Täielik konspekt rakust (0)

Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust.
„Kõik organismid on rakulise ehitusega.“
„Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.“
„Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.“
Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid . Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure.
Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks.
Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid , mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded:
Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos – rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse terveid baktereid või palju molekule.
Infovahetus läbi membraani – retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast molekule ning muutes oma kuju vallandab raku sees biokeemilisi reaktsioone.
Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternikeste süsteem. Täidab kogu rakku. Jaotatakse kolmeks:
Karedapinnaline – on kaetud ribosoomidega, mis sünteesivad valke. Tuumale lähedamal. Eralduvad lüsosoomid.
Siledapinnaline – paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja süsivesikute sünteesist. Asub tuumast eemal.
Golgi kompleks – valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine (töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse). Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.
Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Ei ole ümbritsetud membraaniga. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ainuke valkude sünteesija. Sisalduvad ka mitokondrites ja kloroplastides. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikki nim. polüsoomiks.
Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lagundatakse vananenud organelle/valgumolekule/membraane/toitaineid.
Mitokonder on „rakuaku“, mis on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemine harjakestest). Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Pooldub tänu DNA-rõngale ja ribosoomidele. Seal ka ribosoomid . Ainult päristuumsetel. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga rakuhingamise teel. Hulk sõltub energiavajadusest (lihaste tööl tekib juurde).
Tsütoskelett toestab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. Koosneb (niitjatest valkudest) valgulistest torukestest – mikrotuubulitest. Need maanteid raku sees, kus reisivad mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik, põiekesed, mis viiakse ER-st Golgi kompleksi. Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoome lahku. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Lihasrakud täis tsütoskeletti.
Taimedel plastiidid , vakuool ja kest.
Plastiidid annavad taimedele erineva värvuse. Kahe membraaniga. Sisalduvatest pigmentidest jagatakse neljaks:
Proplastiidid – võime poolduda ja paisuda, olemas DNA, RNA ja ribosoomid, arenevad edasi
Kloroplastid – pigment klorofüll, toimub fotosüntees (teeb sellega kõiki teisi orgaanilisi molekule slpt kasvabki), on taimede rohelistes osades: lehed, okkad, rohelised varred
Kromoplastid – pigment karotinoid , annavad viljadele kollast, punast ja oranži
Leukoplastid – pigmente pole, esinevad juurtes , mugulates ja seemnetes , samuti paiknevad DNA jm., peamiseks ülesandeks varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) säilitamine
Rakukesta peamine koostisaineks tselluloos . Noor taimerakk suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada). Kasvab seestpoolt. Kergelt takistav elutegevust (paksusega). Tugifunktsioon tugikoe rakkudega. Kaitsefunktsioon tänu tselluloosi vastupidavusele. Transportfunktsiooni juhtkimbud juhtkoega, mis moodustunud rakukestadest.
Tsentraalvakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid (veemahutid). Vaja rakurõhu reguleerimisel (turgor). Vakuoolides taimemahlad. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust (lüsosoomide sarnased).