Mõjutsentrid (kas keskmine õhurõhk on madal või kõrge) määravad tsirkulatsioon (õhuvoolu nende vahel). Ilmavaatluste ajaloost ja allikmaterjalid Kesk-Inglismaa temperatuuririda (CET) Londoni-Bristoli-Manchesteri 3 saj pikkune rida kui on vaja eriti pikka aegrida analüüsida. Mõõtmiste ajalugu Eestis on A. Tarand uurinud. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (8. kogumik), välja antud 1992. a. - põhjalik meteoajalugu. Vaatlusmetoodika iseärasused: vaatlused 3 korda päevas, õhurõhku mõõdeti tollides, õhutemp Reamuri skaala järgi, lisaks tuule tugevus pallides, tuule suund, pilvisus, sademed jmt esinemine, meretaseme mõõtmine alates 1806. a 1. jaanuarist Tallinna sadamas. Tallinnast pidev aegrida 1826. aastast, Tartust 1830. aastatest. Paldiski 50-aastane aegrida vaatleja surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud. 1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893
4. ENNE TÖÖD 4.1. Enne väljasõitu peab autojuht kontrollima auto ja haagise tehnilist seisukorda. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pidurisüsteemile, helisignaalile, roolimehhanismile, valgustussüsteemile, klaasi-puhastajatele, akumulaatori seisukorrale, veokasti luukide sulguritele, haakeseadme seisukorrale ja kindlustustrossi olemasolule. Tuleb veenduda, et õlitus-, jahutus- ja toitesüsteemis ei esine lekkimist. Kontrollida õhurõhku rehvides. 4.2. Kontrollimata ja mittekorras oleva auto või haagisega on sõitmine kategooriliselt keelatud. Vedukauto ei tohi vedada korraga rohkem kui kaks haagist. 4.3. Kontrollida, kas autol on tööriista komplekt ja kas see on korras; ilma selleta mitte sõita tööle. Tööriistu hoida tööriistakastis või -paunas. Kontrollida varuratta, tõkiskingade, esmaabi- ja tulekustutusvahendite olemasolu ja komplekteeritust.
Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda kasutusalad Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ). Elavhõbeda ohtlikkus Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb
Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt teatud seadmetest, viis manussüteemideni nagu RAID-id, NAS (Network Attached Storage) süsteemid ja SAN...
Kõrge õhurõhk mõjutab eelkõige sukeldujaid. Näiteks umbes 60 meetri sügavusel ei ole veel märgatavat soorituse langust, aga 90 m sügavusel halveneb märgatavalt mentaalsete ja motoorsete ülesannetega toimetulek. Sukeldujad viitavad mõnikord "Martini seadusele", 10 mille järgi iga 15 meetriga halveneb koordinatsioon samapalju kui pärast ühe martiini joomist (3). Madalat ja kõrget õhurõhku ei pea me taluma ainult vee all või mäe peal õhurõhk kõigub ka tavaolukorras palju. Orkaanid, tsüklonid on spetsiifilised madala õhurõhuga ilmastikusituatsioonid. Kõrge õhurõhuga seostub selge ja päikeseline ilm kas see aga muudab midagi meie tunnetes ja käitumises? Vastus on ilmselt jaa (3). Uurijad on täheldanud kolme tüüpi mõju, mida õhurõhu muutused näivad inimestele
CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel?
See näitab meile mõndagi aluspinna (jää ja lumi või vaba merepind) muutuste kohta, sest jää ja lume omaduste (suur peegeldusvõime, intensiivne jahtumine) tõttu on jäämere kohal püsiv õhu kihistumine. Muutused piirikihis kajastavad ka muutusi jääkattega ala ulatuses ning lausalisuses. Atmosfääriuuringutel oli kasutusel ka eespool mainitud automaatilmajaam, millel temperatuuri ja tuulekiiruse sensorid 1, 2, 5 ja 10 meetri kõrgusel; tuule suunda mõõtis see 10 meetri, õhurõhku ja suhtelist õhuniiskust 2 meetri kõrguselt. Peale atmosfääri omadusi mõõtvate seadmete oli Tara juures palju muud aparatuuri okeanograafia- ja jääuuringuteks. Terasliini külge kinnitatava CTD- (conductivity, temperature and depth) sensoriga koguti andmeid ookeanivee kohta: seadeldis mõõdab vee temperatuuri ning juhtivust, need omakorda aitavad määrata soolsust. CTD-sensori sai okeanograafia vintsi abil lasta kuni nelja kilomeetri sügavusele. Sedalaadi mõõtmisi, kuid
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...
CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel?
SPIRAALELUNDIST---> närviimpulsid---> TEONÄRVI (VIII esiku-teonärv N.VESTIBULOCOCHLEARIS) ja akustiliste juhteteede kaudu suuraju poolkerade koorde ---> tekivad KUULMISAISTINGUD! Mis on Corti organ? ● Spiraalelund, mis koosneb heliärritusi vastuvõtvatest retseptoorsetest rakkudest ehk KARVRAKKUDEST. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ja miks? ● Kuulmetõrve kõhrelise ja luulise osa ning neelmise- ja trummiavause kaudu. ● Et tasakaalustada õhurõhku trummikilele trummiõõne ja välisrõhu poolt. Selgitage mõistet TASAKAALUELUND ehk vestibulaaraparaat (kus asub, millest koosneb) ● Sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. Selle sees olev vedelik, endolümf, liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Tasakaaluelundi tunderakud on tundlikud keha lineaarsele liikumisele. F: Vestibulaaraparaadis tekkinud erutus juhitakse väike- ja suurajusse, sealt
D Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes mõhk 3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja – temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel; P = b.) standardtingimustel P = 101 325Pa T = 273.15K V = 100 000Pa T = 273.15K V = 22.4dm3/mol 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol
Juba pikemat aega on olnud kasutusel teeilmajaamad, mille põhjal tänasel päeval teevad tööd talihooldajad. Nendest saab komplekse ülevaate nende abi on võimalik fikseerida: õhu temperatuuri ja niiskust; teepinna ja teekatte temperatuuri; vee/jääkihi paksust, lume, musta jää ning kloriidide olemasolu; sademete tüüpi; sademete intensiivsust; nähtavust; tuule kiirust ja suunda; õhurõhku. Lisaks on tavaliselt juures ka kaamerad, et saaks teha visuaalselt hinnangut. Foto 4: Teeilmajaam 16 5.2. Mobiilne teeseisundi seire Hiljuti katsetas Teede Tehnokeskus mobiilset teeseisundi seiret, kinnitati ühele Lux expressi bussile ja ühele mõõtebussile külge mobiilsed seadmed, millega vaadeldi teedeseisukorda ning võrreldi siis
Suurel kogusel kõrge radooni sisaldusega maapinnast pärinev õhk võib põhjustada suuremat radoonihulka majas sees kui sama suure radoonisisaldusega õhk väljas. Seetõttu tuleks tagada alarõhu vähendamine majas sees ja muuta tihedamaks kergesti lekkivad kohad. [ 2 ] 15 4.1.1 Radoonikaev Radoonikaev on ülekaalukalt kõige efektiivsem abinõu, et alandada õhurõhku maa sees ja takistada radooni sattumist majja. Viimastel aastatel on paigaldatud sadu radoonikaevusid, mille abiga on saavutatud keskmise radoonisisalduse tähelepanuväärne vähenemine. Radoonikaev on valmistatud korrosioonikindlast kaanega spetsiaaltorust ning on varus-tatud niiskuskindla, pöörlemiskiirust reguleeriva ventilaatoriga, millel on suur võimsus ja madal müratase. Radoonikaev paigutatakse maja äärde maapinda. Imemisvõimsus on umbes 700 m³ tunnis
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
m3 = m1 - mõhk , [ g ] Leida süsinikdioksiidi mass mCO2 = m2 - m3 , [ g ] Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes mCO2 D= mõhk 3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ?
mCO2 D mõhk 3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja –temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ?
D= Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes mõhk 3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ?
D Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes mõhk 3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud?
- Kõnelemine algab peast. Ajus tekib mõte, mida kõnega kuulajale väljendada ja liigub mööda motoorseid närve kõneelundite poole. Elundite koostöös vormitakse mõte häälikuteks, mis seotakse sõnadeks, mis paneb õhu suus või ninas liikuma. Tekib võnkumine, mis lõpuks jõuab õhku – lause jõuab õhku ja paneb õhu võnkuma, tekitades kas perioodilisi või aperioodilisi õhuvõnkeid, muutes ka õhurõhku. Võnked panevad tööle kuulaja kõrva, jõudes kuulmiskäiku ja teosse, kust info liigub närve pidi edasi ajju. - Suhtlusega on seotud eri tasandid: 1) Lingvistiline tasand 2) Füsioloogiline tasand (seotud tajuga) 3) Akustiline tasand (kui kõne liigub õhus) Häälik – väikseim kuuldeliselt eristatav hääldusüksus, kõnevahend. Häälikul peab olema piisav
6 4. Temperatuuri mõõtmine Tänapäeval on temperatuuri mõõtmine suuresti muutunud võrreldes varasemate aegadega, kuid alles on jäänud ka "vana kooli" termomeetrid, mis on siiamaani kõige usaldusväärsemad otsesteks mõõtmisteks. Uute leiutiste hulka kuuluvad sondpallid, mis saadetakse üles läbi atmosfääri mõõtma nii temperatuuri, õhurõhku, tuulekiirust ja suunda. Tulemused saadetakse Maa peal asuvasse uurimiskeskusesse raadiosignaali abil. Alates 1978. aastast kasutatakse temperatuuri arvutamiseks ka sattelliidivaatlusi. Kõige suurem oht ilmajaamadele on linnastumine. Teadlased näevad kõvasti vaeva, et linnastutes soojussaare efekt ilmajaamade andmed ega lõpptulemust ei moonutaks. Kaudseid temperatuuri mõõtmise viise on mitmeid ning nende võrdlemisel ilmavaatlusandmetega on
See karakteristik näitab, kaugel on Õhurõhu taandamine merepinnale temperatuurilangus. Kastet tekib keskmiste talvist pööripäeva.3)parasvöötme tüüp õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral Ilmajaamad asuvad mitmesugustel geograafilistel laiustel öö jooksul max juulis,min jaanuari küllastusvajak võrdub veeauru kõrgustel. Selleks et õhurõhku võrrelda, on maksimaalselt 0,10,3 mm, aastats ligikaudu lõpus.4)polaarset tüüpi iseloomustab maksimaalse rõhuga antud vaja mõõdetud õhurõhk taandada kindlale 1050 mm. Suvisel ajal kaste teataval pikk ja karm talv ja lühike ning temperatuuril. Küllastuse korral kõrgusele. Selleks kõrguseks on võetud määral asendab päeval taimedelt aurunud
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda o...
kus on kõrgem sinna, kus on see madalam. Õhurõhud on paiguti erinevad. Räägime sageli kõrg- ja madal rõhkkondadest ja nendest kujunevatest tuultest. Kuidas õhurõhk jaotub maapinna kohal, seda kujutatakse nii et ühendatakse pideva joonega need punktid, kus on üks ja sama õhurõhk (see joon on isobaar). Õhurõhu horisontaalne gradient õhurõhu muutuste iseloomustamiseks (100 km kohta selles suunas, kus muutus on maksimaalne). Tähis grad p (p sest õhurõhku tähistatakse p-ga). Gradient on alati risti isobaariga. Õhu paneb liikuma jõud, mille tekitab paariline gradient. Sellest tuleneb ka nimi gradientjõud. Coriolise jõud see on fiktiivne jõud. See on see, mis pöörab liikumist paremale, aga ta ei muuda kiiruse suurust. Selleks, et ta kiirust ei muudaks peab ta risti olema kiiruse suunaga. Hõõrdejõud teatud kõrgusest alates muutub hõõrdejõud nii väikeseks, et ta enam ei mõjuta oluliselt liikumist
Koolimaja oli rinnatise taga paiknev pikk madal ehitis, hoovis kasvasid sirelid. Kooli juhataja oli venelane Ivanov, kes nõudis, et kõik koolitundide toimuksid vene, mitte poola keeles. Wladyslawile ei meeldinud uus ülemus ja tal oli raske varjata oma rahvutundeid. Koos tööga sai perekond korteri ja nad kolisid uude majja. Mööbel oli tolle aja stiilis: punane velvet ja tume poleeritud puit. Wladyslawi töötoa seinal rippuv baromeeter registreeris õhurõhku ja ilmamuutusi. Väike Maria oli sellest riistast võlutud. Novolipki tänav asus linna keskusest kaugel. Bronislawa leidis peagi, et sealt on liiga pikk maa iga päev Freta tänavale sõita, ja loobus oma tööst koolijuhatajana. 19. sajandi Euroopas oli vaid vähestel naistel ametikohti. Kui neil see oligi, peeti ametiedu märksa vähem tähtsaks kui nende abikaasa karjääri. Bronislawa otsustas Zosiat ja Jozefit kodus õpetada. Kõik lapsed olid väga arukad, iseäranis
ning kahandab suhtelist õhuniiskust. Kui Nõlvade udud – õhk hakkab mööda nõlva elavhõbedasamba rõhuga võrdset õhu t° kasvab, suureneb küllastav tõusma ja jahtub Indiferentne atmosfäär õhurõhku 45° geogr. laiusel merepinna veeaururõhk samuti, mis suurendab õhu Kõikides kihtides on sama temperatuur ja kõrgusel ja 0 °C juures. veeauru mahtu. Konstantse veeauru hulga Pilved tihedus 760 mm Hg = 1013,25 mb e. hPa = 1 atm puhul suhteline niiskus kahaneb
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
leidmises (kui on tehtud kordusmõõtmisi) ja veahinnangu andmises. Lõpetuseks märgime, et katset saab läbi viia ka ilma katseriistadeta. Sellisel juhul räägitakse mõttelisest eksperimendist. Sel juhul asendavad katseriistu ja objekte nende mõttelised kujundid ja eksperimenti asendab mõttejada, mis peab silmas loogika- ja füüsikaseadusi. Näide. Uurime mõttelises katses, kuidas muutub paberitüki langemise kiirus kui õhurõhku vähendada. Selleks mõõdame paberitüki langemisaja mingilt kõrguselt normaalse õhurõhu korral. Nüüd paneme paberitüki torusse, millest hakkame õhku välja pumpama – õhurõhku vähendama. Mõõdame jälle sama vahemaa langemiseks kulunud aja. Aeg tuleb väiksem, sest õhutakistus on vähenenud (vähem õhumolekule on tee peal ees). Mida väiksemaks läheb õhurõhk, seda suuremaks muutub langemiskiirus. Kui õhurõhk saab nulliks, kas siis jõuab paberitükk silmapilkselt alla
Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Antitsüklonis liiguvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. 7. Õhurõhk, selle muutus vertikaalsihis. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Õhurõhu muutusi toob kaasa sooja ja külma õhu vaheldumine. Kõrgemal atmosfääris õhurõhk väheneb. 8
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
Kogu maailma hakati nägema konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks, sest see sõltus asukohast, milles see maailma vaatleja asus. 17. sajandil toimus uusaja teaduse teke Euroopas, kelle tähtsaim esindaja oli Galileo Galilei. Teaduses rõhuti füüsikale, eelkõige selle harule mehaanikale. Luuakse uusi mehhanisme. Õpiti mõõtma täpselt aega, temperatuuri, õhurõhku. Arvati isegi, et maailm ja inimene töötavad kella põhimõttel. Tagajärjel hakati kasutama uusi meetodeid: katsed, valemid, vaatlus, testid jne. See, mis on mõõdetav, kontrollitav, eksperimenteeritav on teaduslik. Prantsuse filosoofi ja mõtlejat René Descartes'i peetakse uusaja vaimse pöörde teostajaks. Raamatus ,,Arutlus meetodist" paneb ta kahtluse minevikust pärit teadmistele. On olemas pks asi, milles inimene pole kunagi kahelnud see on inimese võime kahelda
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
n(p/s)- indikaator võimsus. Ühe töötsükli indikaatori töö võib arvutada Li= piVh(KJ) Mootori võimsuse tõstmiseks on vaja suurendada kolvide arvu või suurendada silindri läbimõõtu, mida suuremad silindrid seda suuremad on inertsjõud. On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse v suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu. M1/*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. v=M1/*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks. Trubiin jõumasinad 1.Auru trubiinid- soojusjõu masina, kus veeauru siseenergia ja potensiaalne energia
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Laussademete alla kuuluvad: lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm ja lauslörts) *Hoogsademed (kestab lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Hoogsademete alla kuuluvad: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid ja rahe) *Maapinnal kujunevad (kaste, hall, jäide ja härm) 34) Õhurõhu mõõtmine. Meteoroloogias mõõdetakse õhurõhku millibaarides (mb) ja mm-tes elavhõbedasamba järgi. 1 mm Hg normaaltingimustes = 1,33 mb. Mõõteriistaks on baromeeter. Et saada õhurõhu jaotust teataval maa-alal joonistatakse isobaaride ehk samarõhujoonte kaardid. Isobaarid ja baariline gradient. Mingi meteoroloogilise elemendi väljakujutamisel on kõige otstarbekam kanda erinevates punktides kaardile antud meteoroloogilise elemendi (temperatuur, õhurõhk jm) väärtused ja hiljem ühendada joontega ühesuguse väärtusega punktid
32. Külvikute töövalmendus ja külvamise tehnoloogia. Töövalmendus (tööks ettevalmistamine, töökorda seadmine) hõlmab järgmisi toiminguid: 1) kontrollida külviku komplekteeritust kõikide osade, detailide ja seadistega ning vajaduse korral lisada puuduvad osad; 2) kontrollida külviku tehnilist seisukorda: eeskätt tööosade ja reguleerseadiste korrasolekut, poltliidete pingutatust, laagrite määritust, lekete puudumist hüdrosüsteemis, õhurõhku rehvides; 3) seatakse külvik nõutud külvisenormile ja seemendid ettenähtud külvisügavusele. Külvikute seadmine külvisenormile toimub soonrulli tööpikkuse ja annustivõlli pöörlemissageduse uutmisega (joonis 5.23), põhjaklapi ja siibri asendi valikuga. Ülekandesuhe soovitatakse valida selline, et soonrulli pöörlemissagedus oleks võimalikult väike ja seejuures kasutatav soonrullide tööosa pikkus võimalikult suur. See tagab parema külviühtluse
Pidurdamise ajal suunatakse surve rõhuakudest pidurpedaali klapi kaudu pidurisilindritesse. Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris) 4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara) 6- kompressor (toodab suruõhku) 7- õhupuhasti (puhastab õhku) Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. Mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Märkus: Kui hüdrorõhk on liiga madal, siis seisupidur ei vabastu.
mööda kinnikeerduvat spiraali. Sellise liikumise tulemusena satub üha rohkem õhku kõige madalama rõhuga alale (madalrõhulohku) madalrõhkkond täitub.Hõõrdumise olemasolul kõrgrõhkkonnas kaldub õhuosake iga tiiruga eemale kõrgrõhu tsentrist (või kõrgrõhkkonna harjast), tegemist on lahtikeerduva spiraaliga. Õhu äravoolu tõttu kõrgema rõhuga aladelt kõrgrõhkkond hajub (laguneb). Baromeetriline aste Kõrgemale tõustes õhurõhk väheneb , sest õhurõhku määrav ühikulise ristlõikega õhusamba kaal väheneb .( kui tihedus ei muutu on rõhu valem p=roo*g*h) . Baromeetriliseks astmeks nimetatakse kõrgusvahemikku , mille ulatuses on vaja tõusta et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra. (1 ühik on 1mbar/1hPa) Niiske õhu tiheduse valem =p/ RkuivTvirtuaalne Virtuaalne temperatuur on alati pisut kõrgem
niiskuse defitsiit, kastepunkt Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetri abil. Koosneb kahest termomeetrist – kuiv + märg (termomeetri reservuaar hoitakse märjana). Kuiv termomeeter mõõdab õhu temperatuuri. Märg alandatud õhu temperatuuri seoses aurumisega. Näitude vahe järgi leitakse õhuniiskuse erinevus. Mida kuivem on õhk, seda intensiivsem aurumine ja seda suurem psühomeetri diferents e näitude vahe. Et aurumise intensiivsust mõjutab ka õhurõhk, siis tuleb mõõta ka õhurõhku. Absoluutseks niiskuseks nim õhus tegelikult esinevat veeauru hulka e rõhku. Absoluutseks niiskuseks a nim ühes kuupmeetris niiseks õhus leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne niiskus arvutatakse veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu järgmiselt: , kus 3 a – absoluutne niiskus (g/m ), e – aururõhk millibaarides, t – õhutemperatuur kraadides, T – absoluutne
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
Nii on kergete ja keskmiste autogreiderite rattavalem enamasti 1x2x3. Seega on masin kolmeteljeline, kahe tagumise telje veoga ja juhitavate eesratastega. Niisugune laialt levinud skeem tagab hea tasandamisomaduse, pusiva haardejõu ning küllaldase püsivuse. Raskete autogreiderite rattavalemid on 1x3x3 ja 3x3x3. Taolise skeemiga masinal on head veoomadused, läbivus ja manööverdusvõime. Läbivuse suurendamiseks saab mõnedel teehöövlitel reguleerida õhurõhku rehvides tsentraalselt: nõrkadel või kobedatel pinnastel alandatakse rõhku rehvides ja kõvadel pinnastel tõstetakse. Teehöövlid jagatakse mehaanilise, hüdraulilise ja kombineeritud (elektrohüdraulilised, pneumoelektrilised jt.) juhtimissüsteemiga masinaiks. Vedavaid rattaid käitab tavaliselt masina peajõumasin, enamasti on selleks sisepõlemismootor, harilikult traktorimootor. Jõuülekanne koosneb mitmeastmelisest käigukastist, jaotuskastist ja mitmest reduktorist
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
