koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et vanemad kalduvad arvama, et lapsed on kas liiga rumalad või veel liiga väikesed, et neile eluasjadest rääkida. Öeldakse, et selleni on veel aega või et küll suurena mõistab ise- ega ikka ei mõista küll. Kui vanemad reegleid ette ei loe, siis teeb seda keegi teine
Tihtipeale ei suuda inimesed aktsepteerida, et ka teistel võivad olla teistsugused arvamused ning nad leiavad, et nende põhimõtted ja seisukohad ongi just kõige õigemad. Arvamuste lahknemisel tekivadki huvide konfliktid. Maailmas on ajaloo jooksul ennegi mindud sõtta kasvõi lihtsalt sellepärast, et ühele riigipeale ei meeldinud naaberriigi usund ning nad tahtsid enda usku naaberriigile peale suruda. Tänapäeval on ka sarnaseid juhtumeid, kus kasutatakse vägivalda, sest ühele riigile ei meeldi naaberrriigi rahvas, sest kunagi minevikus need riigid sõdisid teineteisega. Seega vahel vihatakse isegi ilma põhjuseta. Tekib küsimus, et kas enne lõppeb vihkamine või maailm? Homoseksualism on põhjustanud läbi aegade vihkamist. Mõned inimesed on sügavalt usklikud ning räägivad oma lastele, et homoseksuaalsus ei ole normaalne nähtus. Selline kasvatus mõjutab ning kujundab inimese arvamust ka täiskasvanu eas.
............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4
Tänapäeval on vägivald üheks suureks probleemiks kujunenud.Inimesed justkui arvavad, et vägivald on ainuke viis probleemide lahendamiseks.Kuid kuidas sünnib vägivallast vägivald ? Lapsepõlves on palju halba läbi elatud,mispärast ei tehta õigel ja valel vahet.Peretülid, kus isa kasutab ema vastu vägivalda, laste silme ees.Kui see muutub igapäevaseks, arvab laps, et nii peabki olema ning see on õiglane.Anders B. Breivikul oli olnud raske lapsepõlv,kus ema teda igapäevaselt peksis ning ka ahistas, see viis selleni, et mees tappis 22.juulil 2011 aastal 69 inimest. Tänapäeva filmides näidatakse üha rohkem vägivalda,millest inimesed õppust võtavad. Filmides juhtub olema vägivald vastus paljudele asjadele.Sellepärast arvataksegi,et vägivald
Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24. Lapse väärkohtlemise keeld, mis keelab kasutada füüsilist vägivalda lapse karistamise eesmärgil (Riigiteataja, 2016). See paragraaf või keeld on paljudele vastuoluline, kuna minu arvates paljud arvavad, et kuna neid kasvatati vitsaga siis oleks õige seda teha ka tänapäeval. Paraku on tänapäeva ühiskond teine. Kasvatades last vitsaga tundub see tema jaoks õige ning võib seda rakendada ka tulevikus teiste peal ehk lapsest võib kasvada vägivaldne inimene teiste suhtes. Samas ei saa last kasvatada ka n-ö ilma vitsata
saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
inimesei ei suuda ju kontrollida. Tihti toob see kaasa kohutavaid tagajärgi inimest hakatakse narrima, suhted sõpradega halvenevad või kaovad üldse ning mis kõige hullem võib tagaräägitav inimene hakata viga tegema endale ja teistele, seda interneti halba külge on minuarvates näidatud ka väga hästi filmis ''Klass'', ka seal laeti internetti teatud inimeste kohta halba infot üles ning tagajärjeks oli koolitulistamine. Vägivalda leidub kübermaailma igal sammul, terve internet on täis vägivalda propageerivaid videosi, samuti ka arvutimänge. Neid on miljardeid ning inimesi mõjutab see väga. Mõttemaailm muutub utoopiliseks, ei mõelda enam tagajärgedele. Statistiliselt on internet kuritegevuse taset kõvasti tõstnud ja seda tänu arvutimängudele. Kuritegevust propageeriv asjaolu internetis on väga suur võimalus jääda anonüümseks, sa võid solvata,
.............................................................................................45 Lisa 2 Testid....................................................................................................................................50 Lisa 3 Pildid....................................................................................................................................53 Sissejuhatus Laste vastu suunatud vägivalda ja julmust on esinenud kogu ajaloo vältel. Lapsi on tapetud nii 2 poliitilistel, majanduslikel kui ka religioossetel põhjustel. Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue, samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all.
vaba aega televiisoriga varustatuna. Kuid telerivaatamisel on palju eeliseid ja puudusi. Tv vaatamise peamine eelis on teabeallikas. Meil on võimalik jälgida paljusid loomade, avastuste, ajaloo, füüsika ja paljude teiste teaduse valdkondade haridusprogramme. Tänu telekanale saame teada saada teiste riikide koulutustest. Me võime teha ka sisseoste kanalite kaudu. Teisest küljest on palju puudusi. TV neelab palju aega, mis võib tuua palju ilnessi. Televisiooniprogrammid näitavad vägivalda muinasjutul, multifilme ja lasteprogramme. Televiisori vaatamine võib piirata laste kujutlusvõimet. Kokkuvõtteks arvan ma, et inimesed peaksid piirama televiisori vaatamist ja aktiivselt oma vaba aja veetmist Television is very popular nowadays. Is TV the most popular source where to get information. Almost everyone have an access to a TV. There are a lots of advantages and disadvantages of watching TV. Beginning with the first, we know what is going on all over the world.
Olgu kannataja siis liiga lühike, liiga tüse või liiga tark. Uuringutest on välja tulnud, et vaimne vägivald on levinum just tüdrukute seas ning poisid eelistavad pigem kaklemist ning muid füüsilise vägivalla viise. Me ei kujutagi ette maailma enda ümber ilma vägivallata. See on alati olemas olnud. Juba ajast, kust alates ajalooteadlastel andmeid on, see on nii praegu ning arvatavasti on ka edaspidi. Meie ainus võimalus on võidelda selle vastu, et vägivalda veidigi vähem oleks. Ma arvan, et alustada tuleks iseendast. Tuleks järele mõelda, millal me ise kellegi suhtes vägivalda oleme tarvitanud ? Kuidas me seda tegime ? Kas viis meid unistuste täitumiseni ja heaolutundeni ? Juba vanarahvatarkus ütleb : ,,Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks". Minu arvates on see üks väärt ütlus. Me peamegi tegema teistele kõike head ning halvad mõtted üldse peast välja viskama. Nii saaks maailmast hoopis parem paik.
,,Kurjus" Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma
Näiteks raamatus ,,Nullpunkt" tuleneb see sellest et vahetatakse kooli ja alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass" on täiesti tavaline ja ühiskonnale suureks probleemiks saanud vägivaldne koolikiusamine. Kindlasti on neid raamatuid veel, kus tuuakse välja erinevaid olukordi mis viivad teismelise üksilduse piirini. Raamatud, kus tegeletakse probleemidega, mida toovad kaasa narkootikumid, näiteks ,,Hanejaht", on kindlasti vägivalda. Ma arvan, et pole ühtegi noorsooromaani narkootikumide teemalist, kus ei oleks vägivalda. Nii on see ka päriselus. Tihti kisutakse alaealised poisid või ka tüdrukud kirevasse nurgatagusesse ellu, kus on põhi äriks narkootikumid. Enamasti lõppevad sellised raamatud tavaliselt hästi, aga päriselus ei pruugi nii minna. Sellisesse olukorda jäänud noored on tihtipeale oma eluga suures jamas ja kahjuks on ka neid kellelt nõuab selline tegevus elu.
Naistevastane vägivald Naistevastane vägivald on meie ühiskonnas suureks probleemiks. Seda esineb igas kultuuriruumis ja põhjuseid selleks on mitmeid. EL Põhiõiguste Ameti tehtud uuringuga saadi teada, et kolmandik üle 15. aastastest naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. 22% küsitlustest ütlesid, et vägivalla põhjustajaks oli nende partner. Leian, et igal mehel tasuks mõelda selle peale, kuna võib öelda, et meie ühiskond on siiski pigem patriarhaalne. Seda võib näha ka palgalõhest naiste ja meeste vahel. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka meestevastasele vägivallale, kuid sel juhul on enamasti vägivallatsejaks teine mees, vähestes olukordadeks on see naine. Naistevastastest vägivallatsejatest on aga ainult kümnendik naised ise.
