• Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 Vabariigi Presidendi õigusaktid • Vabariigi Presidendil on õigus anda seaduse jõuga seadlusi (PS 109, 110) • Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) • Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks • Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist
Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide, muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministrite pädevus 1. juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest. 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad kü simused 3) vastutab põ hiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse mä ä ruste ja korralduste tä itmise eest; 4) valvab ministeeriumi struktuuriü ksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ü lesannete tä itmise ü le ning teostab teenistusjä relevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse ü le 5) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lä htudes riigieelarvest, ja kontrollib nende tä itmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
(Nt jäätme-, looduskaitse, välisõhu, Haldus-, vee- ja metsaosakond) 3 KESKKONNAMINISTEERIUMI STRUKTUUR 1. Keskonnaminister Keskonnaministril on 32 ülesannet: näiteks 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 5) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning
toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 33. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud president võib välja anda seadlusi kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. 34. Seadusandliku protsessi staadiumid lk 68-70 1) Seaduse algatamine - 2) Seaduseelnõu arutamine 3) Seaduse vastuvõtmine 4) Seaduse väljakuulutamine 5) Seaduse avaldamine - 35. Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit
osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond. Ministri pädevus: 1) Minister vastava ministeeriumi juhina: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 31) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 32) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning
PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega Vacatio legis põhimõte- Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks. Vabariigi Presidendi seadlus - Vabariigi Presidendil on õigus anda seadusjõulisi õigustloovaid akte seadlusi. Seadluste andmisega teostab Vabariigi President sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Vabariigi Presidendil on seadluste andmise õigus põhiseaduse kohaselt: edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla, Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja, Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi, Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks.
ja ulatuses. 11. Ministri pädevus ministeeriumi juhina ja ministri õigusaktid. Ministeeriumi kantsleri pädevus ministeeriumi juhtimisel. Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel Ministri pädevus: juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid
ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse ministeeriumidele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, korraldamiseks;8) valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja volituste piirides vastavalt seadusele; korralduste täitmise eest;3) otsustab ministeeriumi 9) sõlmib VV volitusel halduslepinguid kohalike omavalitsustega valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei nende poolt riiklike kohustuste täitmiseks;10) teostab
Tegemist on ühe ja sama nähtuse tähistamisega erinevate terminite abil. Üldistatult võib seega öelda, et seadus on üldjuhul õiguse (õigusnormi) avaldumise vorm, kuid mitte alati. Seadus kui vorm võib omandada ka teise sisu (individuaalseadused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid). Õigusallikaks on õigusnorme sisaldavad formaalsed seadused; 3) seadlused. Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme. Seaduste ja seadluste eristamise kõige olulisemaks tunnuseks on nende väljaandja; esimesel juhul on selleks Riigikogu (parlament), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi. Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega. Nimetatud aktiga ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud
Tegemist on ühe ja sama nähtuse tähistamisega erinevate terminite abil. Üldistatult võib seega öelda, et seadus on üldjuhul õiguse (õigusnormi) avaldumise vorm, kuid mitte alati. Seadus kui vorm võib omandada ka teise sisu (individuaalseadused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid). Õigusallikaks on õigusnorme sisaldavad formaalsed seadused; 3) seadlused. Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme. Seaduste ja seadluste eristamise kõige olulisemaks tunnuseks on nende väljaandja; esimesel juhul on selleks Riigikogu (parlament), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi. Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega. Nimetatud aktiga ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud
toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 41 Presidendi seadluste eeldused ja piirangud - Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega
8.Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Täidesaatev riigivõim kuulub Eestis Valitsusele. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel. Vabariigi Valituse õigusaktid on allutatud seadustele. Valitsuse määrus on normatiivakt, korraldused on üksikaktid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja seadluste järel kõige tähsamad õigusaktid. 9.Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi. Nad annavad normatiivsete aktidena määrusi ja mittenormatiivsetena volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Juriidiliselt jõult on nad madalamad seadustest, seadlustest ja Valitsuse määrustest. KOV'i määrused ja ostused peavad vastama kõrgemate seadustega. 10
pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste võimaldamine. See võeti vastu kiirloomulisena. See jõustus 2005.a. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus. See ei olnud formaalselt küll muutmine, aga
Võivad olla nii õigusnormid kui ka üksikettekirjutused. (Seadus materiaalses mõttes on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme). Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Seadus on üldjuhul õiguse (õigusnormi) avaldumise vorm, kuid mitte alati. Õigusallikaks on õigusnorme sisaldavad formaalsed seadused. 3. Seadlused – läbi seadluste kehtestab õigusnorme Vabariigi President. Seaduste ja seadluste eristamiseks on vaja vaadata, kes on nende väljaandja (seadusi annab välja riigikogu, seadlusi president). Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdset seadustega. Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. 24
Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, Eesti Panga seadus, Riigikontrolli seadus jne. Kokku on neid 17. Lihtseadused riigikogu poolt vastu võetud õiguse üldakt. PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega st. poolt peab olema rohkem kui vastu. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud. Seadlused sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla)
toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 41 Presidendi seadluste eeldused ja piirangud - Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega
tegutsev organ, mis täitis kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal (1977. Aasta konstitutsiooni järgi) Ülemnõukogu töökorraldus Saadikud töötasid rahvaesinduses ühiskondlikus korras Koguneti keskmiselt 2 korda aastas Istungijärgu pikkus ca 1-2 päeva Parlamenaarse debati ja läbirääkimiste puudumine Ülemnõukogu pädevused ÜNP seadluste kinnitamine Ülemnõukogu (ÜN) organite moodustamine Valitsuse ametisse nimetamine Kohtute koosseisude kinnitamine ja vabastamine Eelarve ja rahvamajandusplaani kinnitamine Ülemnõukogu Presiidium ÜN alatine organ Liikmed: palgalised töötajad ja mittepalgalised liikmed (10-12 inimest) Reaalset võimu ei omanud Tegutses kollektiivse „presidendina“ ENSV ÜNP koosseis 9-13 liiget ÜNP esimees
valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, Eesti Panga seadus, Riigikontrolli seadus jne. Kokku on neid 17. Lihtseadused – riigikogu poolt vastu võetud õiguse üldakt. PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega – st. poolt peab olema rohkem kui vastu. 42. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud Seadlused – sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla)
madalama õigusjõuga. Määruse andmise õigus Eestis on oma seadusega määratud pädevuse piires: · Vabariigi Valitsusel, · ministritel, · kohaliku omavalitsuse volikogul · omavalitsuse täitevorganil (valla või linnavalitsusel) jt. Vabariigi Valitsus annab määrusi "seaduse alusel ja täitmiseks". Sellega on määratud VV määruse allutatus seadusele. VV määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Ministri määrused peavad olema lisaks seadustele kooskõlas ka Vabariigi Presidendi seadluste ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Määrus peab viitama seaduse sättele, mille alusel ta on välja antud. Kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu ja valitsuse määrus Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 3
hulka juhtumeid. Määrus *peab olema kooskõlas ja vastama tingimustele, mis sisalduvad volitavas seaduses ning *ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad lähedasi valdkondi. On olemas ka kohalike omavalitsuste määrused, mida nad annavad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. 12. Mis on käskkiri üksikakt - Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Käskkirja kui üldaktiga *korraldatakse teenistuslikke vahekordi. See on vaadeldav nn. siseõigusena käskkirja toime on suunatud asutuse sisse /nt. sisekorraeeskirjade kehtestamise käskkiri/. 13. Seaduse jõustumine jõustub 10
· Põhiseadus · Formaalsete seaduste iseloom on sellistel õigusnormidel, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt riigiõiguslikult ettekirjutatud seadusandliku menetluse korral. Siia kuuluvad meie õiguskorras Riigikogu kui parlamendi poolt antud õigusnormid e (parlamendi poolt vastuvõetud seadused) · Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi Presient kehtestab õigusnorme. Seaduste ja seadluste eristamise kõige olulisemaks tunnuseks on nende andja; esimesel juhul on selleks parlament (Riigikogu), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. · Määrused on üks õigustloovate aktide liik, sest nad on sisaldavad õigusnorme (üldnorme). Seetõttu loetakse neid teoorias halduse üldaktide hulka kuuluvaiks õigusaktideks. Oma sisult kujutab määrusandlus
