Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trauma, traumad, sport, schlatter, põlveliiges, sporditraumad, põlvetraumad, kõõlus, sääreluu, võistlus, spordis, eiramine, liigest, kehakultuur, rikkumine, disease, treeningut, sirgelt, katsu, heida, pikali, riina, põlvekeder, ristatiside, hüpoteesid, järgimine, sportlase, võrkpallis, treeneri, konstruktsioonid, arvestamine, sooritaminenn X-seisu viimisega ja põlveliigese sisekülje tugevamal katsumisel. Ravi: ortoos, paiksed põletikuvastased geelid, vajadusel paiksed süstid põletikuvastaste vahenditega. 3. Lihaste kinnituskohtade põletikud Lihaste kinnituskohtade põletikud reie kakspealihase kinnituskohas pindluule - sääre välimisel küljel põlvekedra all; Lihaste kinnituskohtade põletikud õndlalihase kinnituskohas sääreluu tagumisele pinnale põlveõndlas. Valu tuntav põhiliselt koormustel ja täpsel katsumisel. Ravi: ortoos, külm, põletikuvastased lokaalsed geelid. Värsked ehk ägedad põlveliigese välised vigastused (Liigesevälisus on suhteline, kuna sageli seotud ka liigesesiseste struktuuride vigastustega.) 1. Põlveliigese külgsidemete osalised rebendid. Osaliste rebendite puhul on valu sidemete kinnituskohtades või ka sideme kogu kulu ulatuses,
fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja
Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu. Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest. Samas kui kiiver on saanud kannatada, ei tohiks teda enam kasutada, kuna kiivri kaitsevõime kaob ja ta ei kaitse traumade eest. Jooksjatel võivad tekitada ohtu jalas olevad jalanõud, kui nad on kulunud, siis ei ole neil piisavalt toetust ja kaitset.
Veriste kulmude puhul on esmaabi protsess sama, lisaks saab sinna kui veri on lakanud jooksmast, panna peale plaaster. Juhul kui löök vastu kulmu on tõsisem ning vajab õmblusi, siis sellega peaks tegelema arst ja sellisel juhul ei tohi lapsel lasta treeningut/mängu jätkata. 3. PÕLVEVIGASTUSED Põlvevigastused on samuti korvpallis üsna sagedane nähtus, kuid nende vigastuste puhul on sportlane sunnitud pikemaajaliselt treeningutest ning võistlustest loobuma. Põlvetraumad ei ole niivõrd kergesti ning lühiajaliselt ravitavad. Sagedamasteks vigastusteks on meniski, ristatsidemete, külgsidemete vigastused. Meniski vigastuste puhul ei pruugi korvpalluri hooaeg veel täielikult lõppenud olla, kui just hooaja keskel või lõpufaasi vahetus läheduses end ei vigastata. ACL-Anterior Cruciate Ligament vigastuste korral ehk ristatsidemete vigastuste korral on tõenäoliselt korvpalluri hooaeg lõppenud. Need vigastused nõuavad ka kirurgilist sekkumist
(Teimann 2003) Sulgpallis tekib sportlastel samuti lihaskrampe, sest see on väga aktiivne mäng ning vedeliku kaotus on üsna suur, sellepärast oleks vaja mängupauside ajal tarbida vedelikku ning mitte mingil juhul ei tohiks sellest loobuda, isegi siis kui tunned, et võib-olla hetkel ei vaja seda. 1.2. Raskemad vigastused 1.2.1 Meniskite vigastused Meniskid kujutavad endast hoburauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustusi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider) Neil on tähtis ülesanne: nad summutavad tõukeid ja põrutusi põlveliigeses käimisel, hüppamisel ja jooksmisel.(Männik 2008) 13 Ühel põlveliigesel on kaks meniskit välimine (lateraalne) ja sisemine (mediaalne). Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine,
reumaatilise haiguse pikast kestvusest ning ravimite toest, peab füsioterapeutilist käsitlust kohandama vastavalt patsiendile. Sageli on füsioterapeut reumaatilise haige puhul tervishoiutöötajate meeskonna liige. Luu haigused Luustikku mõjutavad haigusi on palju ning erinevaid. Näiteks osteomüeliit (luupõletik- bakterite tekitatud luuüdipõletik, mis hematogeenselt algab luuüdist ja võib levida teistesse luuosadesse ja sellest väljapoole)- võib olla tekkinud trauma tagajärjel, osteosarkoom (luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liige
