Mozart-andekalt pirtsakas geenius. (1)

Mozart -andekalt pirtsakas geenius.
Wolfgang Amadeus Mozart südis 1756.aastal Austria linnas nimega Salzburg.Ta suri aastal 1791 Viinis olles vaid 35-aastane.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Haridustee algas Mozartil väga varajasest east .Juba kolme aastaselt, kui isa oli märganud Wolfgangi suurepärast annet , hakkas isa talle vastavat õpetust andma.Tema suureks eelduseks oli loov geenius ja erakordsed võimed - absoluutne kuulmine, suurepärane mälu ja pillimängu kerge omandamine.Juba neljaaastaselt kulus Wolfgangil üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada. Kuueaastaselt hakkas ta juba ise muusikat komponeerima ning esines pidudel klaveri, oreli ja viiulimängudega.Kaheksa aastaselt kirjutas Mozart juba sümfooniaid ja oopereid.
Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781 . aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti.
Iseloomult oli Mozart väga järeleandmatu ning kohati isegi pirtsakas.Ta suhtus oma kolleegidesse väga põlgavalt ja üleolevalt. Kohati iseloomustas ta neid, kui liiderlikke moosekante.Samuti häiris teda see, kui ta pidi istuma koos endast madalamast seisusest inimestega.Sellised teravad sõnavõtud ja kaeblemised viisid nii mõnigi kord oma ametist loobumiseni, mis omakorda halvendas majanduslikku seisu.Tal oli raske leida teenimisvõimalusi, kuna tööd, mis temalt olid tellitud, jäid lõtetamata ning saadud tulu mängis helilooja enamasti maha. Viimastel eluaastatel oli Mozart sunnitud raha küsima juba sõpradelt.Kui ta suri 1791.aastal, siis maeti ta vaikselt vaestehauda, millel polnud isegi risti.
Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Mozarti kuulsamad ooperid on " Figaro Pulm", "Võluflööt" ja "Don Juan " .
"Figaro Pulm" - 2 vaatuseline ooper . See on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja , krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne 'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda .
"Võluflööt" - 2 vaatuseline ooper.Avamäng on sonaadivormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Võluflööt on laulumäng. Laulumängudel oli kindel temaatika : võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel.
"Don Juan" – on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega , kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites.
Wolfgang Amadeus Mozart võis inimesena olla väga ebameeldiv ja pirtsakas, oli tal suurepärane anne ja loov mõtlemine.Ta võis surra küll vaesena, aga see eest tema looming on rikkalik, mis elab meis veel sajandeid.