tekkis immuunsus. Tänasel päeval käib seal sõda edasi, kuid inimesed ei tunne enam selle kohta huvi ega soovi sekkuda. Sama nähtus leiab aset ka meedia tõttu vägivallaga. 2014. aastal Sylvie Mrugi poolt korraldatud uuringus selgus, et noored, kellel on suurem kokkupuude filmides ja fiktsioonis esitatud vägivallaga, tunnevad päriselu vägivallaaktidega suuremat immuunusust. Selgus, et immuunsus meedias nähtud vägivallaga tekitas päriselu vägivalda nähes vähem ärevust ning noored tundsid vähem empaatiat vägivalla aktis kannatanu vastu. Meedias ja filmides nähtu mõjutab seega ka päris elu ning vähendab emotsioone, mida tunneme, kui näeme midagi filmides tehtut ka päriselt juhtumas. Sellest võib järeldada, et emotsioonide tuhmumine alandab ka võimalust, et päris elus nähes näiteks vägivalda, läheksime kannatanule appi. Kasutatud kirjandus 1. Stolerman, Ian (2010). Encyclopedia of Psychopharmacology
Kuritöö toime pannud isik kahtleb tavaliselt oma mehelikkuses, pidev ebaõnn naistega (harvemal juhul meestega) lähisuhete loomisel ja vägivaldse seksuaalfantaasiad, mida soovitakse reaalselt ka ellu viia. Kuritöö motiiviks on soov kontrollida teist inimest ja vajadus tunda võimu ja üleolekut. Kurjategija võib olla eelnevalt karistatud seksuaalkuritegude eest. Rünnak ohvri vastu on harilikult ettekavatsetud. Ohvri suhtes ei pruugita kasutada ülemäärast vägivalda, pigem käsutatakse ja antakse korraldusi ning kasutatakse külm-või tulirelva. Vägivallaakt võib kesta tunde, et kurjategija saaks nautida oma võimu ja kontrolli ohvri üle. 2.1.3 Sadistlik vägistamine Sadistliku vägistamise ohvriks võib olla üldjuhul eelnevalt tuttav inimene. Kurjategijal puudub kontroll oma ,,sisemiste jõudude" üle, ta saab agressioonist erootilise elamuse ja kuritegu on vajalik oma sisemise tasakaalu loomiseks, mis ilmneb juba fantaasiates teismelisuses
Allikas: Postimees 01.10.2012 11:12 Probleem, millele artikli autor keskendub: Küsitluses osalenutest 85% pooldab lapse peal vägivalla kasutamist tema õpetamiseks ja 15% on selle vastu. Kas eestlased ongi nii vägivaldsed laste vastu, et ei suuda neid õpetada ilma vägivallata? Autori põhiseisukohad, näited: Autor ütleb, et vanemad ei oska lapsi vägivallata kasvatada. Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest pooldab vägivalda ja 15% on vastu. Autor mainib isegi, et on oma lapse peal samuti vägivalda kasutanud tema õpetamiseks. Autori pakutud lahendused: Tänapäeval on palju paremaid viise lapse kasvatamiseks peale hirmutamise, löömise või ähvardamise, kuid neid on vaja tundma õppida. See tähendab sisemist tasakaalu ja laptse tunnete väärtustamist. See ei tähenda vabakasvatust, sest piire on vaja seada, kuid see peab olema inimväärikust austav ja suhteid parandav.
· Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda seksuaalvahekorda astumiseks. Kui aga naine käitub nii, et mees peab tema käitumist nõusolekuks, kuigi tegelikult ei ole naine nõus, siis puudub subjektiivne külg ja seega ka kuritegu. Tegemist on eksitusega, mille naine on põhjustanud oma käitumisega. Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda
Siiski tuleks lapsi puudutavates küsimustes nende arvamusega arvestada, sest see tõstab nende enesehinnangut ja väärikust ning annab tunde ise oma saatuse määramisest. 79,8% lastekodulastest väitis, et kasvatajad arvestavad ka nende arvamusega. 18,2 % aga väitis,et otsuseid teevad vaid täiskasvanud ja nende arvamust üldse ei küsitagi. Uurimuse läbiviimise käigus selgus, et paljud lapsed on kogenud nii füüsilist kui emotsionaalset vägivalda, kuid ei defineeri sellist käitumist vägivallana. Valdav enamus vastanutest 79,6% väidab, et ei ole füüsilist vägivalda kogenud, samason see tulemusküsitav, kuna järgmistes küsimustes on siiski nimetatud erinevaid kogetud 12 füüsilise vägivalla vorme. Domineerivaiks kogetud vägivalla vormideks respondentide puhul oli löömine (37%) ja peksmine (25,9%).
