Saksa keisririigi sünd (0)

Saksa keisririigi sünd
Preisimaa esiletõus:
Kui 19. sajandi esimesel poolel hakati rääkima saksa rahvusriigist, tõusis päevakorrale piiride küsimus. 1848. aasta Rahvuskogul vaieldi selle üle, kas loodava Saksa riigi aluseks peaks olema Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonilisel kujul.
Preisimaa oli saavutanud majandusliku edu osava tollipolootikaga. 1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust.
1849. aastal võttis preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austriale see ei meeldinud ja ka Prantsusmaa ja Venemaa olid vastu.
Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai OttoVon Bismarck . OttoVon Bismarcki ei vaimustanud Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Aga võimuka inimesena mõistis ta et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni.
Põhja-Saksa liidu loomine:
Preisimaa võit otsustas Saksamaa saatuse : bismarck sai vabad käed, et ühendada suurem osa Saksamaa Preisi võimu alla. Saksa liit saadeti laiali ja selle asemel moodustas Bismarck 1867. aastal Põhja-Saksa liidu
Saksa keisririigi väljakuulitamine:
Prantsuse-Preisi sõja hiilgav võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Rahvas oli väga vaimustunud, toimusid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks.
Jaanuari kuus 1971 aastal kuulutati Wilhelm I Versailles lossi kuulsas peeglisaalis ühendunud Saksamaa keisriks. Paljud sakslased võtsid ühtlase riigi loomise rõõmuga vastu kuna nad nägid selles Saksa ajaloo tipphetke.
Riigikord :
1866. aastal oli Preisimaal sõda Austriaga. Preisimaa oli sõjas edukas ning juba mõne nädala pärast toimus Böömimaal Königgrätzi lahing milles said nad jälle võidu.
Põhja Saksa Liidu põhikirja alusel koostatud ühinenud Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck.Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil.
Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama.
Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks.