Haridus - kas kohustus või võimalus? (4)

Haridus – kas kohustus või võimalus?
Hariduseks nimetatakse teadmiste, oskuste ja vilimuste omandamise protsessi ning selle tulemust. Kuigi kogu gümnaasiumi vältel kui ka kõrgkoolis sama eriala õppides peaksid kõik õpilased sarnased teadmised omandama, see nii siiski ei ole. Inimesed õpivad erinevatel eesmärkidel – kui üks peab seda tegevust pealesunnitud kohustuseks , siis mõni teine aga suurepäraseks võimaluseks end elukestvalt täiendada.
Haritud ühiskond vajab haritud kodanikke . Võib jääda mulje, et riik sunnib lapsi õppima. Näiteks Eestis on küll koolikohustuse täitmine ette nähtud vaid põhikooli lõpuni, kuid levinud on arvamus, et õpilane peab tingimata jätkama õpinguid nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis. Selle tulemusena tekib palju kodanikke, kes jätavad õpingud pooleli või saades kätte lõputunnistuse, ei oma vastavaid teadmisi. Nad peavad hariduse omandamist lihtsalt kohustuseks kas oma vanemate või riigi ees. Postimehe andmetel on Eestis ligi 36% elanikest õpinguid jätkama asunud vaid kohustusest. Selline tegevus on küllaltki mõttetu, kuna head tulemused tekivad siiski vabast tahtest ja soovist end täiendada.
Üldiselt kujuneb lapse arvamus hariduse tähtsusest või selle omandamise vajalikkusest välja juba lapsepõlves või varajases teismeeas. Palju sõltub teda ümbritsevast elukeskkonnast ning kodusest kasvatusest . Enamjaolt on nii, et kui väikese ilmakodaniku vanemad ei hooli haridusest ega korralikust töökohast, ei ole ka lapsel võimalik end harida. Ning võttes vanematelt eeskuju, kujuneb ka lastel arusaam, et elus saab ka ilma hariduseta hakkama. BNS-i andmetel on ligi 70% kurjategijate lastest hakanud ka ise kuritegevusega tegelema.
Seevastu aga korralike ja haritud vanemate järglased lähevad tavaliselt sama teed. Kui nii ema kui ka isa omavad mõlemad kõrgharidust (või vähemasti üks neist), siis on nad huvitatud sellest, et ka nende lapsest kasvaks intelligentne inimene. Nad kasvatavad teda nii, et tal tekib juba varakult kohustus koolis käia ja õppida. EMOR -i korraldatud uuringust selgus, et 67% kõrgharidusega inimestest on tänulikud oma vanematele, kes suunasid neid edasi õppima. Mõned vastanud kinnitasid, et ilma kohusetundeta oma vanemate ees poleks nad ilmselt edasi õppinud ja neil oleks elus vähem võimalusi.
Inimene õpib kogu oma elu. Kuigi võib tunduda, et lõputunnistuse kättesaamisega on õppimine läbi ja haridus omandatud, see tegelikult nii ei ole. Hille Tänavsuu on öelnud, et haridus on võime end elukestvalt täiendada ning toime tulla kõigi elus ees ootavate raskustega. Paljud inimesed peavadki hariduse lõppu koolis vaid alguseks kogu ülejäänud elu jätkuval õppimisel. Sellised õpilased on kooli õppima asunud soovist ja tahtest end pidevalt täiendada ning kasutavad haridust kui võimalust tulevases elus paremini hakkama saada.
Haridus aitab elus seatud eesmärke saavutada. Kui inimene soovib tulevikus saada tööle heale kohale, mille eest makstakse kõrget tasu, teab ta, et selle saavutamiseks peab ta omandama hea hariduse. Vastavalt siis akadeemilise või rakendusliku kõrghariduse või hoopis kutsehariduse , lähtudes oma soovidest. Haridustee jätkamise valikul tuleks arvestada ka riigi tegelikke vajadusi. Toomas Lman ütles hiljutises intervjuus, et õpilased ei arvesta riigi vajadustega. See tähendab, et riigi majanduse struktuur pakub töökohti 50%-le kutsehariduse omandanud inimesele, 25%-le rakendusliku kõrghariduse omandanule ja 25%-le akadeemilise kõrghariduse omandanud isikule. Sellest lähtudes peaksid gümnaasiumi lõpetanud õpilased valima võib-olla soovitud eriala õppimise asemel mingi muu. Selle tulemusena võib näiteks kutseharidus pakkuda tulevikus palju rohkem võimalusi kui kõrgharidus.
Liialdamata võib öelda, et haridus on parema elu alus. Stein Skjorshammer on öelnud, et hea elu algab ja halb elu lõppeb haridusega. See on niiöelda hüppelaud parema ning võimalusterohkema elu poole. Kuigi on inimesi, kes omandavad haridust vaid kohustusest kellegi või millegi ees, on neil ikkagi tulevikus eelis harimatute kodanike ees. Lõputunnistus on küll vaid paberileht , aga see näitab, et inimene on pikka aega oma elus pingutanud ja püüelnud parema elu poole.