"Jumala rahvaks", · Ta on ametlikult austatud kui haridzaanideks, ja viis neid India rahva isa, tema templitesse ja muudesse sünnipäev 2. oktoober on Indias rahvuspüha ja terves kohtadesse, kuhu neil varem maailmas kui oli keelatud minna. rahvusvaheline vägivalla vastane päev. Hinduistlik-dzainistlik ahimsa põhimõte · vägivalda vältides peab järjekindlalt pürgima õiglaste eesmärkide poole · eneseohverdus tõe nimel Hindude rahvajuht · Gandhi tegi fundamentaalse otsuse vabastada India Suurbritannia ülemvõimu alt · 1915. aastal kasutas Rabindranath Tagore esmakordselt Gandhi kohta tiitlit Mahatma (suurhing), kuid Gandhi ise seda omaks ei võtnud, leides, et ei vääri sellist au. · Oma sihikindla poliitikaga saavutas ta eesmärgi, India sõltumatuse, aastal 1947.
· Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. d)Claudius kutsub Rosencrantzi ja Guildensterni Hamletit lõbustama. · Claudiuse ja Rosencrantzi ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. e)Hamlet pidas end põhjendatult passiivseks. Jah f)Vägivalla vastu astumine toob enesega kaasa ebaõiglust ja vägivalda. · Inimesene, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam vaimus taluda ning peab otsustama, kas asuda sellega võitlusse või siis vaev lõpetada vaid pussitorkega. Ja paine "olla või mitte olla" ei jäta seda inimest hetkekski. "Hamleti" teeb igavikuliseks see, et autor on tabanud üksikisiku ühiskondliku eksistentsi alusprobleemi. Shakespeare näitab, et vägivalla vastu tõusmine viib
Vägivallatsejat iseloomustab sageli kõrge kontrollivajadus, mis väljendub vägivallaga kulmineeruvates armukadedushoogudes. Kontrolli kaotamise hirm võib viidata vägivallatseja enda sisemisele ebakindlusele, mida püütakse varjata teise ohjeldamisega iga hinna eest, kaasa arvatud vägivaldse käitumise abil. Vägivalla põhjuseks võib olla ka vägivallatseja alaväärsuskompleks ja püüe 'meheliku' käitumisega iseennast kehtestada. Vägivalda kalduvad suure tõenäosusega kasutama pigem need mehed, kelle muud võimalused oma kõrgema positsiooni legitimeerimiseks on piiratud. Omaette vägivallatsejate rühma moodustavad psüühika häiretega inimesed, kelle vägivallapuhang on ajendatud haigusest. Üheks olulisemaks pingeallikaks lähisuhetes on erinevad ootused ja nõudmised partneri suhtes, mis ei vasta tegelikule olukorrale. Samuti võib vägivaldset käitumist soodustada partneri maailmavaatest tingitud
rohkem. See võib meedia mõjust mitteteadlikul inimesel tekitada arvamuse, et kõik ongi nii halvasti, nagu uudistesse paistab, ja viia masenduse ning pessimismini. Teine meedia negatiivse mõju avaldumisvorm on teatud visuaalse materjali tekitatud vägivaldne käitumine. Kirjanik G. Orwell toob selle kohta oma teoses "1984" sobiva näite "vihkamise minutiga", kus televiisorist tulev materjal põhjustab selle jälgijates soovi tarvitada vägivalda valitseva korra vastaste suhtes. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimene õpib peamiselt imitatsiooni kaudu. Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema.
Koolivägivallaga on gängid seotud vägagi otseselt. Teatud piirkondades kus gängide tegevus on laialdaselt levinud, tegelevad gängid koolihoove jälgides uute värvatavate välja valimisega. Kui noor on juba gängi liikmeks arvatud on tal sealt väga raske välja saada. Koolivägivalda olen kogenud minagi, nii pealtvaatajana kui ka ise selle keskmes olnud ja olen olnud ka koolivägivallatseja. Kuna olen ise olnud koolivägivalla ohver siis sain kohe kui hakkasin teiste peal vägivalda tarvitama ja see ei olnud hea tunne. Seepärast olengi nüüdsest sellel alal neutraalne. Sest elu on näidanud, et peksa saab ikka see kes vahele astub. Sekkumine ei ole kunagi lihtne. Koolivägivalla enetamine on vägagi aktuaalne teema kuna see on asja juures kõige raskem. Mida suurem puu seda raskem on ta juurestikku täielikult leida. Sama on ka koolivägivallaga. Kuna see on nii laiahaardeline ala, oleks vaja ka vägagi laiahaardelisi muutusi koolides, kodudes ja ühiskonnas üldse
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi.
Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võivad olla töötus, rahulolematus
Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Nii juhtus ka eelmine nädal Lihula koolis. Toimus õpetaja ja õpilase vahel käsikähmlus
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi? Poiste sõdurivarustus oli nigel, riik andis neile ainult mingi raskestikäsitletava püssi ja kiivri ning neil oli isegi vähe sooje riideid, ...
segavat mõtet. Võib öelda, et mind valdas eriskummaline rahu. Näituse kõige silmahaaravamad teosed olid minu jaoks AES+F rühmituse töö “Last Riot” ehk “Viimane Ülestõus” ning Gottfried Helnweini maalid “Sõjakatastroofid 25” ja “Sõjakatastroofid 28”. “Viimane Ülestõus” on 3D installatsioon/animatsioon, millest on KUMUs on ainult osa 2007. aastal Veneetsia biennaalil eksponeeritud tööst. Teos käsitleb vägivalda ja sõda tulevikuühiskonnas, kus nn viimases lahingus võitlevad kõik kõigi teiste ja endi vastu. Seal on kujutatud erinevaid katastroofe ning kaasaegset reostust. Ühtlasi on seal palju inimestevahelist kontaktset vägivalda, mis näib nagu harjutataks teineteise peal tapmist. See meenutab pisut arvutimänge, sest mõlemas on kasutatud animatsioone, mis imiteerivad reaalseid olukordi võimalikult tõepäraselt. Kõige selle juures on töö
Nagu psühholoog Kadri Ibrus ütles, on enamasti sääraste suhete algus imeilus. Kuna vägivallatseja soovib aga ideaalset kaaslast, kes mingil moel ei muutuks, hakkab ta õige pea oma võimu näitama. Varajasteks ohumärkideks nimetab psühholoog seda, kui mees räägib lugupidamatult oma eelmisest naisest, sunnib seksima, käitub teiste juuresolekul teistmoodi jne. Mitmed uurimused on näidanud, et lapsed peavad vägivalda oma vanemate vaheliste suhete üheks kõige häirivamaks osaks. Vägivalda pealtnäinud lapsed on oma kaaslaste suhtes agressiivsemad (ning kalduvad neid rohkem türanniseerima ja solvama) kui ülejäänud lapsed ning neil esineb rohkem üldisi käitumuslikke probleeme. Isegi on vägivaldsuse kohta müüte, nt : 1. Üks peamisi müüte, mida Bancrofti sõnul vägivallatsejate kohta usutakse, on see, et nad on ise lapsena pidanud vägivalda kannatama. Tema sõnul ei saa see kunagi vägivaldsust õigustada. 2
tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised. Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt.Selles koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.Enamasti kiusavad suuremad poisid algklassi lapsi.Pressitakse neilt raha välja,narritakse ja talvel kui lumi maas loobitakse lume ja jääga,mis on kohati päris valus.Mõnikord on antud ka peksa,õnneks ei ole see väga julm olnud. Sellistes olukordades tuleks pöörduda politsei poole,aga ka siis ei saa antud õpilased karistada.Sel juhul kool ainult alandab käitumishinnet ja muud ei midagi.Tihti peale ei saa
Artiklis räägib naine, kes on kannatanud oma mehe vaimse ning füüsilise terrori all, mille tulemus on sundinud põgenema koos lastega kriisikodusse. Esimeses artikli pooles räägib naine, kelle mees oli taolisi tegusi hakanud tegema aasta pärast nende abielu. Alguse sai selle pere probleem luhta läinud juukselõikusest, mille tõttu mees hakkas tarbima alkoholi ning joobes oleku pärast muutus mees ka naise vastu agressiivseks, kasutades tema vastu füüsilist vägivalda. Too kord lõppes lugu varbaluu murruga, pärast mida mees vabandust palus ja naine talle andestas. Kuid sarnased juhtumid kordusid taas, pärast mida sai naine teada, et sarnaselt nagu tema mees on ka mehe isa olnud vägivaldne. Tol korral, kui mees naist halva sõidustiili eest rooli taga peksma hakkas ning naine põgenema oli sunnitud, esitas ta politseile avalduse, kuid järgmisel päeval palus mees taas vabandust ja naine võttis avalduse tagasi. Viimast korda meenutab naine väga valutalt
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu
mis mõjutavad õigusrikkumise toimepanemist, ja tegeletakse nende tegurite mõjutamisega. Laste väärkäitumine võib oleneda majanduslikest probleemidest, samas võib see olla psühholoogiline probleem. Eestis loetakse kõige tõenäolisemaks väärteo toime panijaks last, kes on majanduslikus kitsikuses ja/või üksikvanemaga kasvavas peres koolikohustust mittetäitev psühhoaktiivseid aineid tarvitav laps. WHO käsitluse kohaselt on vägivalda võimalik ennetada 7 tegevuse kaudu: Laste ja vanemate/hooldajate vahel turvaliste, stabiilsete ja toetavate suhete arendamine. Laste ja noorte eluoskuste arendamine. Alkoholi kättesaadavuse ning kahjuliku mõju vähendamine. Tulirelvadele, külmrelvadele ja mürkidele ligipääsu vähendamine. Soolise võrdõiguslikkuse toetamine, et vähendada naiste vastu suunatud vägivalda.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel
õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks: Targad kiusajad Kes on üldjuhul populaarsed grupi liidrid ja õppeedukuselt eeskujulikud. Nad valivad välja ohvrid ja ässitavad teised kaasõpilased nende vastu. Neil on väga kõrged
I päev III novell Üks sultan Saladino oli oma vara sõdades ja niisama kulutades ära raisanud. Ning kuna ta seda ettetulnud asjaolude tõttu vajas, ei teadnud ta kust seda võtta. Talle meenus rikas juut Melchisedech,kes raha laenutas. Too oli aga kitsi, ning Saladino arvas et ta ei teeks seda omal tahtel ning vägivalda ta kasutada ei tahtnud. Järele mõeldas, otsustas ta siiski vägivalda kasutada. Ta kutsus juudi enda juurde ning küsis tollelt, et millist usku too õigeks peab,kas juudi-,saratseeni-või ristiusku. Juut aga taipas kohe, et Saladino küsis selle küsimuse selleks, et Melchisedech vastusega kimpu jääks. Juut oli tark ja vastuseks rääkis talle ühe loo, kus oli üks kuulus mees kellel oli üks kallis sõrmus ja ta tahtis et see alati tema järeltulijate valdusse jääks. Ta tegi korralduse, et kelle käest see sõrmus peale tema surma leitakse, siis see saab
a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põlati rahvareetureid,teisi rahvaid ja kommuniste. Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. *A.r.-sellised riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi,ei propageeri vägivalda,ei nim. diktatuuriks,propageeritakse konservatiivseid väärtusi.Juhib üks isik või väikene rühm. *T.r.-kontrollitakse inimeste tegevust,mõtteavaldust ja isiklikku elu.Tagakiusamise abil loodud hirmuvalitsus.Rikutakse inimõigusi.Juhib üks inimene. Läänemeremaade riikide juhid ja riigikorrad. *Rootsi-kuningas Gustav V;sotsiaaldemokraadid.Oli demokraatlik ja mitmeparteiline riik. *Soome-president;Eduskund.Riigis oli säilinud vähesel määral kommunistide mõju.
