· riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist
oksüdeerumine ....................................... toimel lõhnavad mürgised tekivad halvasti ................................ ja ................................... ühendid Nimi: 3) Hüdrolüüs happelises keskkonnas (nt võrrand lk 148 all) • Toimub seedeelundkonnas, tekivad .................................... ja .............................., mis oksüdeeruvad edasi .............................-ks ja .............................ks. Organism saab sellest ........................................ • Rasvad, mida ära ei kasutata, .................................. organismi. 4) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas – rasvade ............................................... . • Tekivad glütserool ja rasvhapete naatrium.............
kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol kahjustab: vaimseid võimeid, sh mälu; südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine; hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas; surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket; suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet; suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust; muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks Alkohol on just eriti halb noortele, kuna alkohol kahjustab noore inimese organismi täiskasvanuga võrreldes kahekordselt, ka aju. Sellist alkoholikogust, mis arenevat aju üldse ei
suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos (puuviljasuhkur) Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos C5H10O5 Nukleiinhapete koostises (RNA). Desoksüriboos C5H10O4 Nukleiinhapete koostises (DNA). II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosijäägist.
Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja
KORDAMISKÜSIMUSED: Inimene · I Elundkonnad 1. Nimetage 3 naha tähtsust organismis. 2. Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal? 3. Kirjeldage toidu liikumist seedeelundkonnas. Mis tähtsus on seedeelundkonnal? 4. Millest koosneb ringeelundkond. Nimetage 3 ringeelundkonna tähtsust. 5. Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal? 6. Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal? 7. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Selgitage. 8. Nimetage meeleelundid. Mis tähtsus on meeleelunditel? 9. Nimetage 2 sisenõrenääret ja nende tähtsused. · II Inimene kui tervikorganism. 1. Kust me saame ja milleks kulutame energiat? 2
inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ja nad ei väsi kiiresti. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele. Tugi-liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. Vereringeelundkond kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna-
Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase Sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel elvila, annavad omavahel viljakaid järglasi. Liikide nimed on 2-osalised. Teadus: ökoloogia Näiteks: pruun karu, harilik mänd Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil 2.8
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku ...
etoksülaadid on välja toodud kui Läänemerele eriti probleemsed ainerühmad. Mõju inimesele Oktüülfenoolid ja oktüülfenooli etoksülaadid võivad inimese kehasse sattuda sissehingamise teel, saastunud vee või toidu tarbimisel ning otseselt ainega või ainet sisaldava toote kokkupuutel nahaga. Sissehingamise puhul võivad OP'd ja OPE'd põhjustada hingamisteede ärritusi. Koos toidu või veega manustamise korral võivad ilmneda häiringud seedeelundkonnas, kokkupuutel nahaga on võimalik nahaärritus ning silma sattudes põhjustavad ärritust silmas. Hetkel on väga vähe teada OP'de ja OPE'de täielikust mõjust inimesele, kuid on teada, et suuremahuline kokkupuude nendega võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Rahvusvaheline vähiuuringute keskus ei ole veel oktüülfenoolide ega ka oktüülfenooli etoksülaatide kantserogeensust määranud, kuid arvatakse, et OP'd põhjustavad inimese rinnas vähirakkude kasvu
*Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. *ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained. *VERERINGEELUNDKOND kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. *SIGIMISELUNDKONNA ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine.
nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid, soolade ja vee liig, kehavõõrad ained eemaldatakse kehast. nt neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti (ka nahk-higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine)
Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse.
Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse.
Seenelill on taim, mis ise ei fotosünteesi vaid näppab toitained puujuurtega kokkukasvanud seeneniidistikust. Parasitism võib olla ka liigisisene. Mutualism kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu. Võib olla tinglik, sellisel juhul võivad liigid elada ka omaette. Näiteks sambliku moodustavad seen ja selle niidistiku vahel elav vetikas, liblikõieliste juuremügarates elavad lämmastikku siduvad bakterid. Mutualism on ka taimtoidulise imetaja ja tema seedeelundkonnas elutsevate bakterite omavaheline seotus. Kommensalism kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub. Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud. Koevolutsioon liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena, näiteks peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused. Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses mõjutamises, mis on lõppkokkuvõttes parandanud mõlema
Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude
on parasiidid. Harilik amööb läbimõõt kuni 0,25mm, elab lompide ja tiikide põhjas mudakihil. Kuju muutub pidevalt, kulendid võivad tekkida amööbi igas välispinna punktis. Keskkonna soojenedes aktiivsus suureneb, kui liiga kõrgel temperatuuril pidurdub. Düsenteeria siseamööb Ülemaailmse levikuga inimese parasiit, elutseb peamiselt pimesoole ja käärsoole valendikus ning soole limaskestas, vahel ka maksakoes. Inimese nakatavaks vormiks on tsüst. Seedeelundkonnas tsüsti kestad lahustuvad, raku jagunemine lõpeb, tekivad 8 väikest amööbi väikesed vegetatiivsed vormid. Toitub soolesisust ning olulist kahju inimesele ei tekita. Soodsates oludes muutub väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning hakkab tootma valke lammutavaid ensüüme, mis tekitavad soolehaavandeid. Seejärel tungivad amööbid limaskesta, võivad sattuda verekappillaaridesse ning kanduda siseelunditesse kus põhjustavad põletikukoldeid
pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. *koos organismidega elab alati palju baktereid, mis moodustavad normaalse mikrofloora on tavaliselt kahjutu. See kaitseb haigustekitajate eest. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Samuti on ka loomaliikide seedeelundkonnas. Nii on bakteritel eriti oluline roll sõraliste seedekulglas. Nende imetajate põhitoiduks on taimed ja bakterid lagundavad taimeraku kestade tselluloosi. Patogeensed bakterid põhjustavad haigusi, toodavad toksiine, mis kahjustavad kudesid (tuberkuloos, angiin). *sünteesivad antibiootikume keemilised ühendid, mis pidurdavad teiste bakterite kasvu. *bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine nt. B12
· mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: · Riboos · Desoksüriboos Heksoosid: · Glükoos · Fruktoos Glükoos ehk viinamarjasuhkur Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiallikas. · Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. · Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C6H12O6 Riboos ja desoksüriboos Riboos Nukleiinhapete koostises. RNA C5H10O5 Desoksüriboos Nukleiinhapete koostises. DNA C5H10O4 II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. · Maltoos · Laktoos · Sahharoos Maltoos ehk linnasesuhkur Koosneb kahest glükoosijäägist.
Milline on bakterite roll looduses? Bakterid on olulised lagundajad, neil on oluline roll seega mulla kujundamisek orgaanilise aine lagundajatena. Tagavad ain Ökosüsteemis ning süsinikuringes ja lämmastikuringes osalevad taimete puhul toimuvas fotosünteesis, nad suudavad õhus Lämmastikku viia. Samuti on nad sümbionandid, ehk sümbioosis taimede, loomade ja seentega. St et mõlemad pooled saavad nö oma kasu kä Nahal ja sooles samuti. Veel taimtoiduliste seedeelundkonnas tselluloosi lagundajad. Ja patogeenid- ehk haigustekitajad- neid on bakterite üldhulgast väga vähe. 40. Milline erinevus on auto- ja heterotroofidel, too nende kohta näiteid? AUTOTROOFID sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainet On valgusenergia sünteesijad nt rohelised taimed. Ja keemilise energia kemosünteesijad.
olevad org. ained anorgaanilisteks (tähtsad taimedele) Kujundavad mulla keskkonda seente, pisiloomade, usside ja bakterite koostöö mõjul lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks Osalevad kõikide peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes Bakterite tähtsus organismides On kasulikud või ei kujuta endast mingit ohtu Kasulikkus: jämesoole bakterid aitavad orgaanilisi ühendeid lagundada, varustavad vitamiinidega, seedeelundkonnas (sõralised) Võivad olla patogeensed e kahjulikud: väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid elavad pidevalt meie mikrobioomis Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad, saavad bakterid kiiresti paljunema hakata ja toksiinide hulk kasvab suureks Bakterite tähtsus tehnoloogias Biotehnoloogia rakendusbioloogia, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks
nüümselt, tasudes ise ravikulud. Tel 445 9920, 527 4703 Tel 325 5220 ALKOHOLI LIIGJOOMINE PÕHJUSTAB ALATI TERVISEPROBLEEME! Alkohol kahjustab vaimseid võimeid, sh mälu. Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine. Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket. Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet. Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust. Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. NÕUANDED MÕISTLIKULE ALKOHOLITARVITAJALE Juues või pakkudes alkoholi, pane lauale alati ka vesi või mahl,
Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon
Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist).
avastatakse varakult. 7.2 Soolevähi riskitegurid · Vanus enamasti haigestutakse vanuses üle 50 aasta, umbes 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas. · Vale toitumine vähese kiudainesisaldusega ja palju loomset rasva sisaldav toit. · Ülekaal ja vähene liikumine. · Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. · Põletikulised soolehaigused (haavandiline jämesoole põletik, Crohni tõbi) · Seedeelundkonnas on varem esinenud polüüpe. · Varasemalt põetud soolevähk. · Lähisugulastel (vanemad, õed-vennad) on esinenud soolevähki. Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult soolevähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda. 7.3 Soolevähi avastamine ja diagnoosimine Soolevähi prognoos on seda parem, mida varasemas staadiumis see avastatakse. Kuna
Alkoholi kuritarvitamise tingib geneetiliste eelduste, käitumismudelite, motiivide ja sotsiaalselt ning psühholoogiliselt määravate tegurite koosmõjul. TÄIENDAVAT ALKOHOLI KOHTA ALKOHOL ON KAHJULIK! · Alkohol kahjustab vaimseid võimeid sh mälu · Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine · Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas · Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket · Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet · Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsus. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks MÕNED ARVUD · Eestis tarvitatakse täiskasvanud inimese kohta aastas 1315 liitrit absoluutset alkoholi (koguselt
Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist
" VÄÄR 28.Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed? *Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon. *Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena., *Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon. *Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet. 29.Millised järgmistest luudest arenevad läbi kõhrelise staadiumi? *Kere luud, Jäsemete luud, v.a rangluu, Koljupõhimiku luud 30.Milliste kudede funktsioone on all kirjeldatud? a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo → Luukude, b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine → Veri, c) Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine ning organismi immunoloogilise kaitse tagamine → Lümf 31
seotud. NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad. Suures enamikus merevormid, mõned liigid elavad magevees, mõned niisketes masimaatingimustes, rida liike on üle läinud parasitismile. Kirjeldatud u. 900 liiki. HÕIMKOND: LIMUSED e molluskid: Iseloomulikud elundid: mantel, jalg, hõõrel ehk raadula. Närvisüsteemis toimub närvitänkude kontsentreerumine pea piirkonda. Seedeelundkonnas areneb seedenääre maks. Vereringesüsteem on avatud, süda kaheosaline (koda ja vatsake). Hingamiselunditeks on kas lõpused või kops. Erituselunditeks on neerud. Esineb nii lahkugulisi kui ka hermafrodiitseid vorme N. teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 4 KLASS VAGELLIMUSED e kõhurennised: Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid.
Tähtsamad neist on: 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 6-süsinikuga e heksoosid glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. i. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist
kaksteistsõrmiksool, jejunum, ileum), jämesool (e kolon), pärasool (rektum), pärak (anus), kõhunääre, maks ja sapipõis. Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsiooniks on toitainete lõhustamine, lõhustunud toitainete imendumine verre, transport kudedesse, seeditud jääkainete eemaldamine ja endokriinne funktsioon (sisesekretoorne funktsioon). Seedeelundkonnas on hulga hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis on produkti (hormooni) saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Need hormoonid osalevad igaüks kindlas regulatsiooni mehhanismis. Seedekulglas hajutatult paiknevaid näärmerakke on teiste elunditega võrreldes erakordselt palju (kõige rohkem teiste elunditega võrreldes), hajutatult paiknevad sisesekretoorsed närvirakud kogu organismis moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi (DNS). OSA PUUDU!!!! 17.loeng
· Hinnanguliselt on Eestis 100 000 alkoholi-sõltlast. · 60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased. ALKOHOLI LIIGJOOMINE PÕHJUSTAB ALATI TERVISEPROBLEEME! · Alkohol kahjustab vaimseid võimeid, sh mälu. · Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine. ·Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket. · Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet. · Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. 6. Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid.
1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glükoosi ja fruktoosi ühinenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise
Süljevool suureneb toidu nägemisel või nälgimisel. Maks – sapp aitab rasvamolekule lõhustada. 5 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Kõhunääre – kõhunäärme ensüümid rasvade, valkude ja süsivesikute lõhustamiseks. Funktsioonid: Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline purustamine ja toitainete keemiline lagundamine: Süsivesikud amülaas ja kõhunäärme ensüümid glükoosiks Valgud pepsiin ja kõhunäärme ensüüm trüpsiin aminohapeteks Rasvad sapp ja kõhunäärme ensüüm lipaas rasvhapeteks ja glütserooliks.
NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad. Suures enamikus merevormid, mõned liigid elavad magevees, mõned niisketes masimaatingimustes, rida liike on üle läinud parasitismile. Kirjeldatud u. 900 liiki. 7. Hõimkond Limused ehk Molluskid (Mollusca) Iseloomulikud elundid: mantel, jalg, hõõrel ehk raadula. Närvisüsteemis toimub närvitänkude kontsentreerumine pea piirkonda. Seedeelundkonnas areneb seedenääre maks. Vereringesüsteem on avatud, süda kaheosaline (koda ja vatsake). Hingamiselunditeks on kas lõpused või kops. Erituselunditeks on neerud. Esineb nii lahkugulisi kui ka hermafrodiitseid vorme N. teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 7.1. Klass Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid. 7.2. Klass Soomuslimused (Polyplacophora) Kaheksast eraldi plaadikesest koosneva kojaga limused. Merevormid. 7
Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide produktsioonis. Välissekretoorne funktsioon seisneb aga naistel munaraku produktsioonis, mehel aga välissekretoorne funktsioon on spermatosoidide produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist)
Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine: · Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS · Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad
Eksotokiine toodavad ja sekreteerivad ekstratsellulaarsed bakterid, eksotoksiinid avaldavad erinevat kahjulikku toimet organismile ja halvavad ka immuunsüsteemi aktivatsiooni. Eksotoksiinid on superantigeenid. Aktiveerivad T-rakke mittespetsiifiliselt ja põhjustavad süsteemset põletikureaktsiooni, mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid Replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine : Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS), Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad. Intratsellulaarsed bakterid elavad raku sees
Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi 21 nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad Sümbiondid. Sümbioos taimede, loomade ja seentega: Inimese nahal ja sooltes Liblikõieliste taimede juurtel- mügarbakterid. Taimtoiduliste seedeelundkonnas tselluloosi lagundajad. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora. Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele Stimuleerib antikehade teket Bakterid sünteesivad vitamiine. Patogeensed bakterid. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad
Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Soole ehk enteraalne närvisüsteem- moodustavad sooletrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Koosneb 100 millionist neuronist, nn ‘‘teine aju’’, suudab autonoomselt funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega. Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse
tuleb arvestada võimalike siseelundite Patsient tuleb hoolikalt läbi vigastustega ja suure verekaotusega vaadata (põrnarebend vms) Kontrollige vererõhku ja pulssi Pidage silmas löögijälgi ja turseid • Aneurüsmirebend pehmetes kudedes! • Verejooksud seedeelundkonnas (nt Kas on teada mao- või söögitoru veenilaiendid) kaksteistsõrmiksoole haavandeid? • Munajuharebend emakavälise Rasedus, raseda kaart? raseduse korral, emakarebend nt 302 sünnitamist mittevõimaldava lapseasendi puhul jne Põletused, Šoki tekitab: Tuleb mõelda ka kaasnevale
annaabi.ee 
