Ivanhoe
Walter Scott
Mis toimus?
· Raamat on kirjutatud Wilfred of Ivanhoest ja
valitsevast olukorrast Inglismaal XII sajandil,
Richard I valitsusajal.
· Keset viletsust oli ainuke meelelahutus turniir,
mida tulid vaatama nii vaesed kui rikkad, nii
noored kui vanad, nii mehed kui naised.
· Ordurüütel de Bracy armus imekaunisse
Rowenasse ja otsustas ta röövida maskeerudes
rohelistesse röövliriietesse, et süüdi jääks Locksly.
· Kes oli Rebekka?
· Kohus Rebekka üle.
· Richard I sai tagasi võimule, Ivanhoe
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maarika mesi
Õppematerjali autor
Kirjutan kirjandi Walter Scotti romaani ,,Ivanhoe" põhjal. Teos on ilmunud 2001 aastal, Tallinnas. Raamat räägib ajast Inglismaal, kus on ohtilkud ajad, võimuahne prints John ning julmad halastamatud rüütlid, kes toovad maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei tea, keda usaldada, kõige vähem teab seda noor rüütel Ivanhoe, kes pöördub päranduse ja auta tagasi oma kodumaale. Ta peab võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastab. Autor jutustab kaks paralleelset lugu, mis mõlemad räägivad aususest ja ustavusest, samas ka petmisest ja reetmisest. Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame vend John on haaranud võimu ja tahab valitseda riiki, teades samas, et tema vend on elus ja vangis, tegemata midagi tema päästmiseks. Pigem loodab ta seda, et vend ei naase kunagi ja tema saab
taastanud saksi dünastia, mida Cedric soovis, seetõttu oli ka abielule Ivanhoega vastu 3. Sisukokkuvõte: Teos algab sellega, et Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Bracy on teel rüütliturniirile, kuid vajavad enne seda kohta, kus peatuda. Seega küsivad abi teel kohatud seakarjuselt Gurthilt ning narrilt Wambalt, kes neid üritavad Cedricu lossini juhatada, kuid on tee suhtes veidi eksinud, seega lõplikult viis neid sinna üksik käija (tegelikult Ivanhoe, kes tundis teed hästi, Cedric oli ta isa, kes ta päranduseta kunagi ära oli saatnud). Saabub söömaaaeg, kus kohal on ka Cedric ning imeilus leedi Rowena (Cedricu sugulane, kuid talle tütre eest), kes Maurice de Bracy'le silma hakkab. Lossist otsib peavarju ka juut, Yorki Isaac (juudid olid tagakiusatud) ning seal ei suhtuta temasse hästi. Brian de Bois-Guilbert annab korralduse Yorki Isaaci Rotherwoodist lahkudes jälitada ning
salgaga. Ashbyni oli veel terve pevateekond ja lhenes torm, vajasid rndurid paika, kus d veeta. Tee res oli ks ksik kija, kes viis nad Rotherwoodi, saksi Cedricu koju bima. Cedric ei sallinud normanne, kuid ta lasi neil seal bida. Cedric oli kasvatanud oma sugulase Rowena lesse ja Rowena oli talle kui ta oma ttar. Kui keegi Rowenat solvaks, ei kahtleks Cedric teda oma majast vlja ajamast. Palverndur e. teekija tundis seal iga teeknakut. Selle teesalga eesotsas oli tegelikult Ivanhoe. Ivanhoe oli saks. Ivanhoe oli Cedricu poeg, kuid Cedric andis ta ra. Kui nad olid judnud lossi juba, siis normannid lasti sisse ja nad viidi sma suure T- thelise laua taha. Cedric ja Rowena istusid kige krgemal. Maurice de Bracy vallutas Rowena ngemine. Mni minut hiljem saabus uus bija Isaac. Palverndur laskis ta enda kohale sma ja riideid kuivatama kamina ees. Kui kik lksid oma tubadesse, kuulis palverndur, kuidas Brian de Boise Guilbert andis oma meestele korralduse York Isaac kinni vtta.
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev val
Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a paiku. Esimene teadaolev val
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda, mistõttu pidev väga suur sõja
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse keelt, ei õppinud rääkima Inglise
kõikides ta romaanides on mingi konflikt. Vastuolus on vanaaegne, väärikas vs. uus, labane. Kokkuvõttes on kompromiss, lahendus. "Ivanhoe" Aeg on 12.saj Inglismaa. Anglosaksid ja normannid on vastasseisus. Autor pooldas õiglast kuningat, kuid kuningas Richard oli normann. Teda pooldati tema julguse ja vapruse poolest. Ta vend prints John on egoistlik, teda ei huvita rahva saatus, rahvas teda ei poolda, sest ta oli ebaõiglane. Peategelane on Ivanhoe, kelle suhted oma isa Cedricuga ei ole head, sest Ivanhoe läks normannist Richardi juurde teenistusse. Must Rüütel (Richard) ja Päranduseta Rüütel (Ivanhoe). Leedi Rowena- Ivanhoe mõrsja, õilis aadlidaam. Athelstane- saksi kuningate viimane võsu, Cedricu arvates peaks troon talle kuuluma, Cerdic õhutab teda, et tast kuningas saaks, kuid Athelstane on laisk, mugav. Richard saab teada, et John on ebaõiglane, kogub enda ümber väesalga, annab teada, et ta on kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid