kultuuride vastu. Ühiskond saab sotsiaalselt sidus olla kui rahvas usaldab riiki , käitub seadusekuulekalt ning osaleb kodanikeühenduste koostöös. Nende eesmärkide saavutamise põhimehhanismid oleks sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika ning haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. · Ökoloogiline tasakaal- üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutamisse. Keskkonnakaitse põhifunktsioon on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähenemise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise. Eesmärkide saavutamise põhimehhanismid on haridus, tehnoloogiline innovatsioon ja ökopoliitika. Säästev areng. Säästev areng ehk jätkusuutlik areng ehk tasakaalustatud areng on kontseptsioon, mida
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises
Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid; Loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et nad jõuaksid taastuda; Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid. chryssy 10 9. Rahvastiku kasv ja toidupuudus Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem, sest just ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid, näiteks: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), vaesus jm. Suremust on vähendanud: Teaduse areng (arstiteaduse areng) Toitumistingimuste paranemine Heaolu kasv (elutingimuste paranemine) Põhjused: Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest; 12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le; Maailmas on kolm piirkonda kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud
Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid; Loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et nad jõuaksid taastuda; Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid. chryssy 10 9. Rahvastiku kasv ja toidupuudus Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem, sest just ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid, näiteks: toidupuudus, nakkushaigused (AIDS), keskonnaprobleemid (õhu-, vee- ja mullastiku saaste), vaesus jm. Suremust on vähendanud: Teaduse areng (arstiteaduse areng) Toitumistingimuste paranemine Heaolu kasv (elutingimuste paranemine) Põhjused: Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest; 12 aastaga kasvas elanike arv 5 miljardilt 6-le;
inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 3 1.1 Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel - keskkonna, majanduse ja kogukonna - alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu strateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Rahvusvaheliselt tunnustatud säästva arengu põhimõtted on järgmised: keskkonnahoidlikkuse põhimõte-mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiive keskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid · ennetuspõhimõte- eelistada profülaktilis-ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgede likvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam
'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega
""...a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature"
vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus, tehnoloogiline innovatsioon, ökopoliitika. VII. Kasutatud kirjandus Euroopa Komisjoni kodulehekülg www.ec.europa.eu Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg www.envir.ee, ,,Säästev Eesti 21" http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21
Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine. Eestis on kehtestatud keskkonnastrateegia aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, vee, maavarade, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning looduse mitmekesisuse säilitamise. Ökomärk ja selle eesmärk
alates. Meie kasvava majanduse ja muutuva keskkonna probleemidega tegelemiseks on EL töötanud välja säästva arengu strateegia, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte. Uuemate keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate edendamine seob Lissaboni strateegia eesmärgid Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesmärkidega. Lisaks on Euroopa õigusaktide eesmärk integreerida keskkonnakaalutlused teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. Säästev areng on eluks hädavajalike loodusressursside (nt. vesi, õhk) selline kasutamine, mis tagab nende säilivuse ka järeltulevatele põlvedele. Eluks mittevajalikke ressursse tarbitakse nii, et neid jätkuks nii kaua, kuni tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse nii, et nende varud ei lõppeks. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist üle maailma ja käesolevate ressursside jagamist.
1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke, sest ei saavutatud ootuspärast kiiret edasiminekut ja käegakatsutavaid tulemusi. Samal foorumil rõhutati vajadust luua 2002. aastaks kõigi huvitatud ning vastutulevate osapoolte koostöös riikide säästva arengu strateegiad. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 6 Agenda 21 esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses: ressursside kaitse ja majandamine, programmi rakendamise vahendid, sotsiaalne ja majanduslik mõõde ja peamiste sotsiaalsete gruppide rolli tugevdamine. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 7 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS Säästev Eesti 21 on arengustrateegia, mis on välja töötatud riikliku strateegiana aastani 2030. Selle koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus. Strateegia
Sissejuhatus Mis on säästev areng? 1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks". Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti: · Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks ,,jätkusuutlik areng". Keskkonna ministeeriumi definitsioon k
· inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal EESMÄRK 1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2030. aastaks soovitava seisundi kirjelduses on rõhutatud Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumist, hääbumishirmu kadumist, Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemist, virtuaalset eestlust ning panustavat globaliseerumist. Kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid: Eesti kultuuriruumi ulatus. Indikaatorid: Eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine Eestis ja väljaspool Eestit, eesti kultuuri materialeerumise määr, eesti kultuuri tuntus, tõlgitavus ja levik väljapool Eestit. Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: Eesti kultuurielementide kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades, Eesti kultuurivaramu ja eestilikud traditsioonid, käitumis ja suhtlemismudelid on juurdunud.
ressurside ammendumist. Rohelise ideoloogia pooldajaid ei saa paigutada ei paremale ega ka vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal ning selle liikumise teoreetilised ideed pärinevad 1960- ndatest. Üks esimesi niinimetatud ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli Rachel Carsoni "Hääletu kevad," mis ilmus 1962 aastal. Kuni selle ajani vaatlesid poliitilised mõtlejad loodust kui lihtsalt majanduslikku ressurssi. Rohelised väidavad, et majanduse arenguga kaasnev loodusressursside talitsematu raiskamine toob kaasa hävingu ning tänaseni on see toimunud mõtlematult ja hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial (teadus organismidest nende elukeskkonnas). Vastandades arvamust, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis omakorda teeb inimtegevuse võimatuks. Mõned rohelise liikumise esindajatest on tekitanud sellest
· Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. Ökoloogine ( keskkonna) säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptatsiooni muutustele. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb kuidas kõikide ressursside (loodus-,inim-,aja-,inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel
· Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Majanduslik aspekt optimaalne loodusressursside kasutamine: · Taastumatuid ressursse · Taastuvaid ressursse Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. Ökoloogine ( keskkonna) säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptatsiooni muutustele. Säästva arengu põhiprobleemiks jääb kuidas kõikide ressursside (loodus-,inim-,aja-,inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel
...................................................... 22 AASTAARVUD:..................................................................................................................................... 22 1 2 Eksamiks kordamine: Üldiselt: Mis on keskkond? Keskkondi on erinevaid nt. Looduskeskkond > Looduskaitse Tehiskeskkond > Keskkonnakaitse (s.h. ka elukeskkonnaga seonduv, nt müra- ja valgustusreostusega seonduvad küsimused) KKP > seondub mõlemaga Kekskkonnapoliitika definitsioon: (riigi) Sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Üks olulisemaid halduspoliitika valdkondadest: eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Huvitav keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel tekkivate probleemide tõttu, näiteks: Millal olukord X muutub probleemiks?
säästmiseks ning ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Üldistades võib öelda, et mõiste jätkusuutlik areng taotleb kooskõla ning tasakaalu kolme komponendi vahel: majandus, keskkond ja sotsiaalsfäär. Üritades säilitada täisväärtuslikku elu pikaajalist jätkumist ka meie järeltulevatele põlvkodadele. Areng, mis tagab nii praegu kui ka tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Näiteid võib tuua mitmeid, miks on üldse vajalik sellise idee arendamine: 21. sajandil kasutab inimkond poolteist korda rohkem loodusressursse kui loodus ennast taasluua suudab. See, aga tähendab, et kui tahame kindlustada tulevastele põlvkondadele samaväärset elu kui meil, tuleb midagi ette võtta. Määratlemiseks on välja pakutud kaks kontseptsiooni: tugev ja nõrk jätkusuutlikkus.
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete
1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna,
Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord " tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest.Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne esti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. [4] Iga viivitus ülesande lahendamisel peatada kliimamuutused, võimaldades samas säästlikku üleilmset arengut ja sotsiaalset õiglust, suurendab dramaatiliselt vaesuses elavate inimeste arvu ja põhjustab migratsiooni rikastesse riikidesse, kuna kliimamuutuse tagajärgede käes
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning jääkaineid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude liigsed taimtoitained ja happevihmad on põhjustanud veekogude elukeskonna muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Õhk Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente
Põhiprobleem – kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületarbimis ja –tootmis tendentsilt tuleks naasta mõistlikule, vastavalt vajadustele, tootmis- tarbimis – korduvkasutus utiliseerimispraktikale. Agenda – 1)See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse. 2)Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena. 3)Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades. 4)Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. 5)Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Printsiibid – 1)Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 HOTELLIMAJANDUSE GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 SISUKORD 1.Säästva arengu mõiste ................................................................................................... 3 2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID ......................................................... 6 2.1.Jäätmeprobleemid.................................................................................................... 6 2.2
säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõudeid Loodusvarade ja keskkonna kasutamist reguleerivad tasu- ja kasutusmäärade kehtestamine Rahvusvaheline koostöö. Taastumatu loodusvara kasutamise põhitingimused Teada olevate varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks Taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest Jäätmetega või teise toormega asendamisvõimalusest. Looduskaitse ja keskkonnakaitse Ökoloogia looduskaitse alusteadus Looduskaitse on ühiskondlike, riiklike ja rahvusvaheliste abinõude süsteem. Looduse ja inimese suhete teaduslikuks uurimiseks. Looduskaitse peamiseks eesmärgiks on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine. Keskkonnakaitse on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise.
Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2 pikalainelist kiirgust. Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt. Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur —19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2). teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt hapestumine, õhusaaste, rahvastikukasv, loodusressursside kiire vähenemine, elurikkuse vähenemine, kliimamuutused Milline valdkond on suurim veekasutaja maailmas? Aga Eestis? Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti?
konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest, Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed), New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997. Rio de Janeiro konverents 1992 : Stockholmi konverentsi järel suurenev koostöö, 1987 Brundtlandi komisjoni raport "Our Common Future" säästva arengu kontseptsioon Osalejad: nii valitsused kui valitsusvälised organisatsioonid Olulisemad teemad: majanduslik areng vs keskkonnakaitse Vastuvõetud dokumendid: Rio deklaratsioon, Agenda 21, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Metsahoiu põhimõtted, Kliimamuutuste raamkonventsioon. Konverentsi kriitika: Lepingute siduvus, Tähelepanuta jäänud teemad: kolmanda maailma võlgade küsimus ja kaubandustingimused, tarbimine, rahvastiku juurdekasv, vaesus jne. Rahvusvaheliste korporatsioonide mõju, Keskkonnakaitse ja majandusarengu seose rõhutamine retoorikas Tulemus: problemaatika teadvustamine, kuid reaalseid tulemusi vähe
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine.
loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid.
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et
Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel
aastal ja sai tuntuks kui Brutlandi aruanne, sealt on ka pärit tänane säästva arengu algmõiste. Brundtlandi aruandes sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. Raportis toodi välja jätkusuutliku arengu kolm põhikomponenti: keskkonnakaitse, majanduskasv, sotsiaalne võrdsus. Veel öeldi raportis, et võrdsus, majanduskasv ja keskkonnakaitse on samaaegselt võimalik, mis nõuab siiski tehnoloogilisi ja sotsiaalseid muudatusi. Raportis rõhutati ka, et arengumaade rahvastel peab olema võimalus elementaarsete vajaduste rahuldamisele ning nende elukvaliteet peaks olema sama mis arenenud maades. 5)1987.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Gro Harlem Brundtland juhtimisel tekkis komisjoni 1987. aastal ning valmis tegevusraport
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