keelduda seadusi välja kuulutamast · Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 Vabariigi Presidendi õigusaktid · Vabariigi Presidendil on õigus anda seaduse jõuga seadlusi (PS 109, 110) · Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) · Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks · Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist
Kui on peatunud, siis on presidendi asendamine §83 lg- 1, 2, 3 järgi. §50 VP funktsioon ja pädevus I Funktsioonid Integreeriv ja esindav funktsioon: ta on sümbol, kõnepidaja, nö lilleneiu. Poliitilise reservi funktsioon: seaduste kinnitaja, riigikaitse kõrgeim juht, personali-poliitilised ettepanekud. Riiginotar: seaduste välja kuulutamine, mitte välja kuulutamine, kohtuniku ametisse nimetamine. II Pädevus §78 Seadusandlik: p7 seadluste andmine, riigikogu puudutavad küsimused p 3-6, 8, 9, Täidesaatev: p 1, 2, 10-18 Kohus: p 19, 20, 13 III VP ja riigikaitse Riigikaitse on tsiviilhalduse osa. Riigikaitse juhtimine on VV-l. Rahuajal sätestab Rahuaja Riigikaitse seadus. §3 sätestab VP pädevused ja volitused. Ühildamine pärineb Pätsi ajast. President jagab auastmeid ja peab kõnesid, aga sisuliselt ei juhi riigikaitset. 9 ptk. §51 Kontrolli ja järelvalvet teostavad sõltumatud riigiorganid I Sätestus
Ministeeriumi kantsleri pädevus ministeeriumi juhtimisel. Ministri ja kantsleri koostöö ministeeriumi juhtimisel (Vabariigi Valitsuse seadus) Minister vastava ministeeriumi juhina: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi temale käesoleva seaduse lõikes nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires; 2) vastutab PÕS, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, RK otsuste, VP seadluste, VV määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või VV määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 31) vastutab EL õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 32) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest EL otsustusprotsessis ning esindab Eestit EL Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks. 58. Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse? Vabariigi Presidendi õigus anda seadlusi on vajalik seadusandliku võimu järjekestvuse tagamiseks, kui tavaline seadusandlus on takistatud. Vabariigi President on seadluste andmisel piiratud järgmiste põhiseaduses sätestatud tingimustega: On olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Riigikogu ei saa kokku tulla. Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi (vt PS § 110). Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks. 59. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust
1.tal on õigus algatada põhiseaduse muutmist 2.kõikide seaduste väljakuulutamine. Rkogus vastu võetud seaduste suhtes on tal vetoõ., rahvahääletusel vastu võetud seadused on ta kohustatud igal juhul välja kuulutama. (Vetoõ-e kohta vt. § 3 3.Riigikogus vastu võetud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäänud seaduste suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine (vt. põhiseaduslikkuse järelevalve Eestis). 4.seadluste andmine. Presidendil on õigus anda seadlusi, mis on seadustega võrdse jõuga. Seadluste andmise võimalus on aga põhiseaduse kohaselt äärmiselt piiratud ja ta saab praktikas vaevalt üldse kõne alla tulla. Seadluse andmiseks on järgmised tingimused: a.seadluse järele on edasilükkamatu riiklik vajadus, s.t. et ilma selle seadluseta ei saa hakkama b.Riigikogu ei saa kokku tulla, s.t. et Riigikogu kokkutulek on takistatud mingil välisel põhjusel.
ordonantsideks, Vene presidendi omasid ukaasideks. Viimast tõlgitakse eesti keelde ka seadlusena. Prantsuse president nt 1958. a kehtestas majoritaarse valimissüsteemi ja parlamentide kodade kodukorra (Alzeeria sõjaga seoses oli vaja uut PS-st, muud võimalust ei olnud, kui presidendi ordonants.) Eesti president saab anda teatud tingimustel seaduse jõuga seadlusi PS § 109 ja 110. Kuna president ei saa seadlusega muuta PS § 104 loetletud seadusi, siis on tema seadluste tähendus RÕ-lik võimalus tänapäevases Eestis praktiliselt olematu, võimatu. Saab muuta ehk riigilipu seadust. 1933. a Eesti PS nimetas presidendi seadusjõulisi akte dekreetideks. Valitsuse üldakte nimetatakse teoorias määrusteks, demokraatlikes riikides ei peaks määrustel RÕ valdkonnas erilist tähendust olema. Eestis ei ole ka. §3 tavad Tavad on sellised kodifitseerimata käitumisreeglid, mida peetakse õigusnormideks seetõttu, et neid on kaua aega täidetud
o hädadekreedi andjaks on administratsioon, tavaliselt riigipea või valitsus. B. SEADLUS Eesti põhiseadus dekreete expressis verbis ei nimeta. Küll on aga PS §s 109: kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. Seadlus on formaalselt mõistetud haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseadusest tulenevate kriteeriumide alusel ei saa määratleda seadluse kuulumist ühe või teise dekreedi liiki, kuigi tal on hädadekreedi tunnused (muudab ja tühistab seadusi). Presidendi seadlustega: PS §110 - ei saa kehtestada, muuta ega tühistada o põhiseadust o ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), o riiklikke makse kehtestavaid seadusi o ega riigieelarvet.
ja omavalitsuse täitevorganil (valla või linnavalitsusel). Samuti annavad määrusi seadusest tulenevalt ka Vabariigi Valimiskomisjon (Riigikogu valimise seaduse § 15), ülikoolid (ülikooli seaduse § 15) ning Eesti Pank (Eesti Panga presidendil Eesti Panga seaduse § 1 lg 5). Määrusi antakse Eestis "seaduse alusel ja täitmiseks" (PS § 87 p 6). Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus Eeltoodud hierarhias olid kirjas üldaktid (põhiseadus, seadus, määrus) aktid, mis reguleerivad piiritlemata arvu juhtumeid, kehtestades abstraktseid käitumisjuhiseid. Tegelikult annavad avaliku võimu organid ka üksikakte akte, mis reguleerivad üksikjuhtumeid. Üksikaktidest eristatakse:
kuulub Riigikogule."). Seaduste vastu võtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne. PS § 59 ei saa mõista aga nii, et kogu normiloova funktsiooni täitmine kuulub ainult ja üksnes Riigikogule. Normiloovat funktsiooni täidab ka rahvas, võttes rahvahääletusel vastu seadusi, mida Riigikogu on otsustanud panna rahvahääletusele (§-d 56 p 2, 105, 106) ja muutes Põhiseadust (163 lg 1 p 1 ja 164). Erandina annab § 109 lg 1 seaduse jõuga seadluste andmise näol seadusandliku võimu ajutiselt Vabariigi Presidendile, kuid Riigikogu järelkontrolli all (vt §-d 109 ja 110). Tulenevalt §-st 87 lg 6 saab Riigikogu delegeerida Vabariigi Valitsusele õiguse anda ühe või teise seaduse täitmiseks määrusi (vt § 87 komm 4). Ministri määrusandlusõiguse sätestab § 94 lg 2. (vt § 94 komm). Kohaliku omavalitsuse organite määrusandlik pädevus on tuletatav §-st 154 lg 1, kohalike maksude ja koormiste kehtestamise osas aga §-st 157 lg 2
annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda "seaduse alusel ja täitmiseks". Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid, mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks.
(linna- ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda “seaduse alusel ja täitmiseks”. Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid, mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
See põhimõte kehtib nii Euroopa Liidu õigusallikate kui riigisiseste õigusallikate suhtes. Ka Euroopa Kohtu otsused on Eesti õiguskorras käsitletavad õiguse allikana, mis tuleneb Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest. Seadused on põhiseaduse järel õiguse kõige olulisemad allikad. PS § 104 on nimetatud konstitutsioonilised seadused, milliste vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik. Nimetagem seaduste käsitluse all ka presidendi eriõigust seadluste andmisel (sisuliselt dekreediõigus). Siseriiklikud määrused õiguse allikana on mõneti komplitseeritud teema. Siseriiklikke määrusi annavad Vabariigi Valitsus ja ministrid seaduste alusel ja seaduste täitmiseks (vt PS § 87 p 6 ja § 94). Selline õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudel (vt PS § 157), mida kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi
Erandjuhul rahvahääletus. Seaduse algatavad aga selleks määratud isikud, riigiorganid ja organisatsioonid ning esitavad selle Riigikogule läbivaatamiseks. Kui otsustatakse seaduseelnõu võtta menetlusse, arutatakse seda kolmel lugemisel. Määruse mõiste Määrus on normatiivse sisuga õigusakt. Seaduse järel olulisim õigusakt. Määruseid võtavad vastu valitsus, ministrid, kohalikud omavalitsused. Käskkirja mõiste Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Otsuse mõiste Otsus on mittenormatiivse sisuga õigusakt. Õigusakti teatavakstegemise viisid Üks õigusaktide teatavaks tegemise viise on nende avaldamine Riigi Teatajas. Seaduse jõustumine
määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda "seaduse alusel ja täitmiseks". Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid, mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. 50
46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Sama kord kehtib Vabariigi Presidendi seadluste suhtes. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
iseseisvalt. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Sama kord kehtib Vabariigi Presidendi seadluste suhtes. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
Valitsus on üldkompetentsiga kollegiaalne riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Vabariigi Valituse määrus on normatiivse iseloomuga üldakt (nt määrused valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korrladamiseks), korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Määrused ja korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministrite määrustel on normatiivne, käskkirjadel mittenormatiivne sisu. Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega
annaabi.ee 
