Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Keemiline evolutsioon Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse.
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Laza...
enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. · Kirjeldage komeetide liikumist. liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. · mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. · Millest tekkisid planeedid? Päikest ümbritsevast gaasiketta kivi- ja jääosadest · Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa tüüpi planeedid tekkisid Päikest ümbritseva gaasi - tolmuketta seesmisest, kivimeid sisaldavast osast. Hiidplaneedid tekkisid gaasi-tolmuketta jääosast. · Mis on Oorti pilv? see on jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest.
arvamusele. Seega tihti juhtub, et inimene võtab omaks stereotüübi grupi tasandil, ilma isikliku arvamuseta. Ning hõlmav tasand on riigi või näiteks rahvuse tasand – antud juhul võib toimuda üldistamine ja samastumine. Kõik kolme tasandi stereotüübid mõjutavad meie identiteedi erineva tugevusega ning omavad erineva tõsidusega tagajärge. Teine oluline stereotüübi omadus, peale tasandi, on selle liik. Stereotüüp võib olla suunatud väljapoole ehk indiviid avaldab oma arvamust ümbritsevast olukorrast ning võib olla suunatud sissepoole, kui avaldatakse arvamust indiviidi (või teda puudutava) kohta. Vastavalt sellele, millised stereotüüpe endast me kuulame või arvame et meist nii arvatakse, me korraldame ka oma elu. Ühelt poolt me võime järgida neid, et vastata inimeste ootustele, teiselt poolt võime ka käituda stereotüüpide vastu – kui peame stereotüüpe valedeks. Väljapoole suunatud stereotüübid palju ütlevad indiviidist ning kujundavad olukorda tema ümber
Viimane on olnud eriti iseloomulik Avinurme ümbruse küladele. Kuna põldu oli vähe, metsa aga palju, siis pärandati puutööoskust põlvest põlve. Ajapikku kujunesid välja teatud toodetele spetsialiseerunud külad. Avinurme laadad on tuntud üle Eesti. 4 Seega peaksime Alutaguse madalikku hoidma ja hindama, sest ta on lahutamatu osa meid ümbritsevast keskkonnast. Kasutatud kirjandus · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Alutaguse_madalik/ · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Metsad_ja_rabad/ · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Vetev%C3%B5rk/ · http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Asustus/ · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/muld/estomuld.html · http://www.viru.peipsi.envir.ee/piirkonnaylevaade1.pdf · http://www.galerii
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainutähtsaks meelte kaudu saadud andmeid - kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Empirism väidab, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu. Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda. Mina usun, et selles väites on tõetera sees, sest loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen,
(Poolustelt ekvaatori suunas) El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides Suhteline ehk relatiivne niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru rõhu suhet %
Teose analüüs "Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada!
Sellel oli kunstniku vastilmunud looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega võitis ta Zonta klubi kübara show ja sai preemiaks Londoni reisi. Kataloogi eesmärk on markeerida üldvaade ja teha sissepõikeid maalikunstnik Lola Liivati loomingusse, rõhutada seoseid ja vastandumisi XX sajandi kunstiloo kontekstiga, leida nii tuletumisi kui suveräänsust ümbritsevast ühiskonnast ja oludest, näha paralleele ja lahknemisi ajakaaslastega, pakkuda uusi tõlgendusi ja tuua unustusest välja vanu - koondada heterogeenne baas edasistele käsitlustele. Eesmärk on tõstatada probleeme, provotseerida küsimusi ja mitte vormistada lõplikke vastuseid. Lola Liivati näitust vaadates mõistsin, et kunst peaks olema puhas kontrollist ja omakasupüüdlusest ja kõigest argisest, madalast. Tunnen, et
sellega kõikide linnaelanike ,,siseriiki"? Leian, et eetiliselt ja moraalselt oli selline tegu täiesti väär. Ta kasutas inimesi oma eksperimendi ja heaoluloomises kurjasti ära. Samas ei suutnud linnaelanikud ka ise kiusatusele vastu panna, ja seoses sellega olid kõik sunnitud oma väärtushinnangud ümber seadma. Võib öelda, et niipalju kui on maailmas inimesi, on ka maailmas mitteformaalseid moraalinorme, sest need sõltuvad meist ümbritsevast kesk- ning ühiskonnast. Ja paraku lasid kõik elanikud, end väljastpoolt mõjutada. Kui rääkides preili Prymist, tema tegemistest ja võitlusest hea ja kurja vahel, siis tema otsus tegutseda, nii nagu ta seda ka tegi oli minu silmis isegi õigustatud, kuid seda mõningate mööndustega. Nimelt saan aru sellest, et kõige noorema elanikuna Viscose linnakeses oma täitumata unistuste ja halvastivaatavale kuulsusele oli see tema ainsaks reaalseks väljapääsuks
