Referaat Säästmine ja ostuhullus. Majandus Koostaja: Raimond Ilves 10.12.08 Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Sea endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene! Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada. Milleks säästa
Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et
" Nii ütles SEB Ühispanga analüütik. Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile. Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus- langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverdustele tagasi kutsuda. Rahandusminister Ivari Padar soovitab inimestel raha säästa ning mitte ära kulutatada kõike, mis palgapäeval kontole laekub. ,,Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks,"
Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema
d. nii ära, et seda ei leita üles Millest sõltub raha pakkumine? a. raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest b. raha pakkumise suurus sõltub konkreetse panga heasoovlikusest c. raha pakkumise suurus sõltub raha baasi suurusest d. raha pakkumise suurus sõltub raha soovijast, kas viimasel on relv kaasa või mitte Milleks peavad pangad omama reserve? a. täitmaks keskpanga nõuded kohustusliku reservi osas b. Head põhjust polegi, lihtsalt igaks juhuks c. Selleks, et katta ootamatult tekkinud sularaha nõuded ning võimalikud kahjumid d. selleks, et olla valmis kiirete laenude väljastamiseks Mida kujutab endast raha baas? a. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja riigis tegutsevate fondibörside kaubeldavate aktsiate turukapitalisatsooni summa b. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv c. raha baas on ligikaudu võrdne riigi SKP suurusega d
kutsutakse tööle ilma hindadepoolse surveta ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb raha analüüsi puhul täiesti kõrvale. Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: eeldatakse, et majandus koosneb ainult majapidamistest ja firmadest. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine. Mida mõistetakse varureguleerimisprotsessi all varureguleerimisprotsessi abil selgitatakse, miks turumajandus võib suunduda madalamale tasemele, vaatamata sellele, et on täieliku tööhõive tasakaal ja kogu toodang ostetakse. Autonoomsed muutujad: ei sõltu sissetulekute suurusest. Kui firma müüb jooksval perioodil rohkem kui toodetakse, siis juhul, kui selline tendents jätkub ka tulevikus peab firma palkama täiendavaid töötajaid toodangu mahu suurendamiseks
tagastanud/sellest loobunud. Ei ole kunagi ostnud ühtki toodet/teenust, mis oleks jäänud 1 4.2% seisma/kasutamata. Muu 0 0% Kokku vastuseid 24 Tõenäoliselt tuleb mittetarviliku ostmist kõige sagedamini ette suurte allahindluskampaaniate nn Stockmanni Hullud Päevad või Kaubamaja Osturalli ajal. Tarbijaid mõjutab massipsühhoos kõik on odav, kõik ostavad, ma ka siis ostan. Alles hiljem kodus hakatakse põhjalikumalt mõtlema, kas seda toodet või teenust oli ka tegelikult vaja. Teadlikumad ja julgemad inimesed kasutavad oma tarbijaõigust toode tagastada/teenusest loobuda, kuid väga palju on veel inimesi, kes ei tea oma õigustest või lihtsalt ei viitsi hakata tagastamisega tegelema.
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega ni
Lisaks teame eelmisest peatükist, et riigis toodetud kogutoodangu väärtus on võrdne riigis selle kogutoodangu tootmise käigus tekkinud tuludega. Seega, kui kõik sissetulekud, mis riigis tekivad, kulutatakse selle sama toodangu ostmiseks (see väide põhineb eeldusel, et tegemist on suletud majandusega), siis on majandus tasakaalus. Kui seda ei tehta, võib majandus minna tasakaalust välja. Näiteks kui toodangut ära ei osteta, hakkavad firmad vähem tootma, SKP tase langeb (või kasv aeglustub) ja tööpuudus suureneb. Multiplikaatori mudeliga sellisel moel tekkivat ebastabiilsust kirjeldataksegi. Lisaks näitab see mudel, et majanduses eksisteerib nn võimendi- ehk multiplikaatoriefekt. Kirjeldatud mudeli saab esitada võrrandite kujul. Eelmisest peatükist teame, et riigis toodetud kogutoodang realiseeritakse läbi järgmiste kulutuste:
Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaaarsektor Inimestele on omane tahe säästa tuleviku tarbeks. Seetõttu on üsna tavaline, et majapidamised ei kuluta kohe kogu sissetulekut tarbimisele, vaid osa pannakse kõrvale suuremate ostude (maja, auto vms), vanaduspäevade või reisimise jaoks. Sellist raha kogumist nimetatakse säästmiseks. Tavaliselt pannakse säästud panka, et teenida intressi. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata hüviste tarbimiseks. Säästmine on tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimine tulevase tarbimise heaks. Pangad kasutavad hoiustatud raha, laenates seda välja ettevõtjatele, kes ostavad endale vajalikke tootmisvahendeid, ehitavad uusi tootmishooneid vms. Sellist tegevust nimetatakse investeerimiseks. Investeeringute all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ning kaubavarudele. Laiemas mõistes loetakse investeerimiseks igasugust kapitalikasvatamist ühiskonnas.
Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M) Kui vaatleme kahesektorilist majandusmudelid, siis saame teha eelduse et kogu planeeritud tarbimiskulutused on kokkuvõttes samasuured kui planeeritud kulutused. Käsitledes avalikku sektori ja välissektorit, siis me lähtume samadest eeldustest.
ühiku võrra. Muutus tarbimises PTK = ------------------------------- Muutus IKT-s Kui tarbimiskulud suurenevad 75 ühikut ja tulud 100 ühikut, siis PTK = 75/100= 0.75, s.t igast täiendavast kroonist tarbitakse 0.75 senti, 0.25 säästetakse. 7.3 SÄÄSTMISFUNKTSIOON Sääst on osa, mis jääb tuludest järgi peale tarbimist. Ta on tarbimise peegelpilt. Kuna säästmine on sisuliselt mittetarbimine, siis säästmisfunktsioon ongi tarbimisfunktsiooni peegelpilt. Säästmisfunktsioon näitab kui suure osa igast täiendavast tuluühikust säästetakse. Tasandil A toimub ülekulutamine, mis arvuliselt võrdub autonoomse tarbimisega. Sääst on 0 punktis B ja alates sellest punktist hakkame
Ülesanne 12. (rühmatöö) Arutlege, kuidas teie ise osalete joonisel 4 toodud ringkäigus. NÕUDLUS Turul osalejad oleme me kõik. Rollist tarbijana kõnelesime selle peatüki alguses. Kuidas saada aga aru sellest, et me tarbijatena osaleme turul ka kaupade ja teenuste hinna ning koguste kujundamisel? Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel.
nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad;
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Summaarne sündimuskordaja on aasta vanuskordajate summa (5aastaste vanuserühmade puhul korrutatuna viiega). surrogaatraha - raha, mis majandussubjektide silmis ei täida raha funktsioone suur majandus - majandussüsteem, mis on piisavalt suur, et avatuse tingimustes suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära sääst - osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks sümbolraha - kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha sünnijärjekord - näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. süstemaatiline risk - vt tururisk T Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade aktsiad,
kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Summaarne sündimuskordaja on aasta vanuskordajate summa (5aastaste vanuserühmade puhul korrutatuna viiega). · surrogaatraha raha, mis majandussubjektide silmis ei täida raha funktsioone · suur majandus majandussüsteem, mis on piisavalt suur, et avatuse tingimustes suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära · sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks · säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks · sümbolraha kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha · sünnijärjekord näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte. · süstemaatiline risk vt tururisk T
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
millal teha, kes teeb, kes vastutab, kui palju see maksma läheb. Turunduskulude planeerimine on protsess, kus lähtutakse turust, ettevõtte kuludest ja tuludest ning turunduse vajadusest, kuhu soovitakse jõuda. Turunduseelarve koostamine aitab orienteeruda kulutustes, paigutada kulusid ümber ja teavitada laenuvõtmise vajalikkusest. Turunduskulude kokkuhoid ei saa olla omaette eesmärgiks, säästmine võib kaasa tuua plusse ja miinuseid. Liigsel kokkuhoiul kahjustub maine, alaneb toote kvaliteet, suureneb tarbija rahulolematus. 2.2.8 Turunduskontroll Turunduse kontrollietapil antakse turundustegevusele hinnang – võrreldakse turundusplaanis fikseeritud näitajaid tegelike tulemustega. Turunduse mõõtmisel kasutatakse järgmisi näitajaid: absoluutne müügimaht, klientide juurdekasv,
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
ootuses mõttetult suurt hinnaalandust ja tulemuseks on olematu kasum või isegi kahjum; 6 · liiga väikese allahindluse olukorras, kus turul tegutseb mitu sarnast toodet pakkuvat ettevõtet, tuleb täpselt hinnata kui suurt hinnaalandust tasub teha, et klient endale saada. Teadmatus kulude kohta võib viia olukorrani, kus nö igaks juhuks ei lasta hinda alla ja tellimuse saab konkurent. Teades aga täpselt kulutusi enda tootmisprotsessis, on lihtne välja pakkuda mõistlik hind. Ühtlasi on enda andmete põhjal võimalik prognoosida konkurentide pakutavat hinda või siis võrreldes enda tootmisprotsessi konkurentide omadega (seadmete vanus, tooraine kättesaadavus, tööjõu kvalifikatsiooni, makstavad palgad jne) välja arvutada hind, mida nemad pakkuda võivad.
Ellugu oli 16-18 sajandil toimunud reformatsiooniga seotud mõtlemise muutus. Max Weber: Protestantliku eetika tõus ja kapitalismi vaim (1904). Erinevus 16-17 sajandi mõtlemises tulenes katoliikluse asendumises protestantismi ja eriti selle askeetliku vormi kalvinismiga. Katoliiklikus elus oli esikohal kollektiiv ning elada tuli tema jaoks. See pidi kestma 1000 aastat ja kõik, siis on halleluuja jne. Selle asemel kasinus, enese eest hoolitsemine, Jumal aitab seda, kes ennast ise aitab jne. Säästmine aitas kapitalimahutustesi kokku hoida. Individualistliku kapitalistliku majanduse põhiliseks iseloomuomaduseks on selle põhinemine rangele kalkulatsioonile, suunatud ettevaatlikkusele ja ettenägelikkusele, mille eesmärgiks on majanduslik heaolu, erinedes nii peost-suhu elavast talupoeglikust majandusest, priviligeeritud traditsiooniega gildi-käsitöölisest ja seikleja-kapitalistist, kes kasutab ära poliitilist spekulatsiooni ja irratsionaalseid ajesid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole �
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
