Seeme Õp: 54-55 Suguline paljunemine · Seemneraku ja munaraku ühinemist nim. viljastamiseks. · Viljastatud munarakust tekib idu, viljastatud keskrakust aga toiduvaru. · Vili tekib sigimikust. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest
selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN Kõder - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 4 või enam korda. KAPSAS, HIIREKÕRV Võivad olla lülilised. RÕIGAS, PÕLDSINEP Kõdrake - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 2-3 korda. LITTERHEIN, KUUKRESS
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus vedelik ,
Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Suurem osa paljasseemnetaimedest on igihaljad okaspuud või põõsad. Tavaliselt on neil lehed kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihis. Okkad püsivad ka talvel puudel, sest tänu tugevale vahakihile on auramine okstes väiksem. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Pärast tolmlemist ei hävi emaskäbid, vaid isaskäbid. Paljaseemnetaimed levivad tuuleabil. Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid esineb palju mägedes. Nad moodustavad suuri okaspuude metsi. Eesti kõige tuntumad okaspuud on mänd, kuusk ja kadakas. Meil kasvab ka jugapuu. Seda on Hiiumaal ja Saartemaal. Kuna jugapuu on hävimisohus, siis on ta looduskaitse all. Meil on ka levinud lehis, harilik elupuu, seedermänd ja torkav kuusk
Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata? ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine
AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel.
Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega, millel on mõrkjas maitse. Kile eemaldamiseks tuleb kasta mandlid kuuma vette, siis eraldub kile sõrmede vahel kergesti. Mandlid on põhitooraine martsipani valmistamisel. Parapähkel Kasvab Lõuna-Ameerika Amazonase madaliku metsades. Hiigelviljad läbimõõduga 10-25 cm kaaluvad pool kuni kaks kilo, nende valmimiseks kulub üle aasta. Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile. Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, ...
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (l...
rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Maitse- ja ravimtaim, mida kasvatatakse põhiliselt Euroopas, Lääne-Aasias, Põhja- Aafrikas ja alates 1996. aastast suurematel pindadel Kanadas
salat kg 2,44 salsa kaste kg 5,9 Salvesti kaste kg 1,4 sampinjonid soolvees kg 1,86 salottsibul kg 2,63 savoi kapsas kg 1,66 Schokobisquick kg 3,5 seakoot kg 1,66 sea kalelakarbonaad kg 4,22 sealiha kamarata kg 3,37 seaselg (karbonaad) kg 4,8 sea sisefilee kg 5,82 sea välisfilee kg 4,87 seedermänni seemned kg 20,7 seened (toored) kg 2,64 seesamiõli l 12,13 seesamiseemned kg 3,54 sellerijuur kg 0,74 sibul kg 0,92 sidrun kg 1,75 sidrunhape kg 3,6 sidruni mahl l 2,97 sidrunikollane kg 8,3 siia filee kg 22,75 siider l 1,49 sidrunitäidis kg 3,33 siirup l 4,3
oluliselt suurem risk kasvajate tekkeks ja arenguks,enneaegne vananemine. Vitamiin E manustamisel tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum peab olema 1015 mg (RDA); tervise optimaalseks tagamiseks nüüdisajal kuni 100 mg; terapeutiline tase algab 300 mg. Leidub nisuidu-, soja-, rapsi-, päevalilleseemne-, mandliõli, päevalilleseemned, mandel, Kreeka pähkel, korea seedermänni seemned, oliiviõli, sarapuupähkel, maapähkel, india pähkel, lõhe, munad, spargelkapsas, kiivi, porgand, tomat, oder, kaeratoidud, majonees. Foolhape e antianeemiline vitamiin Leidub - maks, neerud, pärm, kõik rohelised taimeosad (lehtköögiviljad), oad, läätsed, mustsõstar, tsitruselised. Defitsiit ärritatavus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, suunurkade haavandid, keelepõletik, suur-punaliblede aneemia.
ee/loomad/Imetajad/CASFIB3.htm) 4 Eesti näriliste toitumine Segatoidulised on orav, lagrits, pähklinäpp, kasetriibik, rändrott, kodurott, kaelushiir, juttselg-hiir, koduhiir, pisihiir, leethiir ja põld-uruhiir. Taimtoidulised on lendorav, kobaras, ondatra, vesirott, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja- uruhiir ja võsa-uruhiir. Millest keegi toitub: Orav - pähklid, taimede seemned, linnupojad, -munad, teod. Lendorav (vt. Joonis 5 ) - puude pungad, noored oksad ja seemned. Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm
*Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik õite kogumik varrel. -Tolmlemine õietolmu sattumine emakasuudmele.
Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis,
Pung Okkad, lehed Talub Nõuab Tundlik Valmimine Tume-rohelised, terava või tömbi Tuulele, liig-niiskusele Õitseb mais, seemned ja käbid tipuga, valgusokkad 4 tahulised, Paras niisket ja põuale, järskudele valmivad oktoobris, seemned Vaiguta õhulõhed hästi nähtavad, Varju, külma ja -viljakat temperatuuri
· Sink · Valge · Krevetid peakapsas · Süda · Lest · Vasikas · Merikeel · Merilõhe · Suitsulõhe · Säga SOBIB Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja juustud seemned aedviljamahlad vürtsid teised joogid · Sojajuust · Lina- · Kõrvitsa- · Ananassi · Ingver · Aaloe · Soja- seemneõli seemned · Aprikoosi · Küüslauk · Ingver kohupiim · Oliiviõli · Maapähkel · Greibi · Miso · Kibuvits
Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba
23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi.
Nende hulgas on sõnajalad: Osjad: samuti kollad: Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on veest väga tugevalt sõltuvad. Kivisöeajastul, 280…360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED Ja viljad seemnete levitamiseks
kerajateni, kuid suuruselt ei ületa nad külgpungi. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigistmänni, kuuse ja kadaka kõrval. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all (II kategooria).
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika
ja analüüsitakse idanemiseks vajalikke kasvutingimusi. Töö kolmandas osas uuritakse köögiviljade vegetatiivse paljundamise võimalusi ning neljandas osas hinnatakse paljundamise eeliseid ja puudusi SWOT analüüsi meetodil 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE Looduses paljunevad taimed enamasti seemnete ja maasiseste juurevõsundite või ka pikkade võrsikute abil. Seemneid annavad taimed enamasti üks kord aastas, kui seemned on valminud, vabanevad need emataime küljest viisil, mis peaks võimaldama neil leida idanemiseks ja kasvamiseks sobiva koha. Looduslikult seemnetega paljunemisel ei saa aga kunagi olla kindel, et noored taimed tulevad vanemate sarnased. (Bradley, 2008:10-11) Vastupidiselt seemnetega paljunemisele saadakse vegetatiivsel paljunemisel vanematega identsed taimed. Seemned võivad mullas olla pikki aastaid puhkeseisundis ning hakata idanema alles aastate pärast
Sissejuhatus Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sentimeetri pikkune.
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib
Paljasseemnetaimed Õp: 58-61 Paljasseemnetaim taim mille seemnetel puudub kaitsev kest · Okaspuud kuuluvad paljas-seenetaimede hõimkonda · Paljasseemnetaimed olid esimesed seemnete abil paljunevad taimed Maal · Maal 1000 liiki · Enamik paljasseemnetaimi on puud, mille seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil.
külvasime.Seda teist on rahvusvaheliselt kooskõlastatud.Kohustuslik 1979a-st.(EC kood).Teraviljade puhul on see hästi läbi töötatud.Paljude teiste kult-de puhul on püütud rakendada, aga nende puhul on see palju segasem. 17) Kultuuride külviviisid.Eristatakse: 1.seemnete paigutuse alusel:a)pesitikülv-seemned paigutatakse pesadena, b)reas-külv- seemned reas,c)haju-e laialtkülv-seemned laiali.Reaskülv jaguneb veel: a)kitsa- realine külv-ridade vahe 6-10 cm,see on kõige parem,kuna seemned jaot pinnale ühtlaselt.b)tavaline reaskülv-reavahe 10-20 cm,reas semnete vahe palju väiksem c)laiendatud realine-reavahe 20-30 cm.d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt
Seda teist on rahvusvaheliselt kooskõlastatud.Kohustuslik 1979a-st.(EC kood).Teraviljade puhul on see hästi läbi töötatud.Paljude teiste kult-de puhul on püütud rakendada, aga nende puhul on see palju segasem. 17) Kultuuride külviviisid.Eristatakse: 1.seemnete paigutuse alusel:a)pesitikülv-seemned paigutatakse pesadena, b)reas- külv-seemned reas,c)haju-e laialtkülv-seemned laiali.Reaskülv jaguneb veel: a)kitsa- realine külv-ridade vahe 6-10 cm,see on kõige parem,kuna seemned jaot pinnale ühtlaselt.b)tavaline reaskülv-reavahe 10-20 cm,reas semnete vahe palju väiksem c)laiendatud realine-reavahe 20-30 cm.d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt
sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas.
avamaale. Peterselli võin jätta kaetult talveks mitmesugustesse peenrasse, et varakevadel rohelist saada, sügisel kombinatsioonidesse võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel aiakujunduses, ta on maitserohelise saamiseks toas edasi kasvatada kaunis paljude taimedega toitude valmistamiseks, kaunistamiseks, istikud ette kasvatada. Seemned külvata maitsetaimena, juurviljaks varakevadel niiskele mullapinnale ja katta suppide, puljongite jne õhukeselt liivaga. Kasvuruumiks jätta u. 30cm. valmistamiseks, Põuaperioodil vajab kastmist ravimtaimena sügisel saaki koristades võetakse 1-1,5 cm jämedused ja 20-30 cm pikkused kõrvaljuurte tükid ning säilitatakse mullas või keldris niiskes liivas. Pistikud võib võtta ka kevadel. Istutamisel jäetakse maitsetaimena,
1.kiud moodustuvad seemne pinnal-puuvill; 2.kiud moodustuvad vartes-lina, kanep. LINA Maailmas kasvatatakse peamiselt kiu- ja õlilina. Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal. Lina kasvufaasid ·Idanemine ·Tärkamine ·"Kuusekese" faas ·Õiepungade moodustumine ·Õitsemine ·Valmimine Linaseemned sisaldavad 35-42% õli mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks. Bioloogilised iseärasused.Kiulina vajab soojust võrdlemisi vähe. Seemned hakkavad juba idanema 3-40C juures, kuid tärkamiseks on vajalik 6-7 kraadist soojust. Noor taim talub kuni -4 0C külma. Optimaalne temperatuur kasvuks on 15-18 kraadi. Lina on niiskusenõudlik kultuur. Kõige tundlikum on lina veepuuduse suhtes õiepungade moodustumise ja õitsemise ajal. Liigniiskuse suhtes tundlik taim. Rohked sademedvalmimise ajal põhjustavad lamandumist ja seenehaiguste levikut.Muldadest sobivad linale hästi peenesõmeralisedparasniisked mullad. AGROTEHNIKA
mineraalainete vajadusest 60-80 protsenti (eriti fosfori ja rauaga) ja vitamiinide vajadusest 35-50 protsenti (kõige rohkem B1, B3 ja B6 vitamiini) Leib annab vähe toiduenergiat, leiva vee sidumise võime tõttu tekib leiva söömisel kiiresti täiskõhutunne Kõige väärtuslikumad on täistera- lihtjahust valmistatud leivad Leibade toiteväärtuse ja ka maitse parandamiseks lisatakse leibadele veel mitmesuguseid lisandeid, näiteks seemned, pähklid, idandatud seemned, rosinad jms. Erinevate leibade valik Rukki-ja segaleivad Peenleib Must leib Teraleib Näkileib Vormileib Nisuleib Seemneleib Rukkileib Valmistatakse rukkijahust, juuretisest, vees, soolast, suhkrust ja vastavalt soovile ka koriandrit, köömneid, maltoosat(linnaseekstrakt), seemneid jne Peenleib Valmistatakse naturaalsest juuretisest,
Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis Glükoos- 1,97
LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures Külvis tuleks töödelda mügarbakteriga, muidu võivad taimed mügarbakterite puudusel kiratsema jääda
sest selle saagist tehakse kummi(lateksit) · Puu nõuab palju vihma · Kasvatatakse peamiselt KaguAasias, aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India
Nimi ja pilt Iseloomustus Kasvukoht Kasvatamine Kasutamine Aedmajoraan Huulõieline. Püstise või tõusva, neljakandilise Vajab päikselist Põhjapiirkonnas tulebtaimi ette Õitsemise algul kogutud haruneva varrega. Kasvab umbes 25 cm sooja kohta, kasvatades. Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda
Rooskapsas 2-aastane Külmakindlam kui peakapsas Tahab niiskust palju Ettekasvatamine Mulla kobestamine Ei tasu kiirustada Lehekaenlas moodustuvad Palju niiskust Happelisi muldi tuleb lubjata Seemned aprilli keskl külvata Suuremad taimed koristusega. Võiks elada ühe peakesed Kui põud palju kastmist Huumusrikkad keskmise Soovitatav on istikuärist osta muldamine öökülma üle, muutuvad Juurestik sama mis raskusega saviliivmullad. Kasvukohale hiljemalt juuni Palju kasta peakeste maitsvamateks
kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta. Jook peab tõmbama veerand tundi. Rohtu võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis korraga, enne söömist. Nii teelehe mahla kui ka seemneid kasutatakse isegi mao ja soole haavandite ravimisel. Kuid teelehe elu on huvitav. Kindlasti olete märganud, et suur teeleht kasvab peamiselt inimese lähedal: teeradadel, õuedes, muru sees. Ta levib inimese abiga – seemned on pealt limased ja kleepuvad kergesti inimese jalgade külge. Seal on need mõnda aega paigal ja kui on veidi edasi liikunud, siis pudenevad maha. Nii kasvabki teeleht kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka teelehe nimi: kasvab teede peal. Teda nimetatakse ka inimkaaslejaks taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks
2) destilleerimine 3) pehmendavate ainete kasutamine 4) ioniidid 13. Metallide biofunktsioonid: makroelemendid - Na, K, Ca, Mg; mikroelemendid - Fe, Zn. Mis juhtub, kui toit sisaldab liialt palju soola? Millised toiduained on head K/Ca/Mg/Fe/Zn allikad. Vt http://toitumine.ee/mineraalained/. Na närviimpulsside edasikanne, vererõhu mõjutamine, keedusoola koostises, juust, leib K sportlikud võimed, leidub puuviljades ja juurviljades Ca tugevad luud, piim ja piimatooted, pähklid, seemned Mg ensüümide, luude koostises, pähklid, seemned, kama, köögiviljad Fe vereloome, maks, verivorst, muna, seemned Zn immuunsüsteem, haavade paranemine, paljude ensüümide koostises, maks,liha, kamajahu, seemned 14. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Keskkonna reostumine. Kahjustavad tervist. Mürgitus organismis. Ohtlike jäätmete viskamine prügimäele-ohtlikud ained kanduvad laiali. 15
näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused. , autor: Tundmatu autor, litsents: Mustikad. Foto: Avalik kasutamisõigus Liigitus viljatüübi järgi Kuivviljad jagunevad: avaviljadeks, sulgviljadeks ja laguviljadeks Avaviljade hulka kuuluvad: Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao moodustumise teel (mööda kauna õmblust ja keskroodu). Seemned kinnituvad kauna poolmete servadele. , autor: Tundmatu autor, litsents: Hernes. Foto: vabakasutamine Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe. Kupar on tekkinud kahest või rohkemast emaka viljalehest. Seemned pääsevad viljast välja tekkivate avade või lõhede kaudu (vilja pakatamise teel). Unimaguna. Foto: https://et.wikipedia
Lina kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist, sest muidu võib linataim hoogsalt õitsema jäädagi. Lina on isetolmlev. Tolmlemine leiab aset väga lühikese aja jooksul peale tolmuka avanemist hommikul, kuni kroonlehtede vabanemiseni keskhommikul (4 kuni 7 tundi) ehk hiljemalt keskpäeval. Linataim saavutab oma täispikkuse üsna varsti peale õitsemist. Ühel ajal mahapandud seemnetest kasvavad linataimed õitsevad väga erinevatel aegadel ja ka seemned küpsevad erinevalt. Seemned on valmis, kui kupart liigutades on seemneid hästi kuulda. Säilitamiseks mõeldud seemned tuleks eelnevalt kupardest eraldada, kas siis mõõduka peksmise või muljumise teel. Ületalve säilitamiseks mõeldud seemneid oleks soovitav säilitada +40 °C juures, eemal liigsest valgusest ning tulekolletest. Pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud seemned pannakse õhukindlalt suletavatesse pakenditesse (näiteks
seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster)