Tahame seda või mitte ,aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal : tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi. Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus. Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Kuid see ei ole üldsegi nii halb kui enamus seda väidab. Reklaam on vajalik ,sest vastasejuhul teaksime end ümbritsevast maailmast üpris vähe. Sealt näeme mida ja mis hinna eest pakutakse meile erinevates kaubanduskettides, mis linastub kinodes, missugune maailmakuulus rockstaar meie väikest Eestit sel nädalavahetusel külastab ning milline pesuvahend on tülikate rohuplekkide puhul kõige efektiivsem. Kuid samas, kas tõesti on vaja seda nii aktiivselt rahvale peale suruda? Sarnaselt reklaamile on ka meelelahutusäri meedias suure hüppe teinud. Eriti populaarseks on muutunud
värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kandinsky´t peetakse abstraktsionismi rajajaks. Ta arvas, et maalikunstis on motiiv ainult segav. Maalikunstis tuleks luua värvidega, tegema punkte, jooni, pindu jms. Pildid peaksid väljendama meeleolu. Abstraktsionistid arvasid, et kunst on jõudnud täiuslikkuseni ning seda ei saa enam arendada. Moskva südalinnas üsna Kremli lähedal asub praegugi suur üürimaja, mis tähistatud mälestustahvliga, et siin elas maailmakuulus maalikunstnik Vassili Kandinsky
madalamal. Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m). Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil. Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal. Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt. Valdavalt tasane ja madal pinnamood. Veestik Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis. Oude Rijn on Reini jõe haru, mis paikneb Utrechti ja Lõuna-Hollandi provintsides. Tänapäeval on jõe pikkus 52km. Mitmed suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid. (Rein voolab Hollandisse, hargneb ja harud suubuvad Põhjamerre).
lKorrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. lKorrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). lMittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. lKorrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. lProtektorkaitse
oma vastavaid teadmisi. Nad peavad hariduse omandamist lihtsalt kohustuseks kas oma vanemate või riigi ees. Postimehe andmetel on Eestis ligi 36% elanikest õpinguid jätkama asunud vaid kohustusest. Selline tegevus on küllaltki mõttetu, kuna head tulemused tekivad siiski vabast tahtest ja soovist end täiendada. Üldiselt kujuneb lapse arvamus hariduse tähtsusest või selle omandamise vajalikkusest välja juba lapsepõlves või varajases teismeeas. Palju sõltub teda ümbritsevast elukeskkonnast ning kodusest kasvatusest. Enamjaolt on nii, et kui väikese ilmakodaniku vanemad ei hooli haridusest ega korralikust töökohast, ei ole ka lapsel võimalik end harida. Ning võttes vanematelt eeskuju, kujuneb ka lastel arusaam, et elus saab ka ilma hariduseta hakkama. BNS-i andmetel on ligi 70% kurjategijate lastest hakanud ka ise kuritegevusega tegelema. Seevastu aga korralike ja haritud vanemate järglased lähevad tavaliselt sama teed. Kui nii ema
" (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest, sellest, kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on
vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud · Enamasti on nad umbes 10000 km suurused ja nad esinevad tavaliselt rühmadena. · Mingil ajahetkel võib päikeseplekkide arv olla
on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega andmed. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Seevastu empirism ütleb, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa. Ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Alguses levis empirism Inglismaal, hiljem jõudis ka Prantsusmaale, kuid materialismina. Eelkäijaks on Francis Bacon, kes rõhutas induktsiooni olulisust kogemuses. Peamiseks rajaks siiski peetakse John Locke'i, kes muudab kogemuse kõige aluseks. Prantsusmaal levis ka ratsionalism, seega oli seal korraga kaks erinevat suunda, mis võisid inimesed vastuollu viia. Kuigi muidugi samal ajal kindlasti oli seal veel ka teisi suundi, mis
tööturunõudlusest. Seda kasutatakse karjääriplaneerimiseks ja karjääriteenuste osutamiseks. Karjääriinfo spetsialist vahendab infot erineva vanuse, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimestele individuaalvestluse vormis ja grupiviisiliselt. Samuti korraldab karjääriinfospetsialist erinevaid karjäärialaseid üritusi. Karjääriinfospetsialistiga on võimalik kontakteeruda meiliaadressil [email protected] Noorteinfo pakub noorele ümbritsevast elust teavet ja suurendab valikuvõimalusi oma elu paremaks korraldamiseks. Peamised teemad on õppimine, töö, vaba aeg, noorte osalus. Noorteinfoga seotud küsimustes võib kontakteeruda meiliaadressil [email protected]. 4 Õppenõustamine on laste, lapsevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse
Renoir´ inimfiguurid ja alastikujud mõjusid oma ümarjoonse üleküllusega samuti kui maalid. Renoir suri pärast piinarikast agooniat.Oli aegu, kus ta ei sallinud ennast, ometi ei mõelnud ta väidetavalt enesetapust. Renoir´ viimasel, vahetult enne surma valminud maalil on kevadised anemoonid. See justkui tõotaks uut elukevadet. Looming Renoir keskendus ajatutele teemadele. Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. Kasutatud kirjandus: 1.http://www.paideyg
Vaekoda on ehitatud Rootsi ajal 1663. aastal. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mis võimaldasid ausat kauplemist. VESKI - See tuuleveski on kolmest käesoleva sajandi esimesel poolel linna piirides töötanud tuuleveskist ainsana säilinud. Algselt on seda ehitist tuntud Trei veskina, ehitaja ja omaniku nime järgi. Rajatud 1899.a. Kuressaare esimese apostliku õigeusu kiriku kohale, mis 1780-ndate aastate alguses linna tabanud tulekahjus maha põles. SUURSILD - Linnusest ja seda ümbritsevast asulast Kihelkonna poole pääsemiseks tuli ületada Põduste jõgi, milleks algul kasutati koolmekohta. Esimesed andmed jõge ületavast sillast pärinevad 1650. aastast. Arvatavasti 1820. a. paiku asendati puust rajatis kivisillaga, mida tuntakse Suursillana. Eestimaa üks suurim, pikim ja vanim kivisild on arhitektuurimälestisena kaitse all; selle restaureerimist alustati 1990. a. ANGLA TUULIKUD - Saaremaa pealinnast Kuressaarest 40 km mööda Upa-Leisi maanteed sõites
Paljud teevad seda tõsiselt mõeldes ja mitte halba soovides aga on väga palju inimesi, kes kasutavad internetti ära, anonüümselt halvustavaks ja õelutsemiseks. See näitab inimese kohta juba piisavalt. Lapsed teatavasti hakkavad internetis käima juba päris pisikesest peale. Alustavad mängude mängimisega ja liiguvad sealt edasi. Kõik me teame, et internet on piiritu. Sealt on võimalus kõike saada. Laste väärtushinnangud kujunevad välja ju teda ümbritsevast. Kui ta avab lingi, mida keegi oma facebooki seinal jagab ja selle lingi taga on artikkel pealkirjaga „Strippar Marco peab Eesti palku naeruväärseks: milleks üldse tööle minna?“ ja selle artikli juures on suur pilt, kus üks meesterahvas pool alasti istub avalikus kohas ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps? Aga terve internet on täis anonüümseid kommentaare ja ma ei saa kunagi olla kindel, et
Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust
Abstrakstionismi teke ja levik Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kubistide loomingus kaob äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Siiski on nende töödes veel juhuslikkust ja kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. 1911.aastal püüdis rühm Pariisis elavaid noori kunstnikke tuua oma kubismist inspireeritud töödesse rohkem värvi ja poeesiatunnetust. Orfistlik eksperiment viis peagi välja läbinisti abstraktse maali juurde, mis põhines harilikult hoogsatel loogetel, kuid seejuures tekstuursetel värviplokkidel
pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse terveid baktereid või palju molekule. Infovahetus läbi membraani retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks: Karedapinnaline on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal. Eralduvad lüsosoomid. Siledapinnaline paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja süsivesikute sünteesist. Asub tuumast eemal.
lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad NADP molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+-ioone: NADP + 2e + 2 H+ <- -> NADPH2 . Moodustunud NADPH2 on H allikaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. pimedusstaadium: toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool (stroomas). Sahhariidide sünteesiks vajalik CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse. Calvini tsükkel fotosünteesi
Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. Belikov tahtis elada üksi oma elu, kuid ta sai surma. Aga sellepärast ei tohi selliseid inimesi hukka mõista, sest igaühel on
noored nastikud püüavad ka liikuvaid putukaid Loomakooslus 5)Rohukonn- toituvad mardikatest, kahetiivalistest ja nälkjatest 6)Öösorr- toitub mardikatest ja liblikatest Toiduahel Rabad ● Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest Paju Kanarbik Sinikas Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest 2)Rabakonn- toitub mardikatest, vähemal määral ka ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus
Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse.
maha. Minul isiklikult on see kogemus olemas ja selle tõttu ka see peatükk kui selline mind kõnetas. Olin umbes 11 aastane kui mind hakati suitsetamisega sõprade poolt mõjutama. Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda. Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused. Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea
Üks tore ütlus Aristoteleselt on veel selline: "Hea algus on pool võitu." Tihtipeale leiavad inimesed end lootusetutes olukordades. Näiteks selle essee kirjutamine tundus alguses väga keeruline, häid mõtteid peas ei olnud ning hilise kellaaja tõttu ei olnud ka jaksu. Sellegipoolest tuleb end kokku võtta, mida ma ka tegin, ning alustada tööga. Kui internetis informatsiooni otsides leidsin palju huvitavaid mõtteteri ja Aristotelese ideid meid ümbritsevast, hakkas mõte juba jooksma. Esimesed read said kirja pandud ning ülejäänud essee tuli juba palju lihtsamalt. Inimesed peavad lihtsalt teadvustama endale seda, et miski pole täiesti lootusetu. See essee näide pole küll just kõige meeleheitlikum ja julmem näide, kuid sellegipoolest kehtivad erinevatele olukordadele samad reeglid. Olles tegevusega alustanud ja olles end kokku võtnud, oled eesmärgile juba poole lähemal. Tuleb sihid kõrgele seada ning tulemus on iga pingutust väärt.
depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades. Ekstravertsel inimesel on soodumus kogeda positiivseid emotsioone, ta on aktiivne ja seltskondlik. Vastandiks introvertsus: need inimesed eelistavad seltskonnale sagedamini üksinda olemist, kuid üksiolemine ei tee neid tingimata õnnetuks. Kogemusele avatud inimene huvitub uutest ideedest ja kogemustest, iseendast ja ümbritsevast maailmast. Vastandiks suletud inimesed on konservatiivsed ja eelistavad järeleproovitut uuele ja tundatule. Sotsiaalne inimesene usaldab teisi, on omakasupüüdmatu, leplik, koostöövalmis. Aitavad teisi, veendumusega, et teised vastavad samaga. Meelekindlad inimesed kontrollivad enda soove ja impulsse, planeerivad oma tegevusi ette, on kohusetundlikud ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt suurt pingutust.
vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju rohkem kui esmapilgul paistab ja isiksuse kuulekaks madalalaubaliseks orjaks vormimine hakkab juba lapseeas. Meil on haridussüsteem, mis mõtlemise ja loovuse arendamise asemel näib nõudvat kasutute teadmiste kohustuslikku omandamist. On pseudoprobleemide ja mõttetute päevapoliitiliste skandaalikestega tegelev meedia, on sotsiaalteadlased, kes peamiselt tegelevad omaenda töö vajalikkuse põhjendamisega, on kultuuritegelased, analüütikud,
Kahtlust äratab aga Jumala olemasolu, nimelt võib Jumal olla loonud hoopis vastupidised reeglid, mille vastu me armastame eksida. 5) Kui Jumal poleks kõikhea poleks ta inimestel esiteks sündidagi lasknud. Maailmas valitsev kord aga võimaldab meil tõde teada saada ning asju tõeselt tajuda, Jumal hoidub meie petmisest see annab omakorda vaidlematult tõestust Jumala headusest. Samas võib aga Jumal olla väga osav petis, luues pettekujutelma kogu meid ümbritsevast, seades nii kahtluse alla meie endi eksistentsi. Kuna kõikhea jumal on meid loonud nii, et me ei eksiks, juhtub seda mõnikord siiski ja see tekitabki inimestes segadust tõelise tõe tunnetamisel kui ka reaalsusel ja unenäol vahet tegemisel.
Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. · valgus langeb sarvkestale · õhu ning sarvkesta piirpinnal toimub valguse põhimurdumine SILMALÄÄTS
devon savid, liivad (lõpus lubjakivid) devonist kvaternaarini maismaa kulutus (Peipsi, Türi, Pärnu) Pinnakate moreen kivimiosakeste suurus ja värvus rändrahnud ja kivikülvid mineraalsed ja elutekkelised setted liustikujõed kruus, jämedateraline liiv jääjärved peeneteraline liiv, viirsavi jääajajärgsed merelised, uht, tuule, raskusjõu, elu ja inimtekkelised. RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest. reljeefi suurvormid kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva
meeldida, sest hirmus olend, asi või hoopis tunne peaks pakkuma pakkuma negatiivseid mitte positiivseid. Kuid sellele mõttele ei saa kindel olla, sest ilu pidavat vaatajate silmades olema. Kui see tõesti nii on, siis polegi asju, mis ei võiks ilusad olla?Tundub olevat asju, millel pole seletust, sest kõike ei pea mõistma ja mõned asjad lihtsalt peavad jääma nii nagu nad on. Ometi vajab inimene selgust ja tal peab olema selge arusaam ja pilt kõigest ümbritsevast, sest muidu tekib kaos.Kõiges võib erinevalt aru saada, nagu kui toimub midagi head, võib inimene arvata,et midagi halba on teoksil. Kuid samas kui teeb midagi halba või kogeb, näeb keegi teine seda hea asjana. Ehk siis asjade ja tegevuste ilu oleneb inimesest, seda ei saa võtta täpselt üksühele. Kui näitena tuua selle, kui mees läheb koju kuhjaga punaste roosidega. Nii mõnigi kõrvalt vaatab , et nii armas , kuid samas jällegi on inimest, kes võtab sellest
Kuna on raske leida midagi, mis kardinaalselt muudaks meie maailmapilti ja oleks ka tõestatav, siis on loodud vaid palju uusi teooriaid, kuid neile on vähe tõestusi, lihtsalt ei osata teha veel katseid, mis neid tõestaksid. Näiteks stringiteooria pakub meile, et maailmas on rohkem dimensioone, kui meile hetkel tuttavad ja tajutavad on. Me ei taju neid, seetõttu on raske tõestada, kas need üldse olemas on. Kui see teooria aga tõestust leiaks, oleks meil ettekujutus meid ümbritsevast ehk hoopis teistsugune. Seoses maailmapildiga tekivad ka küsimused: Kas kogu maailm on füüsikaliselt mõõdetav? Kas maailmapildi loomiseks piisab vaid füüsikaliselt mõõdetavatest suurustest? Võib-olla ei saa me seda kunagi teada, sest me ei tea seda, mida me veel ei tea. Aga ka ilma kõike teadmata on ilmne, et maailmapilti peab ära mahutama ka sellised mittefüüsikalised suurused, nagu lootus, usk, armastus ja muud komponendid, mille jaoks füüsikalisi suurusi
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud.
Kevin Lynch ,,Image of the city" Linna kuvand ja selle elemendid. Kevin Lynch kirjeldab raamatus "The image of the city", kuidas kolme ameerika linna elanikud oma linna tunnetavad. Ta kasutab 5 peamist mõistet oma mõtete selgitamiseks: rajad, piirid, piirkonnad, sõlmpunktid ja maamärgid. · Rajad ( teed, tänavad) on nagu kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. · Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutused. Need on aiad, kaldaääred, raudteed. · Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on oma kindel iseloom. · Sõlmed on strateegilised punktid nagu teede ja tänavate ristmikud ning tänavanurgad. · Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, mäed, tornid, poed. Rajad Liikumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed liiguvad ja jälgivad oma ümbrust. Enam...
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku.
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond-kuiv, suvel palav, talvel väga külm 3. Mere mõju kliimale: Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. Kaugus ookeanist: a) mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem b) mandriline kliima- külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud on suur, sademeid vähe 4. Hoovused: Soe hoovus- temperatuur kõrgem ümbritsevast veest; toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma. Külm hoovus- temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma. 5. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik). Kõrgustike tuulapealsetel nõlvadel on sademeid palju (tõusvad õhuvoolud). Absoluutse kõrguse kasvades langeb õhutemperatuur 1km-6*C Eesti kliimat mõjutavad tegurid: õhumasside liikumine, päikesekiirguse hulk, atlandi ookeani mõju, kohalikud iseärasused. 6
liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) Merehoovused soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 1 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Igilumi ja jää Igilumi- ja jää hoiavad kliimat jahedana
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me
Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara omanikuks. Ka tavaliste inimeste probleemidest jutustava raamatu lugemine võib kujundada lugeja
Ja ometi on ta tegutsev professor, kes kirjutab artikleid, peab loenguid, esineb konverentsidel... Tänapäeva tehnika teeb selle võimalikuks, kui vaid inimesel tahet jätkub. Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Toome ühe näite -- musta augu kvant-aurustumise. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind -- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas (väljast sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja (ja seega ka musta augu) tekitaja, peaks selline auk pikapeale kogu maailma alla neelama. Hawking väidab vastupidist: ükski must auk pole igavene, vaid kaotab aja jooksul oma massi ehk, nagu füüsikud ütlevad, "aurustub". Põhjuseks on kvantmehaaniline efekt -- juba eespool
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad
Aatom Aatomiks (kreekakeelsest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist, samal ajal kui aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 1027 kg ja läbimõõt suurusjärgus 1010 m Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Sõltuvalt tuuma koostisest ja
Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 6.Mis on oorti pilv Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst. Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
