praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas seda mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal.Jätkusuutlikkus on võimalik ökosüsteemi tasakaalutingimuste täitmisel. Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse riikidevaheliseid kokkuleppeid. Üheks olulisemaks dokumendiks on 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese
arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamisega
Rio konverentsile eelnesid ka 4 ettevalmistavat konverentsi, neist viimane 1992. a. märtsis New Yorgis, kus osales ka Eesti delegatsioon. ÜRO konverents oli pidulik, kuid töine. Selles osales 177 riiki, keda esindasid 108 riigipead või peaministrit. Eesti delegatsiooni juhtis Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, kaasas oli Eesti ametlik aruanne. Konverentsil võeti vastu Rio deklaratsioon Agenda-21 ning avati allakirjutamiseks kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (mõlemale kirjutas alla ka Eesti delegatsiooni juht). Metsaprintsiipide (Forest Principles) teksti ei suudetud konverentsil läbi vaielda. Rio konverentsiga paralleelselt toimus Brasiilia pealinnas mitteriiklike organisatsioonide konverents, kus töötati välja "Maakera Harta" ("Earth Charter") projekt ja moodustati uus rahvusvaheline mitteriiklik organisatsioon Roheline Rist. Rio dokumentides, kus säästva arengu mõiste sisse
chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine;
kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine;
Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide mõjutamisele ja säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkonadele Ühtki toimingut ei tohi lubada enne, kui pole selgitatud selle mõju keskkonnale Tootjaid kohustatakse tasuma KK kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seotud kulud
üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida
o Säästva arengu seadus kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted. o Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ja säilitaks maastike ja elustike mitmekesisust. o Århusi konventsioon eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Millised on Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted? o Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.
Turu avamine võib negatiivselt mõjuda ka kohalike elanike toiduga kindlustamisele ning viia kohalike põllumajanduslike kogukondade hävitamisele. [6] Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia koostati Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel tihedas koostöös ekspertide ja huvigruppidega ning selle heakskiitmisele eelnes põhjalik avalik arutelu. Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" kiideti Riigikogu poolt heaks 2005. aasta septembris. Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus
Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine.
...................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 2 Mis tähendab jätkusuutlik areng? Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960 -1970-ndatel aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks ning selle kaudu kvaliteetse looduskeskkonna säilitamiseks ka tulevastele põlvedele. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta ainult ökoloogiat, vaid sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning võimalusi, et täisväärtuslikku ühiskonnaelu jätkuks ka tulevastele põlvedele. Jätkusuutlikkust iseloomustavad neli mõõdet:
Liikide omavahelist ristumist takistab geograafiline isolatsioon. Liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edkat ristumist teiste liikidega nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega. Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7
1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine
realiseerumise tulemuslikkust. Nõuded keskkonnaindikaatoritele: Teaduslikult põhjendatud; kajastama põhjuslikke seoseid; esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult. 17 Looduskaitse seadus (2004): Seaduse eesmärk: Soodne seisund; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik looduskeskkond ja/või selle elemendid; loodusvarad. Looduskaitse põhimõtted: Kaitse - alade kasutamise piiramine; toimingute reguleerimine; loodusharidus ja teadustöö. Lähtepunktid - tasakaalustatud ja säästva areng; alternatiivsed võimalused. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: Objekti: ohustatus; haruldus; tüüpilisus; teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“ 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992)
EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist. Saastus: Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon: reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja mere ökosüsteeme, olla takistuseks mere õiguspärasele kasutamisele, sh kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+”
6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva
2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS]
energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine · Turism eelistada kohalikku lahendust Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi või ühiskasutust. (Saab mõõta ökoloogilise jalajälje abil.) Et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju, on kasutusele võetud ökomärgised. Paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodus- sõbralikkust. (Vt. loeng nr 2.1 lõpus on mingid võrdlevad "tabelid", millest ma ei saanud suurt midagi
jooksul (paljude põlvkondade valtel) asustavad teatud territooriumi, on vastastikes liigisisestes suhetes, mille ulatuses toimub vaba vastastikkune ristumine ehk geneetilise informatsiooni vahetus (ASURKOND) Populatsiooni mõõdetavad omadused 1) arvukus 2) asustustihedus 3) ohtrus (suhteline - vähe, palju) 4) sündivus o maksimaalne sündivus teoreetiline maksimum ideaalsete ökoloogiliste tingimuste (puudub limiteeriv faktor) puhul, füsioloogiline püsiv suurus o ökoloogiline ehk reaalne sündivus. See pole püsiv, sõltub limiteerivast ökoloogilisest faktorist o absoluutne sündivus arv o relatiivne sündivus - % 2) surevus isendi hukk · ökoloogiline ehk reaalne · minimaalne isendite hukk ideaalsete tingimuste juures, ka kõige paremate tingimuste juures isendid vananevad ja surevad
loodusmaastike) terviklikus käsitlemises maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise vajadustest lähtudes. Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike kompleksi), mille koosseisus on mitmekesise struktuuriga ning ökoloogiliselt toimivad üksused, mis tagavad väärtuslike elupaikade olemasolu ning sotsiaalsete ja majandusväärtuse säilimise. Sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise tulemusena suureneb eeldatavalt elupaikade looduslähedus ja mitmekesisus, loodus- ja kultuurmaastikud toimivad ja neid kasutatakse säästvalt, Läänemere väärtustatud mereelupaikade, rannikualade (sh väikesaarte) ja -koosluste, soode ja siseveekogude ning metsade seisund on kestvalt soodne. Meetmed (tegevussuunad): · Looduskaitse arengu pikaajaline ja teisi valdkondi arvestav kavandamine sidusate ja mitmeotstarbeliste maastike säilitamise vajadusest ning looduskaitse arengukava prioriteetidest lähtudes.
Esimese valgusmikroskoopi valmistas inglane Robert Hook, võttis kasutusele RAKU mõiste. Anton van Leeuwenhoek uuris mitmesuguseid ainurakseid ja baktereid. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 18.s ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Rakuteooria põhiseisuskohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust, selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuses kooskõlas Rakkude mitmekesisus. Rakutuuma ehituse alusel jagatakse rakud kaheks: Prokarioodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle; nt bakterid. 13 Eukarioodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid; nt looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Üherakulised organismid. Mikroskoopiliste mõõtmetega. Harilikult iseloomuliku väliskujuga
loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2
Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid:
kreeklased sõna "ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Algul tegid uurijad selge vahe taime- ja loomaökoloogia vahele, kuid kui arenesid kontseptsioonid kooslustest (F. Clements, V. Shelford), toiduahelatest ja aineringetest (R. Lindeman, G. Hutchinson) jne., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. Ökoloogia ja keskkonnakaitse areng tänapäeval Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut (huvi=raha). Seni vaadeldi ökoloogiat lihtsalt bioloogia ühe osana ja ökoloogiat õpetati peamiselt bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik osapoole, kes osalevad valimiseelses kampaanias, saavad avalikõiguslikus televisioonis ja raadios võrdse tasuta aja oma vaadete propageerimiseks. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul 14 võrdsus kaob. Et taolist ebavõrdsust piirata seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Valitsus teostab finantskontrolli, et ei ületatakse valimiskampaania maksumuse ülempiiri. Taoline kontroll on oluline, sest on võimalik ära osta nii valijaid kui ka tulevasi saadikuid. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama aruande rahade laekumise kohta. Valimised on võrdsed
marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008). Külastajavoog (visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust konkreetsel alal (Kajala jt 2008). Külastuse aktsepteeritavad mõjud (limits of acceptable change) teatud piirkonna jaoks lubatud ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste määr. Indikaatorite limiteeritud mõõdetavad väärtused selgitatakse välja seire käigus. Kaitsekorralduses püütakse hoiduda lubatud mõju ületamisest ning keskendutakse eelkõige neile aladele, kus lubatud keskkonnamõjude määr on ületatud või on suundumus neid ületada, kui ala kasutatakse edasi samas mahus ning samamoodi. Külastuskoormuse piirtaluvus (külastustaluvus/taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
