Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saudi Araabia energiamajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
araabia, nafta, elektrienergia, analysis, eksport, pärsia, tootlikkus, maavarad, cites, fact, arabia, energiamajandus, päikeseenergia, eksportija, energiavarud, kasutatavatest, oleval, sisemaal, rohelisega, punasega, alternatiivenergia, eraomanduses, tehnoloogia, tuuleenergia, kõrbed, geotermaalenergia, bioenergia, hüdroenergia, jõed, loodete, loodedÜldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik .......................................................
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. http://maps.grida
ja aedviljade tootja. Kuigi enamus Itaalia mägisest pinnasest ei sobi põlluharimiseks, on Itaalias selleks väga suur tööjõud (1,4 miljonit). Enamus farme on väikesed keskmine Itaalia farm on ainult 7 hektarit. Viinamarjaistandus Sitsiilias Energiamajandus Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1.8 miljonit barrelit naftat. Oma naftavarudest piisas ainult 9% rahuldamiseks, ülejäänud imporditi. Suurimad kogused toornaftat osteti Liibüalt (25%), Venemaalt 23%) ja Saudi Araabialt (13%). Maagaasi varud on Itaalias Euroopa Liidus suuruselt neljandad. Seda ennustatakse
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................
partnerlusega. Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis-geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida
Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida. Lähis-Ida hõlmab araabia kultuuriruumi maid läänest, Põhja-Aafrikas paiknevatest Liibüast ja Egiptusest kuni Omaanini Araabia poolsaare kirdeosas. Vaatamata ühtsele kultuuritaustale on suurregiooni kuuluvad maad väga erineva sotsiaal-majandusliku arenguga. See puudutab ka turismimajandust. Suurregiooni kuulub Iisraeliga läbipõimunud naaber Palestiina omavalitsus, mille territoorium jaguneb kahte eraldi ossa: Gaza ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO ei liigenda regioonideks
Kõikjal on toimunud areng, Aafrikas siiski mitte nii sirgjooneline. Viimasel ajal on areng aeglustunud. Kõige kiiremini on arenenud Ida-Aasia, 2010. aasta näitaja on 0,24 ühiku võrra kõrgem kui 1980. aasta näitaja. Mujal on areng jäänud 0,1 ühiku kanti. Ida-Aasia hakkab OECD-le järgi jõudma, Must Aafrika aga jääb veelgi rohkem maha. Kaubandus Koguväärtus mln USD Inimese kohta USD Eksport 1 299 922 4 206 Import 2 164 833 7 005 Kaubandusbilanss -864 911 -2 799 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 3: USA kaubandusbilanss Negatiivne kaubandusbilanss, nagu USA'l (Tabel 3), tähendab, et sisse veetakse rohkem kaupa kui välja. See viitab sellele, et riik ei suuda ise ennast ära elatada ning nö.
Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi. Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Portugali keel on küll riigikeel, kuid leidub veel enam-vähem koospüsivaid sisserändajate ning nende järglaste rühmi, kes kasutavad saksa, itaalia, hispaania või jaapani keelt Indiaanlastest põlisrahvas kannatab Brasiilia enamiku teiste rahvaste eelarvamuste tõttu. 1900. a-st alates on 87 indiaanihõimu haiguste, nälja ning nende maa vägivaldse kaevuritele, uusasukatele ja metsatöölistele võõrandamise tagajärjel välja surnud
................................................................................................................................. 18 2 Sissejuhatus Egiptuse nimi tähendab ,,Ptahi hinge tempel", viidates Vana-Egiptuse kunagise pealinna Memphise kaitsejumalusele Ptahile. Egiptus on aafrika mandril asuv suurima elanikkonnaga araabia riik, mille teevad kuulsaks Giza püramiidid Kairos ning muud sealsed kultuuriväärtused. Näiteks kuuluvad Egiptuse ainuomaste saavutuste juurde ka hieroglüüfkiri, surnute mumifitseerimine. Nende teadmisi meditsiinist, keerukat kunsti, teadmisi astronoomiast ja teistest teadustest on järginud mitmed Vahemere-äärsed kultuurid. Öeldakse ,et Egiptus on Niiluse and. Maailma üks esimesi suuri tsivilisatsioone tekkis Egiptuses Niiluse kallastel rohkem kui 5000 aastat tagasi
................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8. PÕLLUMAJANDUS...........................................................................................................23 8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused.......................................................................23 8.2
reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne. Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga generaatorgaas, kõrgahjugaas, põlevkivigaas jne. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid.
kuupjalga, seega imporditi sisse 260 miljardit kuupjalga maagaasi. 2007. aastal toodeti kokku 115 miljardit kWh elektrit ehk umbes 2725,6 kWh inimese kohta. Elektrit imporditi 6,38 TWh, aga eksporditi 3,49 TWh. Kogu import moodustas kõigest 3% tarbimisest. Osa impordist moodustab Paraguay ja Argentina ühine hüdroelektrijaam Yaciretá Dam, mille kaudu Paraguay tasub enda võlga Argentinale elektri ekspordi teel. 7.1. Elektrienergia allikad Elektri tootmine põhineb peamiselt maagaasil, mis moodustab 51% kogu elektri toodangust. Tähtsal kohal on ka hüdroenergia (28%) ja õliküttega tootmine (12%). Samuti kasutatakse tuumaenergiat, mis moodustab 7% toodangust ning käsil on ka kiire tuuleenergia areng, kuna iga aasta suureneb energia vajadus umbes 5%. Kahjuks ei ole valitsusel piisavalt raha tuuleenergia jaoks, sest riik ei ole täielikult taastunud viimasest majanduskriisist
(Kuubal on 4 naftarafineerimistehast koguproduktiga 301,000 barrelit päevas), tubaka-, keemia-, ehitus-, tsemendi-, agraarmasinate-, nikli- ja terasetööstus. 1990'ndatel ületas turism suhkrutööstuse tulu ja sellest ajast peale on suhkrutootmine pisut tahaplaanile jäänud. (Industry) Tööstustoodete import Mineraalkütused, õlid, masinad, elektroonikaseadmed, tehnika, teravili ja sõidukid. Suurimad Kuuba impordipartnerid: Venetsueela, Hispaania ja Hiina. Tööstustoodete eksport Suhkur, nikkel, tubakas, meditsiinitooted and kalapüügi saadused. Kolm suurimat Kuuba ekspordipartnerit: Holland, Kanada ja Venetsueela. (Kuuba; 2007) Masinatööstus Masinaid kasutatakse paljudes tööstusharudes. Ise masinaid eriti ei toodeta, neid imporditakse arenenud maadest, kellel selliseid vananenud masinaid enam vaja ei ole. Suure osa masinaid impordib Kuuba USA'st umbes 150 miljoni dollari eest aastas. Masinatööstus on Kuubal
RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1
Nüüdseks on olemasolevast 272 kilomeetrist raudteest alles jäänud ainult 57 kilomeetrit raudteed. Lennuliiklus: Jamaical on 2 lennujaama. Oma korraliku tehnika ja korralikude lennuradadega on Jamaical isegi võimalik maanduda suuremate lennukitega. 1 Jamaica lennujaamadest asub Kingstonis, ning teine nendest asub Montego Bayl. Mõlemand nendest jaamadest on koduks Jamaica oma lennufirmale Air Jamaica. Energiamajandus Jamaica sõltub nafta impordist, et rahuldada oma rahvuse energia vajadust. Paljud organisatsioonid on otsinud Jamaicalt naftat kuid kasutamiseks vajalikku kogust pole leitud. Enamik import kütusest imporditakse Mehhikost ja venetsueelast. Jamaica elektrienergia toodetakse diisel-generaatoritega Old Harbouris. Teised väiksemad elektrijaamad toetavad saare elektrisüsteemi:Jaht Laht Elektrijaam , Bogue Elektrijaam , Rockfort Elektrijaam ja väiksed hüdroelektrijaamad järgmistes
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme tüüpilised mullad on küll väheviljakad, aga vulkaanilisel pinnasel või jõgede orgudes ja deltades leidub ka viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegelemiseks on väga head. Peamiseks majandusharuks on põllumajandus, mis on ikka veel vanamoodne ja uueneb väga aeglaselt. Seetõttu on tootlikkus madal ja arvuka rahvastiku toitmisega on probleeme. Ülekaalus on taimekasvatus, veiseid ja pühvleid peetakse küll väga palju, kuid ainult tööloomadena kuna veis on hinduismis püha loom. Loomulik iive on veel kõrge ja rahvaarv kasvab kiiresti. Indias elab üle 1 miljardi inimese ja varsti jõuab see riik rahvaarvult Hiinale järele. Bangladeshis elab umbes kolme Eesti suurusel territooriumil üle 160 miljoni inimese. Suurem osa rahvastikust elab maal, kus käsitöö- ja
Lõuna-Ameerika ei ole enam peamiselt maapiirkond. Linnad on kiiresti kasvanud ja nüüdseks elab 4/5 inimestest linnades. Prognoositakse, et 2050. aastaks elab 90% Ladina- Ameerika rahvast linnades. Andide piirkonnas elab linnades 65-80% rahvastikust, vähem vaid Ecuadoris ja Boliivias. (Paranagua, 2012) 9 4. Majandus 4.1. Energiamajandus Peamiseks maavaraks Andides on nafta. Maagaas on peamine maavara Tšiilis ja Colombias. Piirkonnas toodetakse peamiselt energiat hüdroelektrijaamades. Peruu pealinna Lima lähedal on suur hüdroelektrijaam, ka Columbias on mitmed suured hüdroelektrijaamad ning ka teistes Andide riikides on põhiliselt kasutatavad hüdroelektrijaamad. Mõnel pool kasutatakse energia saamiseks ka kivisüsi ja maagaasi. (Uus maailma atlas, 2010)
alad on metsavaesemad. Prantsusmaal kasvavad parasvöötme laialehelised metsad, Lõuna- Prantsusmaal vahemerelised igihaljad metsad, ja okasmetsad. Madalikel kasvavad peamiselt tamme- ja pöögimetsad, mägedes okasmetsad. Metsadest saadakse puitu, seal käiakse matkamas, jahil, seenel ja marjul. Metsamajandus on hästi aranenud. Üleraided on keelatud, keskonnakaitselised metsad on eraldatud, istutatakse tarbemetsi ja hooldatakse neid. Selle tulemusena kasvab metsade tootlikkus ja metsade pindala. Metsade kaitseks on ka Rahvusparkide programm. Puitu kasutatakse säästlikult, raisatakse minimaalselt. Prantsusmaa asub olulisel kohal maailma puidutööstuses. Puitu on aga vähe ja seda tuleb importida. Puidutoodete ekspordis asub riik maailmas 7. kohal. Prantsusmaa mööblitööstuse tooted on maailmas kõrgelt hinnatud. Joonis 6. Euroopa metsasus 19 9. Tööstuse arengutase Joonis 7
· Vahemere regioon (8 provintsi) · Kagu-Anatoolia regioon (9 provintsi) Looduslikud tingimused Pinnamood Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki
iron ore rauamaak zinc - tsink Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia toodang inimese kohta ulatub üle 5000 kWh. See näitab riigi kõrget arengutaset. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% Energiamajanduse tõhustamiseks võiks Jaapanis kasutusele võtta näiteks tuuleenergiat. Kuna
...........14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus....................................................................................................................................16 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud...........................................................................................................17 2.3 NAFTA...........................................................................................................................................................18 2.4 NAFTA ÜMBERTÖÖTAMINE...........................................................................................................................21 2.5 MAAGAAS.....................................................................................................................................................21 2.6 KIVISÖED..
Riigis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga ,sest riiki on teiste riikide seas 160-dal kohal. Rahvaarv muutub loodusõnnetuste,liiklusõnnetuste,sõjad,haiguste (AIDS,HIV,malaaria jms) tõttu Riigi energiamajandus Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni, Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Energia tarbimine Türgi energiatarbimine on dramaatiliselt tõusnud viimase 20 aasta jooksul. Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000. aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Maailma naftavarude suurust on hinnatud kuni 3 triljonile barrelile, sellest 24 % on hinnanguliselt kasutatud (barrel = 0,16 m3; barrel=42 gallonit). 2 Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Naftatooted Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse
turunõudlust kala- ja teiste mereandide järele 20 %. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% · soojuselektrijaamad: 64,8% (580 mrd kWh) · tuumaelektrijaamad: 25% ( 223 mrd kWh) Varud Elekter: 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW) Kütus: 17 183 brf/d Loomad: 10,6 siga mln ; 5 mln veist; 31 000 kitse Maavarad: lubjakivi, väävel, kivisüs
lennundus. Joonis 2: Tsiili pinnamood ja veestik. 2 Tänu Tsiili imelisele ja tavapäratule loodusele, külastab riiki palju turiste, igal aastal umbes 2 miljonit. Palju külastatakse ka suusakuurorte Andides. Turistide rohkus mõjub majandustegevusele väga hästi, sest nad kasutavad erinevaid teenuseid, nt hotelle, jm. Joonis 3: Põllumajandus, maavarad, tööstus. PINNAVORMID Pinnavorme on Tsiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn),
mõjutasid Euroopa katoliiklike maid demokraatlikumalt mõtlema. Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks. Vene õigeusk pärineb Kreekast, Bütsansist (Istanbul). Toodi Venemaale Kiievi-Venemaa viikingitega. On kaks õigeusku (Vene ja Kreeka). Islami tsivilisatsioon levis Araabia poolsaarel kiiresti alates 7.saj. Islam tekkis Vana- Idamaade muistsetel usunditel. Muhamed sai nägemuse. Levitas rahvaga. Sai usukuulutajaks ehk prohvetiks. Elas umbes 570-632 pKr. Muhamed alistas 624-630pkr Meka. Islami tulemusena ühendusid linnarahvas ja rändrahvas (ränduri läksid ühest oaasist teise ja olid vägivaldsed). Levinud mõtlemine, et ei tohi võtta asjade pealt lisaraha. Omaette nähtus st raha ei tohi teha raha. Rõhutab väga, et vaesematest tuleb hoolitseda
Haug- Üks levinuim magevee kala . Leiukohad on Sotimaal, Wales´is, Iirimaal ja kõigis Inglise maakondades peale Cornwalli. Ahven- leidub jõgedes, järvedes ja tiikides üle kogu Euroopa Zander Säga Karpkala Linask Vikerforell Suurbritannias on kaksteist kalapüügi kommiteed (SFC), mis reguleerivad kuue miili raadiuses rannast merekalandust. http://www.cefas.co.uk/data/fisheries-information.aspx Energiamajandus Suurbritannias leiduvad maavarad on kivisüsi, rauamaak, kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina. Tööstuses on oluliselt kahanenud söekaevandamise, musta metallurgia, laevaehituse, auto- ja tekstiilitööstuse osatähtsus. Nende asemel on olulisele kohale tõusnud nafta ja maagaasi ammutamine ning töötlemine, millega tegelevad rahvusvahelised kontsernid Royal Dutch Shell, Unilever ja British Petroleum Company. Energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest.
Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
annaabi.ee 
