Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptus (konspekt) (1)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni
Ajalugu
Egiptuse religioon
Animism- looduse hingestamine
Fetishism - teatud olendite pühaks pidamine
Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille , kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala.
Zooantropomorfesm - jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha).
Horos - jumal
Ra- jumal, esialgu Memphis . Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga
Amon - jäära peaga (oina peaga)
Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra).
Anubis - Koera peaga surnute jumal
Isis - Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega
Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säiliks kasutati palsameerimist. Tavalised inimesed üldiselt palsameeriti ka ja maeti kõrbesse. Palsameeriti ka kasse. Palsameerimiseks tuli eemaldada aju ja siseelundid ja ka neid säilitada ka u nagu purkides.
Vaarod maeti kindlal ajaperioodil püramiididesse. Algselt kasutati astmik -püramiide. Haud paiknes astmik püramiidi all. Klassikalised püramiidid tulid 2600-2500 eKr. Kõige kõrgem püramiid oli 137,5 m. Hauakamber oli ehitatud püramiidi sisse. Ühesse püramiidis võis olla mitu hauakambrit. Pärast püramiidi tulid kaljuhauad(ehitati Teeba lähedale). Kiviplokid kaalusid 1,5t-15t.
1922 leiti Tutanhamon ’i (vaarao) hauakamber. Ta valitses 1334-1325. See oli täiesti puutumatu. Ta oli pandud 3 kirstu sisse. Kõige sisemine kirst oli puhtast kullast . Vaaro näol oli kullast mask.

Egiptuse rõivad


Algselt olid ribad , millest hiljem kujunes välja seelik . See tehti kangast. Nahast tehti jalanõusid. Peamiselt kanti sandaale, mida võis teha ka(vaeste puhul) pilliroost. Rikkamad inimesd, kandisd kare laadset keed. See oli valmistatud kullast, klaashelmestest ja hõbedast. Peas kanti parukat (jõukamad). Selle tegemiseks ei pruugitud kasutada juukseid, vaid ka riideid .
Naised kandsid särki, mis koosnes kahest riideribast ja ulatus poolde säärde, kuni maani. Oli ka torso laadne asi, mis eriti midagi ei katnud (õhukesest riidest ja liibuv). Kandsid ka aeg ajalt parkukat, olid ka lühemad soengud , kui tavaliselt olid pikad juuksed.
Egiptlased ka pesid ennast. Rikkad võtsid vanne. Preestrid raseerisid ennast. On leitud ka kamme. Olid olemas ka algelised iluvahendid (kasutati nt ookermulda ja malahiit). Kulme kaunistati ka söega. Ka tatoveeriti ennast. Kasutati ka erinevaid lõhnaineid.

Toit


Söödi juur ja puuvilja palju. Palju kasutati küüslauke, sibulaid , ube ja läätsesid. Otra ja nisust valmistati leiba. Odrast tehti õlut. Tatlist tehti ka alkohoolset jooki. Söödi ka liha (sigu, veiseid ja lambaid). Söödi ka kala. Äärmuslikult söödi ka kaameli liha.
Egiptus-konspekt #1 Egiptus-konspekt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Oliver Stimmer Õppematerjali autor
PSHG
10.klass
õpetaja- Epp Pavels
Egiptuse religioon rõivad ja toit

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Vana-Egiptus
9
docx

Referaat "Vana-Egiptus"

Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vili küpses ja kevade saabumi

Ajalugu
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast

Ajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". 8 Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu

Kunstiajalugu
Vanaaeg
116
doc

Vanaaeg

Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v

Ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (1)

kallaste4 profiilipilt
Merili Kallaste: Ei tea pole piisavalt punkte, aga loodan et on hea.
17:35 13-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun