Kreeka kunsti ajalugu (1)

U. 3000. a. paiku eKr hakkab Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama Egeuse e. Kreeta -Mükeene kultuur. Kuigi sealsetele inimestele olid tähtsad ka merega seotud elatusalad – kalandus , kaubandus ja küllap ka mererööv. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks tol ajal olid suured lossid ( Knossos , Phaistos, Hagia Triada). 20. sajandi alguses kaevati välja nende säilinud osad ja restaureeriti osaliselt. Kreeta kujutavas kunstis aga hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Seal püüti jäädvustada hetkelisi muljeid vabalt ja loomulikult. Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osasid on keraamika . Selle arengus võib eraldada mitu etappi , kusjuures neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on väga pikk, kuna 12. saj. eKr tungisid Kreekasse dooria ja joonia hõimud, kelle rüüsteretked andsid Kreeka-Mükeene kultuurile lõpliku hoobi. Ometi algab just nendega päris-Kreeka ajalugu. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid, mida esialgu tehti puust ja savist , hiljem kivist. Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel . Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Üks vanimaid ja paremini säilinud dooria stiilis templeid, mida võib ka nimetada Kreeka üheks vanimaks ehitusmälestiseks, on Hera tempel, mis ehitati umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteoseid on meieni jõudnud ka vanakreeka skulptuurikunstist vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga " Kettaheitja ", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega.
5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine . Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kunsti iseseisvumise omaette väärtuseks oli kunstiturg - väikeste meisterlike kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Hellenismi ajal eelistati kas siis hiiglaslikke või hoopis väga väikesi kujutisi, näiteks Rhodose Koloss, mis oli umbes 37. m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju.