• Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. • Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. • Põrsastel peab poegimissulus olema mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd. pärast seemendamist) tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. 3) Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Suurt valget ja peekonitõugu emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8
kõigesööjad. Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Imetavaid emiseid söödetakse puderja söödaga. Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. Põrsastel peab olema magamisala, pidevalt vaba juurdepääs emise juurde ja võimalus vajadusel emise eest peitu minna. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Ternespiimas on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas. Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal.
nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg. *Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta. *Noorte põrsaste ainevahetus kiirem. Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee. Põrsaste rauatarve-vajavad 5-7mg rauatarvet päevas, muidu tekib aneemia. Saavad rohust. Põrsaste jootmine-vajavad lisaks emisepiimale vett. Emis annab imetades ööpäevas 7-8 kg piima. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISAEGSEST VANUSEST Majanduslikult tulus võõrutada põrsad võimalikult varakult, et emis saaks uuesti tiinestuda. Mida varem põrsad võõrustatakse, seda sarnased peab olema nende sööt emisepiimale
Sugurakkude suure arvu tõttu võib ovulatsiooniperiood kesta 4-6 h. Sugurakud on küll 20-24 h eluvõimelised, kuid viljastumisvõime on parim 4-6 h peale ovulatsiooni. Spermidel kulub emassuguorganitesse jõudmisest veel u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust. 8. Paarituste ja poegimiste plaanimine 9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao-
puhastada, ilma et oleks vaja sulgu minna. Sulu piirded ja konstruktsioon ei tohi raskendada sõnniku koristamist ja sulu põranda puhastamist. Emiste latris pidamisel kulub sulu puhastamisele rohkem aega, sest latris pidamisel satub roe latri keskele ning maha heites saastub emise udar. See sunnib talitajat latriga sulgu sagedamini puhastama. Lisatööd nõuab ka emise udara pidev puhastamine. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja Cvitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Sündinud põrsa soolte sisepind on kaetud soolepigiga (mekoonium). Selle eemaldumist
Monokaltsiumfosfaat* 10 Keedusool* 30 *Üksikute mineraalsöötade asemel võib kasutada ka spetsiaalseid mineraalsöödasegusid. Mahepõllumajanduse nõuete kohaselt peab põrsaste söötmine vähemalt 40 elupäevani põhinema naturaalsel piimal, eelistatult emapiimal. Esimesel elunädalal ongi põrsaste ainsaks söödaks emisepiim, mis rahuldab nende kõikide toitainete vajaduse peale raua ja vee. Alates teisest või kolmandast elunädalast võiks tasapisi alustada põrsaste lisasöötmisega. Esimeseks lisasöödaks võiks sobida maitsev ja emisepiimale sarnase koostisega sööt. Sellist sööta on mahetingimusi arvestades väga raske koostada. Pärast põrsaste võõrutamist ei tohi vähemalt nädal aega sööta vahetada, hiljem võib
· proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, srotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); · odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestu- misi
• proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, šrotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); • odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestumisi
Täiskasvanud loomadel on füsioloogilistes tingimustes veres erütrotsüüte 6 8 x 1012 /l. Kergete aneemiate puhul väheneb punaliblede hulk ¼ võrra, keskmise raskusega aneemia puhul ½ võrra. Täiskasvanud loomal on hemoglobiini 110 120 g/l. ANEEMIATE TEKKEPÕHJUSED 1) Erütropoeesi kahjustus 1. Otsene kahjustus mürkide, bakterite toksiinida, ioniseeriva kiirguse poolt 2. Vereloomeks vajalike ainete puudus Alimentaarne aneemia põrsastel 2 4 elunädalal rauavaene emisepiim, samuti vase, mangaani, koobaldi ja B-vitamiini vaeguse korral 2) Hemolüütilised aneemiad 1. Autoantikehad 2. Aneemiline faktor veistel söödakapsa ja rapsisroti suurte koguste kestval söötmisel tekib hemolüüs ja hemoglobinuuria 3. Parasiidid veite babesioonskorral (babesia bovis parasiteeriv eosloom) - veiste punakusesus 4. Bakteriaalsed toksiinid 3) Posthemorraagilised aneemiad akuutsete või krooniliste verejooksude korral ANEEMIA PUHUSED KOHASTUMISREAKTSIOONID 1
annaabi.ee 
