Kevin Lynch „Image of the city“ (1)

Kevin Lynch  
„ Image of the 
city“
Linna kuvand ja selle elemendid.
Kevin Lynch kirjeldab raamatus “The image of the city”, kuidas 
kolme ameerika linna elanikud oma linna tunnetavad. 
Ta kasutab 5 peamist mõistet oma mõtete selgitamiseks:  rajad , 
pi rid, pi rkonnad, sõlmpunktid ja maamärgid.
•
Rajad  ( teed, tänavad) on nagu 
kanalid, mida mööda inimesed 
li guvad.
•
Ääred on  lineaarsed  elemendid, 
mis pole tavaliselt jalakäijate 
poolt akti vses kasutused. Need 
on aiad, kaldaääred,  raudteed .
•
Piirkonnad on keskmise 
suurusega  linnaosad , mil el on 
oma kindel iseloom.
•
Sõlmed on strateegilised punktid 
nagu teede ja tänavate ristmikud 
ning tänavanurgad.
•
Maamärgid on kindlalt 
määratletud suured füüsilised 
objektid nagu majad, mäed, 
tornid, poed.
Rajad
Li kumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed 
li guvad ja jälgivad oma ümbrust. 
Enamikule inimestele on li kumisteed nende mälupildis 
domineerivad elemendid linnast.
Teised ümbruse osad on li kumisteega alati seotud.
Inimesed mõtlevad teedest vahel kui punkidest: neile meeldib 
teada, kust tee algab ning kuhu lõpuks välja jõuab. 
Teed, mis on kindla otstarbega ning vi vad kindlatesse punkidesse 
on kõige tugevama identiteediga, aitavad linna koos hoida ning 
vaatlejatel kindlaks määrata oma  asukohta  ükskõik kus nad 
parasjagu on. 
Tänavaid tuntakse tihti mingi kindla  
tegevuse järgi, mida seal harrastatakse 
või saaduse järgi mida seal pakutakse.
Näiteks: Hol ywoodi “The  walk  of fame” 
Tihti tuntakse  radu  ja teid sel e järgi, 
kuhu nad vi vad.
Näiteks: Meil on ju olemas Tartu, Pärnu 
jne.  maanteed .
Tee kasutusotsatarve võib saada tihti 
sel e koha identiteediks.
Näiteks: Pea igas suuremas pealinnas 
on üks ostutänav. 
Raja mõõtmed näitavad tihti tema tähtsust.
Näiteks: Tähtsamad tänavad on üldiselt alati laiemad. Metsarajad, 
mida kasutatakse vähe, samas  kitsad . 
Väga olulist rol i mängib teede ja tänavate juures samuti neid 
ümbritsev.
Näiteks: Majade  fassaadid , istutatud taimed, al eed.
Teed ja rajad võivad samuti käituda vahel nagu pi rid.
Näiteks: Kultuurikilomeeter, mis on meeldiv jalutusrada, on samas 
ka Tal inna linna ja mere pi  riks .
Tihti aitavad teed ja rajad meil orienteeruda ja näitavad kätte õige 
suuna.
Teede ja radadega saab suunata ka vaadet mõnele vaatamist 
väärt  objektile  (maamärgile).
Piirid
Piirid on joonobjektid,  servad , 
servaalad, veered, mis ei ole 
li kumisteed. 
Need on sageli, kuid mitte alati, 
kahe pi rkonna pi rid. 
Piirid mõjuvad pigem nagu külgi 
markeerivad elemendid kui 
midagi, mis asub põhisuunal.
Piiride kujutluspilt ei ole sama 
tugev kui li kumisteedel ent nad 
on olulised, et hoida pi rkonda 
koos.
Servad mis on füüsilised, omavad palju suuremat mõju, kui 
visuaalsed. Nad võivad kohati ol a barjääriks.
Näiteks: Aed mõjub meie jaoks  konkreetsemalt , kui näiteks puude 
al ee.
Merepi r mõjub üldiselt väga akti vselt ja vahel ka väga selgelt.
Näiteks: Jersey sadama alal  oleval  ranajoonel on vi bimine rangelt 
keelatud. Meie pankrannikud.
Tänavad mõjuvad tihti pi rina, mis  eraldavad  kahte ruumi ja samas 
ka ühendavad neid.
Näiteks: Pärnu mnt. mis eraldab  Tammsaare   pargi  südalinnast 
samas ka ühendab neid.
Piirid või ääred võivad käituda tihti kui rajad.
Ääred võivad ol a ka  suunajad .
Piirkonnad
Rajoonid  on suhteliselt suured 
pi rkonnad, kuhu võib kujutluses 
siseneda ja mil el on teatud 
ühine  karakter . 
Piirkond erineb alati 
ümbritsevast alast. 
Kui li kumisteede süsteem on 
ebaselge , siis pi rkond hõlbustab 
orienteerumist.
Rajoonid on osad linnast, mil el 
on ühene või identifitseeritav 
karakter.
Vahel võib reeta ka  rajooni  nimi natukene tema olemuse kohta.
Inimesed ja nende kombed loovad pi rkonnale oma näo.
Näiteks: Tal innas Põhja-Tal inn on väga isikupärane ja eriline.
Erinevaid pi rkondi iseloomustavad seal tehtavad  toimingud . 
Näiteks: Ärirajoonid, magalad
Rajoonid võivad ol a väga rangete pi ridega ning samas ka 
sulanduda üksteise sisse.
Näiteks: Lasnamäe ja kesklinna pi r on suhteliselt konkreetne, 
kuid kristi ne näiteks sulandub kesklinnaga suurepäraselt.
Mõned rajoonid on väga iseseisvad, pigem kinnised, isepäised ja 
samas teised on avatud ning pigem on nende eesmärk ol a heas 
ühenduses välisega.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10