.......................... lk 14 Pea vigastused .................................................................................................... lk 16 Toitumine ja kehaline koormus ........................................................................... lk 17 Spordivigastuste üldiseloomustus Tavaliselt nimetatakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel või planeeritud treeningutel. Nende nimetuste alla käib ka harrastusport ja meelelahutuslik sport. Erakorralisse meditsiiniosakonda sattuvatest juhtumitest on pooled spordivigastused. 2 Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused
Lihaserebend – osaline või täielik. Põhjused: lihase liigne pingutamine, löök pingul lihase pihta. Sümptomid: äkiline terav valu, lihase väliskuju muutus (palpeeritav lünk), osaline või täielik liikumispiiratus. Esmaabi: RICE, kiirelt haiglasse. Kõõlusevigastus Kõõlused ühendavad lihaseid ja luid. Kõõluste venitused või rebendid tekivad lihase väga tugeva järsu pingutuse või otsese löögi tõttu. Sagedasemad paikmed: Achilleuse kõõlus, õlavarre kakspealihase ja sõrmede sirutajalihaste kõõlused. Rebendi sümptomid: raksatus vigastuse momendil, äkiline valu (täieliku rebendi puhul möödub), funktsiooni osaline või täielik puudumine. Esmaabi: RICE, haiglasse. http://www.jaapa.com/how-to-diagnose-and-manage-an-acute-achilles- tendon-rupture/article/141135/ Meniskirebend Kõige sagedasem põlveliigese vigastus. Meniskid ehk põlveliigese võrukettad (sisemine ja välimine) paiknevad sääreluu ja reieluu vahel. Nad
Vale rüht põhjustab väsimust, sest lihased peavad rohkem töötama, et inimest püsti hoida. Vale rüht sunnib ka liikumisele rohkem energiat kulutama. Rohkem kui 80% alaselja ja kaela probleemidest on põhjustatud pikka aega kestnud lihaste pingest ja valulikkusest. Halb rüht võib põhjustada ka liigesehaigusi, näiteks kroonilist luu-liigesepõletikku. Muutused ei teki kohe, aga tõenäosus haigestuda suureneb iga aastaga. Halva rühi tekkepõhjusteks võivad olla: · traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise; · vale harjumusliku istumise, seismise ja magamise asendid; · halvasti kohandatud töökoht, sundasendid · jalgade probleemid või valed jalanõud liiga kõrge kontsaga kingad · ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine · nägemishäired · emotsionaalsed probleemid · tööstress
Lihase kontraktsioonivõime paraneb, lihase toonus tõuseb. Kerged löögid rahustavad närvisüsteemi ja toimivad valuvaigistavalt vigastuste korral. Peale füüsilist koormust ei tohi väsinud lihastele löögivõtteid rakendada! Võtete suund peab olema vere- ja lümfiringet toetav. Massaazile eelneb kliendi küsitlus ja vaatlus, vajadusel ka komplemine. Uurida tuleb kliendi soove ja hinnata tema kaebusi. Tähelepanu pöörata südamehaigustele, tugiliikumisaparaadi haigustele (ka traumad!). Kindlasti tuleb vaadelda kliendi nahka, hinnata valu ja puutetundlikkust. Spordimassaaz Spordimassaaz on klassikalisest massaazist tugevam ja mõeldud eelkõige aktiivselt sporti 3 harrastavale inimesele eesmärgiga parandada lihaskonna verevarustust, sidekoe elastsust, ennetada vigastusi ja aidata parandada juba tekkinud vigastusi.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga. Ööseks tee säärele niiske soe kompress - see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi. Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid. Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõluse põletik Achilleuse kõõlus on keha kõige võimsam ja suurem kõõlus, paraku on ta ka kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Ülemises osas kahe säärelihase külge kinnituv Achilleuse kõõlus on alumise otsaga kinnitunud kandluu külge. Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud
elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus
,,välja venida". Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks. Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus). Veenilaiendeid soodustavad tegurid: · Pikaajaline püstiasend · Veenide kaasasündinud nõrkus · Raske füüsiline töö · Rasedus · Ülakaal · Traumad · Kuumus · Halb toitumine · Vähene liikumine · Mõningad haigused · Liiga kõrgete kontsadega käimine · Krooniline kõhukinnisus KUIDAS VÄLTIDA VEENILAIENDITE TEKKIMIST? Kuna veenilaiendid on pärilikud, ei saa nende tekkimist päris ära hoida. On võimalik ennetada, vähendada ning ravida. Võimalusi selleks on mitmeid: erinevad tugisukad, piisav liikumine, hoiduda pikaajalisest seismisest ja istumisest jne. Erilist tähelepanu tuleks oma
• põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13
haigena treenimine ja võistlemine vale treeningumetoodika halb koordinatsioon organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastust pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületaad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 2) Mida kujutab endast meniski vigastus? Meniskid kujutavad endast hobuserauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustisi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. Meniski ülesanne on koormuse ühtlane ümberjaotamine, liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine. 7 Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlvliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandmine. Sisemise meniskivigastuse sümptomid: valu põlvliigese sisemisel poolel koormuse ajal või pärast koormust
8 · Koormust tuleb tõsta tsükliliselt, näiteks võib koormust tõsta 2-3 nädala vältel (mitte rohkem kui 10% nädalas), siis jälle treenitakse üks nädal kergema koormusega. · Treeningu alguseks peab eelmine treeningu väsimus olema põhiliselt kadunud. · Koormuse tõstmisel on siiski piirid, vananedes hakkavad taastumisprotsessid kulgema aeglasemalt, vigastused ja traumad tekivad kiiremini ning ravi võtab kauem aega. 2.2. Sobilik harjutuspaik ja jooksujalats Kestusjooksu treeningute läbiviimisel on oluline harjutuspaiga valik, eriti pinnas. Eelistada tuleb metsa või pargiradasid, kus on puhas õhk ja pehme pinnas. Hoidu jooksmast tiheda liiklusega maanteedel või tänavatel. Tavaliselt on võimalik sobivaid paiku aga kasutada ainult puhkusel või puhkepäevadel, muidu tuleb leppida
selle perioodi mõju tantsija elukutsele tol hetkel ning tervikuna. Idee, miks seda valdkonda uurida, peamiseks kujundajaks on huvi läbi vaatenurga - kas ja mida kui üldse selline periood elukutsele annab? Siit tulenevad uurimisküsimused. Mida kasulikku kätkeb endas vigastuse teke, kulg ja püsivus või paranemine? Kas sellel on tegemist inimese edasiste valikutega? Kuidas tantsija ise tajub enda keha ja vaimu tervikuna, ka inimesena? Kuidas trauma võib hakata määratlema indiviidi minapilti, maailmavaadet ja suhtumist? Kogu populatsiooni moodustavad maailma vigastustega tantsijad. Mõistagi on see liiga lai sihtgrupp, kelle pealt antud teemat uurida. Valimiks võeti neli Eestis ülikooli tasemel tantsu õppivat või õpetavat ja tantsupedagoogikat viljelevat inimest, kellel on olnud või parasjagu on tegemist nende loomulikku tööd takistavate teguritega st. normaalse ja harjumuspärase kehakasutusega
JÄRSULT TEKKINUD ELUOHTLIK ALLERGILINE REAKTSIOON KIIRE KULG ÜLIRASKE SEISUND PUNETAVAD SÜGELEVAD LAIGUD RASKENDATUD HINGAMINE NÄO JA KAELA TURSE KÕRITURSE HINGAMISSEISKUS KAHVATAU / SINAKAS NAHK SOKI TUNDEMÄRGID RÜTMIHÄIRED ANAFÜLAKTILINE SOKK ESMAABI Kutsu ülikiirestI kiirabi!!! Kui kannatanu on teadvusel, siis oleks kõige kergem istuv asend Teadvuseta haigel taga avatud hingamisteed OLULIST TRAUMADEST ! Ei tohi eemaldada võõrkeha ! Trauma korral minimaalne liigutamine VÄGA OHTLIKUD KÕIK SUURE ENERGIAGA TRAUMAD KÜLMRELVA TRAUMAD TULIRELVA TRAUMAD PLAHVATUS TRAUMAD jne... KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA.
14 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Esmaabiks vii kannatanu jahedasse hämarasse kohta, pea peale aseta külm kompress või jääkott. Kerge päikesepiste möödub tavaliselt ruttu, kuid järelnähuna võib mõnda aega esineda peavalu. Raskekujuline päikesepiste nõuab arstiabi. 7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA (vaegsoojumus, allajahtumine) Hüpotermia riskitegurid · Vanus · Väliskeskkonna temperatuur · Alkohoolne joove, ravimid · Trauma · Mitmesugused kaasuvad haigused Mõõdukas hüpotermia (36-34°C) · Kiire pulss ja hingamine · Jahedad nahakatted · Külmavärinad · Psüühika muutused Keskmise raskusega hüpotermia (34-30°C) · Aeglane pulss (südamerütmihäired) · Aeglane ja pindmine hingamine · Külmavärinate puudumine · Teadvushäired Raske hüpotermia (< 30°C) · Eluohtlikud südamerütmihäired · Madal vererõhk
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk am
mis toob endaga kaasa isiku vigastused. Vigastus – inimese organismi kahjustus, mis tekib mingi energiahulga akuutsest ülekandmisest organismile, järsust soojuse, hapniku puudusest või mürgiste ainete sattumisest organismi. Trauma – vigastus, mis on tekkinud väliskkeskkona mehaanilise, füüsilise, lokaalse toimega keemilise või psüühilise iseloomuga tegurite toime tagajärjel. Õnnestused, vigastused, traumad Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete (hapnik, soojus) puudujäägist väliskeskkonnas ning mürgina toimivate ainete (alkohol, vingugaas) akuutsest toimest organismile. Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult, enesele või
intensiivsus. TREENINGU SAGEDUS Sageduse all mõistetakse treeningkordade arvu nädalas. Treenida tuleb võimalikult süstemaatiliselt. Ebaregulaarne harjutamine on sageli tervisele kahjulikum kui üldse harjutamata jätmine (näiteks tugeva intensiivsusega treening 2–3 korda kuus). Ebaregulaarse ja madala intensiivsusega treeningute efektiks võib olla peamiselt söögiisu paranemine, mis viib lõppkokkuvõttes kehakaalu tõusule. Arvestama peab sellega, et mittetreenimise korral (haigus, traumad jne) langeb aeroobne töövõime kiiresti: juba 2–3nädalane mittetreenimine vähendab oluliselt südame minuti- ja löögimahtu. Kui kahe treeningkorra vahele jääv aeg on liiga pikk, taanduvad ka lihased tagasi treenimata (endisele) tasemele. Arvukate uuringute põhjal soovitavad nii UKK Instituut Soomes kui ka ACSM (American College of Sports Medicine) harjutada hea enesetunde ja vormisoleku nimel: • algajatel kaks korda nädalas;
..................................................................................31 12.5 Toiduained, mis ei tõsta vere suhkrusisaldust............................................................................31 12.6 Toiduained, mis tõstavad vere suhkrusisaldust...........................................................................32 12.6.1 Maiustamine............................................................................................................................32 13. Sport ja diabeet.............................................................................................................................33 13.1 Kehalise koormuse planeerimine...............................................................................................33 14. Kokkuvõte küsimustikust.............................................................................................................35 Kokkuvõte..............................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee. Sealjuures on läbi aegade muutumatuna püsinud paatkondade koostöö, mis on esmatähtis iga sõudevõistluse võitmiseks. Koostöö parimaks näiteks on alati kuninglike kaheksapaatide võistlus, kus ühise eesmärgi nimel pingutavad kaheksa sõudjat ja roolimees ning paatkond on täpselt nii tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli kaheksapaadis. Käesoleva aja kõige vanem siiani kestev võistlus on kuulus Oxfordi ja Cambridge ülikoolidevaheline kaheksapaatide võistlus Londonis Thames’i jõel, mida korraldatakse 1829. aastast. Seega on tegemist igati akadeemilise spordialaga ning üliõpilased moodustavad kõikides riikides tuntava osa sõudjatest
Mõnel juhul on kasulikud online´i andmebaasid, nt Medline, mis sisaldab palju heatasemelist infot ja mida saab kasutada tasuta. Selliste märksõnade nagu ergonomics, human factors, workplace kaudu saab kätte sadu tuhandeid veebilehekülgi. Kui ei kasutata mõnda vajalikku märksõna, võib otsing anda vähe tulemusi. Mingi konkreetse probleemi kohta on märksõnu hulgaliselt. Nt ohutuse kohta jagavad infot järgnevad märksõnad: accident, alarm, catatrophe, cumulative trauma disorder, danger, death, design, disaster, emergency, ergonomics, explosion, fall, fatal, fault, fire, first aid, guard, harm, hazard, human error, illness, industrial hygiene, injury, loss, occupational hazard, occupational health, risk, safety, toxic, unhealthy, unsafe, warning, jne. Hea ülevaate ergonoomikast veebis annab Lõuna-Austraalia Ülikool aadressil http://www.library.unisa.edu.au/internet/pathfind/ergo.htm. Elektroonilise info üheks puuduseks
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. sisemine motivatsioon - On määratud indiviidi sisemisest soovist ja uudishimust sportlikus keskkonnas väljakutseid vastu võtta. Tähendab iseendaga võistlemist ja soovi areneda, sõit on sellega kaasnev boonus. Peegeldab sportlase soovi spordiga tegeleda selle pärast, et sport on tema jaoks iseenesest nauditav tegevus, pakub lõbu, annab hea enesetunde. On seotud suurema naudinguga, spordimeisterlikkusega Vähem ärevust Väljalangemise tõenäosus väiksem Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi. Tajuvad võisteldes vähem survet, keskenduvad tegevusele, mitte tagajärjele. väline motivatsioon - peegeldab spordiga tegelemist väliste tegurite mõjul sport kui vahend millegi positiivse saavutamiseks – tunnustus, sõbrad
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