ning selle tõttu esineb ta suurte kogumikena. Ta kasvab peaaegu kogu Euroopas ning Aasia ja Põhja-ameerika parasvöötmes. Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka. Peamised kasvukohad on: sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikud, puisniidud, metsaservad ja jõekaldad. Piibeleht on putuktolmleja. Ta ilu ja hea lõhn meelitavad kohale putukaid, kes tolmeldavad tema õisi. Vastutasuks saavad putukad nektarit. Seepeale hakkavad viljades arenema seemned. Punakasoranz mari jääb kergesti silma. Kuigi maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on inimesele väga mürgised, loomadele mõjub see mürk vaid väga harva ja ta mari on paljudele loomadele toiduks. Suurema osa aastast elab maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele
· Üheaastane rohttaim. · Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Mehhikost. · Aedoa kaunu kasutatakse aedviljana. · Ehituse järgi: a) kiududeta aedoad e suhkruoad - nahkjas sisekile puudub, kaunaõmblused on kiududeta b) poolkiulised e poolsuhkruoad - nahkjas sisekile on nõrk või areneb hilja, kaunaõmblused kiududega c) kiulised e poetisoad - kauntes on pärgamentjas sisekile, kaunaõmblused on kiududega ·) Suure toiteväärtusega - seemned on valkude sisalduselt lähedased lihale ja ületavad kala. ·) Euroopa suurimad kasvatajad on Rootsi, Inglismaa, Holland, Itaalia ja Prantsusmaa. Taime ehitus · Hästi arenenud, põhiline juuremass asub pindmises kihis. · Juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele. · Varre pikkustest eristatakse: 1) Puhmikulisi (25-45 cm) 2) Poolväänduvaid (kuni 1,5 m) 3) Väänduvad (2-5 m) ·)Viljaks on kaun, varieeruva kujuga - sirge,
Paljasseemnetaimed q Paljasseemnetaimed on peamiselt puud ja põõsad. Nende puit koosneb tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o
nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi ja tal on tugev koor ning hästi transporditav. Viljaliha maitse on õrn ja magusa maitsega. Tarvitatakse peamiselt toorelt nagu melonitki.. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Mitmed toitumisspetsialistid ja organisatsioonid (ka Kaalujälgijad) on arbuusi nimetanud üheks parimaks toiduaineks maailmas. Söögikõlbulikud on ka arbuusi seemned, mida võib röstida ja maitsestada.Seemnetest valmistatakse õli, mida kasutatakse kondiitritööstuses. Rasva ja valku arbuusi viljaliha ei sisalda, rasva- ja proteiinirikkad on hoopis arbuusiseemned. Olenevalt sordist on arbuusiseemned erineva kuju värvi ja suurusega. Kõige tavalisemad on pisara kujulised pruunka värvusega seemned , mida leidub peaaegu kõikides arbuusides. Aiki Niinemets K-10A
Generatiivne paljundamine Generatiivse paljundamise puuduseks on järglaskonna suur varieeruvus, mistõttu on väga oluline eelnev hoolikas emataimede valik nii kasvu- kui ka saaginäitajate alusel. Mustika seemiktaimed on tihti emataimega võrreldes tunduvalt erinevad ning seepärast ei ole otstarbekas selliste istikutega rajada tootmisistandikku. Seemnete saamine Kõrgema idanevusega on värsketest, hästi küpsenud viljadest ekstraheeritud seemned. Seemnete saamiseks purustatakse marjad ja lisatakse vett arvestusega 500 ml viljade kohta umbes 1 l vett. Seejärel segu segatakse 1 minuti jooksul. Seemned settivad segamise tagajärjel nõu põhja ning viljaliha, kõlujad seemned ja muud kerged viljaosad kerkivad pinnale. Vedelik koos viljaosakestega kallatakse ettevaatlikult settinud seemnetelt. Seda protseduuri võib korrata 3...4 korda ning lõpuks jäävad anuma põhja puhtad seemned. Seemned tõstetakse
Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud * suuremad maavaldused * kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu * kasvatatakse veel mitmeid kultuure. Kuid suur osa toodangust läheb müügiks * kapitalimahukas kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
