel on leitud tõestusmaterjali viikingite viibimisest Ameerikas. Nii võibki öelda, et viikingid olid esimesed eurooplased, kes jõudsid Ameerikasse.
· Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M. Beckmann, K.Kollwitz) · Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulikkloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) · Inimfiguurid moonutatud Itaalia: · Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism) · Suursuguste ideaalide kehastamine · Futuristid säilitasid võimaluse omapäraseleloomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: 1930. aastatel oli tõus Inglise skulptuurikunstis. Henry Moore ja Barbara Hepworth hakkasid looma teoseid abstraktses laadis. Populaarne teos Barbara Hepworth ,,Three Forms" 1935
Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena. Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu Mükeenelasi võib pidada esimesteks kreeklasteks. Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid. Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks
Indoeuroopa rahvad ja Hetiidi riik. · Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas
hüvastijätt mineviku lembusega. Reas seisid inimesed, järeltulijad käekõrval, igapäeva mõtted läbistamas nutuhümni nad mõtlesid lahkunuile, oli surnute pühapäev. Teiste seas oli ka neid, kes ei tundnud leina nad ei saanudki, sest nad polnud aadamalapsed. Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad olid seal vaid viisakusest, et mitte äratada kahtlusi. Osad olid eelistamas elu varjude embustes, kuid julgemad segunesid inimsooga. Ka praegu pühkis mõni oma kauni taskurätikukesega olematut pisarat, teiste lohutav lugupidamine tagatud. Jättes ristiinimese ilmetu majaehitisega hüvasti, eemalduti üldkokkuhoidvast seltskonnast. Lõpuks omavahel, laskis ema lapse käest lahti ja lubas tal rohelisel murul kesk kalme paar ringi joosta. Tüdruk, kingades veel algaja, heitis end meeleldi hämarikku, mis ta suurtes tumedates silmades igavikuna vastu kumas. ,,Tule ka
Performance on võrreldes happeninng’ga plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Teravat piiri nende vahel ei ole. 4. Millega tegeles rühmitus ,, Fluxus’’? Millised olid selle eesmärgid? Nende arust oli vaja kaotada igasugune ,,kõrge ja kaunis’’ professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas rühmitus happening’ idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised vaid sotsiaalsed. Rügmituse ideoloogia nõudis massilist, anatoomset loovust professionaalse kunsti asemel. 5. Mida tead saksa kunstnikust Joseph Beuysist? Milliseid omapäraseid materjale ta kasutas ja mis põhjusel? Ta püüdis muuta elu kunstiks. Teoses „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, kasutas etendusel oma isikliku elu dramaatiliste sündmustega
10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal. Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja, kus elasid saamid, samuti liiguti ka itta. Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal segunesid karjalased põhja suunas liikunud vepslastega. Nii tekkisid aunuse- ja lüüdikarjalased. Karjala asustus levis ka lääne suunas. Soome põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. (Uibopuu, 1984) Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks - piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud)
m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia. Hellenism periood, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levikut idamaadesse. Hellenismi tunnused: · valitsejad piiramatu võimuga monarhid, keda jumalikustati; · erinevad kultuurid segunesid; · uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid segunesid; · idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel; · pealinn alguses Babülon; · oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased: · Eukelides matemaatik, tema raamat ,,Elemendid" kasutati õppevahendina kuni 19 saj.
millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel Saksamaal tekkis rühma nimega "Fluxus" ideoloogiks oli George Maciunas kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine "Fluxus" korraldas happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed "Fluxuse" programme levitati trükisõnas "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad Kuidas seletada pilte surnud jänestele. 1986 Jopseph Beuys Inglise skulptoridGilbert and George korraldasid jahedalt iroonilisi etendusi kuulutasid iseennast skulptuurideks ja seadsid end 1969.
Claude Monet ,,Tõusev päike" andis stiilile nime. Uuendused: · impressionistid kasutavad maalides esemetele pealt näha mitte omaseid toone; · õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti, maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid värve neid segamata. Teatud kaugusest vaadates segunesid need optiliselt, andesid kõrvuti olevad puhtad värvid õige tooni.) ; · temaatika ja kompositsioon. (Impressionistid tõid oma maalile suurlinna elu. Nad kasutasid tasakaalustamata kompositsiooni, ootamatuid vakursse, eeskujuks fotograafia. Peamiseks motiiviks maastik.) PLEIN-AIR = VABA-ÕHK Eduard Manet (1832-1883)- Maalidel vastandus heledust ja tumedust. Mõjutas
1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri.
Hippokrates- 4-5 saj kuulus arst Herodotos. Ajaloo sündmuste uurija ja kirja panija Sofistika- inimese käitumist puudutavad probleemid, hea ja halb Sokrates (voorus, teadmine, Ateena riigivastasus)- Platon (Akadeemia, ideede õpetus, ideaalne riik (Sparta), Aristoteles ( loogika, õpetuse terviklikkus, riiklik elusolend, riik kui elu alus) 7. Hellenismiperiood: Hellenism- ajajärk a.suurest kuni 1 saj ekr, kus kreeka ja makedoonia kultuurid segunesid idamaiste kultuuridega ühiskonnale iseloomulikud jooned (lk. 128-129, tähtsamad kultuurisaavutused (lk. 132-133), Aleksander Suure vallutusretk, 334 ekr granaikose lahing 333 ekr gordioni sõlm- issose lahing- Dareios III 332 ekr tüürose ja gaza vallutus- Egiptus alistus vastupanuta aleksandrile 331 ekr gaugamela lahing 330 ekr pärsia lahing 325 ekr lõpetas indias riigi lagunemine peale Aleksandri surma (millisteks osadeks). Egiptus-ptolemaiosed
vastsele relvakandjale ümber kinnitas. Relvakandjad jagusneid oma kohustuste tõttu eri liikidesse: kõige kõrgem oli relvakandja, kes seisis otseselt ptarooni ja tolle abikaasa teenistuses, sellele järgnseid relvakandjad-kammerhärrad, siis tallmeistrid, laua- ja serveerimise eest vastutajad, relvastuse eest vastutajad. 20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse
Kitagawa Utamaro · 19. sajandi lõpul toodi tema teosed ka Euroopasse. · tuntud oma peente ja graatsiliste geisapiltidega (Kitagawa Utamaro. Kolm Kauntari.) (Katsushika Hokusai. Kanagawa laine.) (Ando Hiroshige. Mees hobusel silda ületamas.) Mõjud Jaapani kunstile · Jaapani kunsti on mõjutanud 6. sajandil budism ja hiina kunsti mõjud, mis jõudsid Jaapanisse Korea kaudu. Mõjud segunesid Jaapani traditsioonidega, nt. katuseid hakati valmistama savist katusekividest. · 7. - 8. sajandil ehitati kloostritesse hulgaliselt Buddha kujusid. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Zen-budismi mõju väljendub kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis.
- Võiduka Ateena tempel Athena Nike elegantne väike tempel(joonia stiilis) - Erechteioni tempel(5.saj lõpul): joonia stiilis,ühe eeskoja talastiku sammaste asemel naiste kujud karüatiidid 3.Hellenistlikust ajajärgust a) Halikarnassose mauseleum(haudehitis joonia stiilis) b) taastati Efesoses Artemise tempel c)Olümpieioni tempel Ateenas (korintose stiilis) d)stiilid segunesid tihtipeale, pöörati rohkem tähelepanu ehitiste dekoratiivsele poolele - komposiitkapiteel stiilide segu ideaalne näide e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks b)krüselefantiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas
annaabi.ee 
