Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksa keisririik ja poliitilised õpetused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
preisimaa, bismarck, kirik, poliitik, keisririik, seisused, rahvuslus, usuvabadus, grimm, õpetused, konservatism, kuningale, austus, hoolima, liberalism, monarhia, sõnavabadus, trüki, prantsusmaaga, patrioot, erit, inimesena, sealjuures, sõjalisi, rahvuskogu, riigikord, konstitutsiooniline, põhiseadus, riigivalitsemine, rahvusliikumineSaksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism – 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik.
Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist. 3) Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada? Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ning ühise lahenduse otsima. Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Esialgu andis selline kongressispsteem päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus Euroopas vaid väiksemaid sõjalisi konflikte. 4) Mida tähendab ,,rahvuslik ärkamine"? Rahvuslikult mõtlevad inimesed uskusid, et igal rahval peaks olema õigus luua oma riik ja oma asjade üle ise otsustada
aasta revolutsiooni asendati kõigis Euroopa riikides liberaalsed ministrid konservatiivsetega, paljudes riikides saadeti parlament laiali ja muudeti põhiseadust. Vanad valitsejad jäid edasi võimule, kartmata, et peavad rahva ees vastutama. Kehtestati tsensuur. Saksa Rahvuskogu vastuvõetud põhiõigused kuulutati kehtetuks. 3. Mida tähendavad Suur-Saksamaa ja Väike-Saksamaa? Suurt segadust tekitas Saksamaa ühtse riigina defineerimisel asjaolu, et Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu vaid osaliselt. Oluline argument oli ka Austria impeeriumi erinevast rahvusest elanikud: näiteks ungarlaste, sloveenide, horvaatide, serblaste, rumeenlaste, ukrainlaste, poolakate, slovakkide ja tšehhide hulgas moodustasid sakslased vaid väikese osa. Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks Saksamaa riigipea
küsimus. 1848. aasta Rahvuskogul vaieldi selle üle, kas loodava Saksa riigi aluseks peaks olema Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonilisel kujul. Preisimaa oli saavutanud majandusliku edu osava tollipolootikaga. 1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust. 1849. aastal võttis preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austriale see ei meeldinud ja ka Prantsusmaa ja Venemaa olid vastu. Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai OttoVon Bismarck. OttoVon Bismarcki ei vaimustanud Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Aga võimuka inimesena mõistis ta et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Põhja-Saksa liidu loomine:
jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja tõttu (James I/James VI). Oli personaalunioon kus valitseja on sama, kuid riigipiirid ja seadused jäävad erialdi seisvaks.* Liitis 1801 Uniooni Akt Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi. Saksa-Rooma keisririik – Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa, mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks. 2. Poliitilised mõttevoolud: konservatism ja liberalism. Konservatism – ollakse vastu reformidele. Suhtutakse äkkilistesse uuendustesse negatiivselt. Ei reformitaks, vaid vaadataks puudustele ettevaatlikusega
riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis
kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik, eelistatavalt kas Austria Habsburgid = Suur-Saksamaa vabariik või Preisi Hohenzollernid = Väike-Saksamaa (ilma Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
Kas saab rääkida muutustest poliitikas (süsteemis) ja võrdsustada see muutustega tehnoloogias/teaduses? Osad tervitavad muutusi väga. Pole üllatav, et edukas valitseja (Eestis) peab maja jätma endast mingi jälje. Ühiskondi kus eluvaldkonnad on eristatavad ja poliitilises sfääris toimuvate muutustega ollakse kriitilised, teiste eluvaldkondades aga positiivsed. Ühiskondi, kus taunitakse muutusi. Lääne-Euroopas on vasakpoolne see poliitik, kes toetab kiireid muutusi poliitilises sfääris. Võrdsustatuna revolutsionääriga. o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides)
nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema. Ta koondas kogu võimu enda kätte. Ka tema ei kutsunud kokku seisuste esinduskogu. 2) Louis XIII valitsusajal asuti rünnakule hugenottide vastu. Neilt võeti ära nende pealinn La Rochelle ja nende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused kaotati. Esialgu usuvabadus kui selline säilis (vähem kui sajandi), aga 1685. aastal jõuti nii kaugele, et igasugune usuvabadus Prantsusmaal kaotati, ainuke lubatud usk oli katoliiklus. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Louis XIII ajal võeti aadli käest ära kohalik valitsemine, kohtadele saadeti hoopis riigiametnikud, kes kandsid nimetust intendandid. Richelieu käsul löödi maha aadlilosside kindlustused, et nad ei saaks sõjalist vastupanu organiseerida
kirjanduses ja kunstis tuleks järgida võimu toetust. Peaks toetama absoluutset võimu. Louis XIV sai troonile 1643. aastal. Tema aga oli 5 aastane ning otseselt siis võimule ei saanud. Regendiks sai tema ema, Austria Anna. Tegelikkuses oli võim tema lemmiku, kardinal Mazarini käes. Ta suri 1661. aastal. Louis otsustas võimu enda kätte võtta. Võimul oli ta kuni 1715. aastani. Tema käes oli reaalselt kogu võim. ,,Riik, see olen mina!" Antud on talle hüüdnimi Päikesekuningas. Usuvabadus tühistati kõik pidid olema katoliiklased. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Hakati ellu viima merkantilistliku majanduspoliitikat (mida rohkem väärismetalli, seda rikkam riik. Võimalikult vähe välja ning võimalikult palju sisse!). Algas tööstuse arendamine. Eelistati luksuskaupade tootmist. Siid, ehted jne. Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles' loss
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid
muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole
Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale). Viini kongress Esimene Pariisi leping 1814. otsused: resturatsioon, tuleb taastada dünastilised õigused enne Nap.vallutusi ja Pr.revi(Bourbonide dün), Pr.maalt ei võetud midagi ära, peale Nap.vallutuste. Kõik kunstivarad võis Pr.endale jätta. Oldi armulised, et rahvast Bourbonide vastu mitte üles keerata. Teine Pariisi leping 1815. oldi resoluutsemad. Preisimaa arvas, et Pr.maa tuleks suurriikide vahel ära jagada, ära likvideerida. Pandi peale kõrged kontributsioonid. Põhja-Pr.maale seati sisse okupatsiooni armeee, pidi loobuma mõndades territooriumitest. Viini kongress. 1814 koguneti Viini- tulid kõikide riikide juhid ja delegaadid. Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun.said aga vaid tegelikult otsuseid langetada- võtja riigid Suurriikide liit. 4 suurriiki hakkavad edaspidi probleeme lahendama rahumeelselt
· Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi kirja see, et kodanikud on võrdsed seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Eelistati mehi. Napoleon säilitas maavalduse puutumatuse- sellega säilitas N revolutsiooni aegsed muutused maavaldustes. Maa jäi eraomandiks ja need kes olid rev päevil maa omale saanud, see maal jäi neile- nemad olid need, kes N toetasid! Kirik ja endised aadlikud ei toetanud Napoleoni kuna N mingis mõttes järgis seda mida rev ajal oli algatatud. N ajal loodi tugev keskvõim. Koha peale seda võimu teostama saadeti perfektid. Perfektid ja linnapead määrati N poolt. Nemad pidid maakondades ja linnades N poliitikat ellu viima. Euroopa teistele valitsejatele N kujutas ohtu , sest nende jaoks oli ta siiski rev jätkaja. Nad moodustasid N vastaseid liite ehk N vastaseid koalitsioone. Esialgul õnnestus
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest.
konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab domineerivaks religiooniks anglikaani kirik See näitab valitseja truudust jne ühtne religioon ühendab inimesi. Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi Prantsusmaa filosoofid kritiseerivad katolikku kirikut on siiski Prantsusmaa usuliselt ühtne. Saksamaal on aga usulõhed, sest seal on mitmeid väiksemaid linnriike jne. Lõuna-Saksamaal on valitsev katolik ja Põhja-Saksamaal protestantlik, eelkõige luteri kirik (18saj). SB ja Pr on konfessiooni ühendav mõju.
Itaaliat vallutama Theoderich Suure ja idagoodid. Aastaks 493 jõudsid Theoderich ja Odoaker kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid pidusöögil tappis Theoderich ta ilmselt isiklikult. KESKAEG Bütsantsi impeerium Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida- Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba.
orienteeruvaks. Rahvuslus Kaks rahvusluse kontseptsiooni - Prantsusmaa( Jean Jacques Rousseau) -Rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale( kuningale).Rosseau räägib rahvusest , kes tõuseb kuninga vastu , kellele on olemas omad õigused, õigus nõudmisi esindada ja lõpuks tõukab kuninga kõrvale ja astub võimule. Lüemalt käsitlus kodakondsusel põhinevast rahvusluse käsitlus. - Saksamaa- kultuurili-keeleline rahvuslus.Käsitlus rahvusest , kui kultuurilis-keelelisest nähtusest. Liigub lähemale etnilisele rahvuse käsitlemisele. Saksa rahvusluse konseptsioon kujuneb välja 19 saj I poolel , Napoleoni sõjad annavad sellele suure tõukejõud ( kui Napoleon vallutab kogu Saksamaa ja võtab selle Prantsuse võimu alla). Saksa Pol eliit vastandub Pr ja töötab välja omad retoorilised lähenemised. Hakatakse rääkima sakslastest,
Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus.
- Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel: - Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis) - Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.) - Varem oluline barbaarne põhi/tsiviliseeritud lõuna Piirkonnad: 1
Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand
* 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr. * Seisused Patriitsid, Plebeid (talupojad, proletaarid). -) Patriitsid Rahvakoosolek, senat, ametnikud, maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine. -) Plebeid Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine). * Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset. * Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse, koormised ja rahavakooolekul hääletas nii nagu patroon tahtis. * Rooma seisis kolmel sambal, milleks olid rahvakoosolek/komiitsid, senat ja
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased
Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad
Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu.
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. 22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris. Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma. 20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus. Claude J Rouget de Lisle Marseljee e pr hümn. 1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased saavutavad rinnetel edu, lüüakse preisi ja hollandi väed. Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga. 1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis. Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas.
Absolutismi periodiseering Wilhelm Roscheri järgi. Wilhelm Roscher (1817–1894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. ● Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas kirik, aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio). ● Absolutismi teine järk oli õukondlik absolutism, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi)
Troonipärija eestvedamisel Rootsi vahetas poolt 1813 (Napoleoni taganemine 1812-13): liitlased Venemaa ja SB (Taani vastaspoolel). 1813 Rootsi ja Venemaa ultimaatum Taanile loovutada Norra Rootsile (kompensatsioon Rootsi Pommerist) Sõda ja Kieli rahu 14.1.1814 5 1813. aasta sügisel kuulutas Taani sõja Rootsile ja Vene-Preisimaale. Rootsi okupeeris Taani Holsteini. Kieli rahu osapooled Taani/Rootsi SB garanteerisid Preisimaa ja Venemaa: 1) SB tagastab Taani kolooniad (väikesed alad Lääne-Indias, Indias, Lääne-Aafrikas) 2) Rootsi sai Norra. Island, Gröönimaa ja Fääri saared jäid Taanile, kes sai kompensatsiooniks Launburki hertsogkonna Saksamaalt ja raha. 3) Norra pidi siirduma Rootsile omaette kuningriigina, mitte provintsina. Norra personaaluniooni sõlmimine Rootsiga 1814. Oli selge, et Norralased pole nõus Kieli rahulepinguga. Taani tegevus Norra suunas: 1811-13:
puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis · 1627. alust. valitsusväed La Rochellei piiramist · 1629 armuedikt tühistas hugenottide eriõigused, säilis nende usuvabadus · Välispol olid Pr vastased Habsburgis(katoliiklased), kolmekümneaastases sõjas(protestandid vs katoliiklased) toetas protestantlikke riike · hugenottid = protestandid · Louis XIV(1643-1715) absol. kõrgaeg Euroopas. ''Üks kuningas, üks seadus, üks usk'', piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi'i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili Pilet 2 1.Egiptuse riik ja ühiskond Ühiskonna struktuur: Hierarhiline
germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates
Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki?
annaabi.ee 