Minu arvates laheneks see probleem natukenegi, kui riik looks juurde uusi töökohti, aga ka see ei kata töötude arvu, sest pole lihtsalt vaja ja võimalik nii palju töökohti luua, et kõik saaksid tööd. Paljud Eesti naised ja lapsed on langenud perevägivalla ohvriks või juhtub seda nendega tihedalt. Uurimisi vaadeldes selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või seksuaalselt vägivalda. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad, sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, liigsest alkoholi tarbimisest ja taltsutamatutest vihahoogudest. Veel võib vägivalla põhjuseks olla stress, mille põhjustajaks võivad olla töötus, rahulolematus tööga ja halvad elamistingimused. Paljudel meestel on ka suhtlemisraskused, mis võivad ka põhjustada vägivalda
Vargused Varguste liigid Süstemaatiline - harjumuse tõttu varastamine Sissetungimine Grupis toime pandud vargus Avalikult, kuid vägivalda kasutamata vargus Varguste dünaamika 2003-2013.a. 2003.a. oli varguste osakaal kõige suurem e. 35191 2003-2008.a. varguste osakaal langes 13506 võrra 2008-2011.a. varguste osakaal taas tõusis 3568 võrra 2011-2013.a. varguste osakaal vähenes 12% võrra Varguste tase maakondade lõikes Vargused vähenesid enam Harjumaal 5% võrra Ida-Virumaal 19% võrra Saaremaal 48% võrra
asjadega. 14. Võrdle noort Andrest ja Indrekut. Too välja erinevused. Indrek hoolis oma emast palju rohkem kui seda tegi väike Andres. Väike Andres oli suhteliselt kiuslik aga Indrek oli veidike rahulikum, kuid väiksemana oli ta ainuke kes jonnis. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. 15. Kelle puhul, miks ja millal tarvitas Andres vägivalda? Andres tarvitas vägivalda oma esimese naise Krõõda peal näiteks kui ta tuli täis peaga koju ja naine ei läinud talle vastu väravat avama. Samuti kasutas ta vägivalda ka Mari peal kuna 16. Mis põhjusel kraavitati maid ja kummale oli see kasulikum - Andresele või Pearule? Maid kraavitati, kuna maa oli väga soine ja vesine, et see vesi voolaks rohkem jõkke ja teeks maa kuivemaks, et saaks seal põlde kasvatada. 17. Järjesta talutööd kevadest kevadeni, kirjeldaneist kaht pikemalt
5 Vaadates tagasi Nõukogude aega, siis teoreetiliselt puudus igasugune eraomandi mõiste, oli kas isiklik või oli riigivara. Iseseisvunud eestis on aga kasutusel eraomand, eraõigus ja eramaa ning sildimajandus, kus negatiivsed hoiatavad, keelavad ja käskivad laused kirjas: "Võõras ära tule"; "Ära mine"; "Rangelt keelatud".... Mida kõike silm pole näinud ja kõrv pole kuulnud, kuid sellel suvel oli loo autoril võimalus kogeda isiku vastu suunatud otsest vägivalda: "Juba silti lugedes oled mul kirbul"6, on selgelt öeldud, et olles sattunud kas ekslikult või teadlikult asjatoimetuste käigus näiteks marjul olles piirkonda, kus tunned iseenese laupa optilise sihiku märklauana. Eramaal võib jahti pidada kinnisasja omaniku loal, seda jahipidamise eeskirjades ja seaduses sätestatud korras. Kas antud hoiatus on mõeldud loomadele? Vaevalt küll. Kui loomad oskavad lugeda, sellisel juhul võib olla tõesti. Siin tekib
ühiskonna huvidest. Lihtrahvas ei ole võimeline isegi enda üle valitsema. Valitseminetuleb usaldada vähemusele eliidile. Kellel on olemas vajalikud teadmised ja voorused. Näide. Lenin arva, et töölisklass ei suuda enda huve kaitsta, seda tegi kommunistlik partei. 18.Kuidas valitsevad Pareto arvates Lõvid ja rebased. Vastavalt ajale peavad muutuma eliidi tüübid- ideaalne valitsev klass peab koosnema kahest tüübi segust.1) lõvist on konservatiivsed võivad kasutada jõudu ja vägivalda. Stabiilsus poliitikas nõuab just lõvide ülemvõimu. 2) rebased on progressiivselt meelestatud ja kasutavad põhiliselt kavalust ja pettust. Nad on kompromissivabad ja kasutavad ka demogoogiat, katteta lubadusi. 19.Millistel põhjustel muutuvad demokraatlikud organisatsioonid oligarhiateks. Michesi järgi muutuvad demograatlikud organisatsioonid oligarhiateks, uurides poliitilisi parteisid ja ametühinguid leidis et isegi need organisatsioonid, mis loodi demograatlikul alusel muutuvad
Kas terrorismil on tulevikku? Terrorism kui vägivald hirmu sisendamise eesmärgina. Et millegi vastu võidelda, tuleb see esmalt määratleda. Vägivalla kasutamine eesmärgiga sundida erinevaid isikuid, elanikkonnagruppe, organisatsioone jms hirmutamise teel millegi tegemisest loobuma või vastupidi, sundida neid midagi tegema, on ilmselt sama vana kui inimkond. Niimoodi on vägivalda kasutanud erinevad riigid ja valitsejad väga pikka aega. Sõna terrorism ise pärineb ladinakeelsest sõnast terrere, mis tähendab hirmutama.Rooma impeerium rakendas vägivalda indiviidide ristilöömisest kuni ulatusliku genotsiidini, et sundida nii üksikisikuid kui terveid rahvaid oma tahtele alluma. Terrere transformeerus terrorismiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. 1794. a, kui Robespierre määratles terrorit järgmiselt ..
aastal artikli avaldades arvamust: ,,Kas koolivägivald on kuritegu?" ( vaata lisad 3 ). Sellel põhineb see artikkel siin. Koolivägivald on Eestis laialt levinud probleem. Algklassides ja lõpuklassides ei ole asi niivõrd hull kui põhikoolis, kus muutuvad teod väga alatuks. Põhjuseid on väga palju, kuid osad neist on kindlasti : hormoonid teatud vanuses, kodused probleemid, tähelepanuvajadus ja ennast kehtestama panemise soov. On olemas nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Enamus inimesi on neist mõlemaga kokku puutunud, kas kõrvalt vaadates või ise ohver olles. Koolivägivalda salatakse ka tihti maha. On juhtumeid kus kiusajaks võib osutuda õpetaja. Ühes Eesti koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine. Kui õpetaja ei suuda ilma vägivallata õpetada, siis tuleks ta vallandada, sest sellised olukorrad süvendavad rängalt
Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Kogu meelelahutust võib info hankimise seisukohalt pidada mõttetuks. Lõõgastumiseks on see mõõdukal hulgal vajalik, aga mitte asendamatu. Teine meedia negatiivse mõju avaldumisvorm on teatud visuaalse materjali tekitatud vägivaldne käitumine. Kirjanik G. Orwell toob selle kohta oma teoses "1984" sobiva näite "vihkamise minutiga", kus televiisorist tulev materjal põhjustab selle jälgijates soovi tarvitada vägivalda valitseva korra vastaste suhtes. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimene õpib peamiselt imitatsiooni kaudu. Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema.
Ühiskond ja üksikisik. Ühiskond ning üksikisik on kaks põhiasja, mille ümber tiirleb kogu teema ülesehitus Alber Camuse raamatus ,,Katk". Teoses on märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada. Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda
proovitakse, liiga keeruline või siis vastupidiselt liiga igav. Kui antud spordialal vajaminevate oskuste omandamine on raske või keeruline või on liigutuste õppimine keeruline, tekib vastumeelsus, loobutakse liialt kiiresti, tuju langeb. Kui antud spordiala tundub lastele igav, siis ei viitsita pingutada või üldse kaasa teha. 2) Kaaslased ning keskkond, kus ja kellega koos sporti tehakse, ei ole sobivad või muutuvad ebameeldivateks. Esineb psüühilist vägivalda, ehk et noritakse, kiusatakse. Samas võib olla ka see, et kui teistel kaaslastel tuleb paremini välja ja endal ei tule, siis lastakse pea norgu ja nähakse, et ei jõuta teistele õppimises järgi ning kiputakse kergekäeliselt loobuma. 3) Õpetaja/treener on kohe alguses lastega liialt nõudlik, karm. Ei tee noorte laste jaoks treeningut huvitavaks ning mänguliseks. Ajab varakult juba tulemust taga, kuigi
§3.1 Inimsuse vastaste kuritegude juured. 1. Kas agressiivsus on inimkonda iseloomustav tunnus või erand? tunnus 2. Kuidas ühiskonnas maandatakse agressiivsust. (Nimeta 4) Karnevalidega, spordiga, sõjaga ja kuritegevusega. 3. Kas võitlus kuritegevuse vastu võib olla ka vägivaldsuse avaldus? Jah 4. Nimeta XX sajandi vägivallaideoloogiaid. Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised
Ragnar Linnumäe Tallinn 2009 Sisukord ·Juhtum ·Inimõiguste ülddeklaratsioon ·Inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastu olud Juhtum Põlvas leidis aset peksmine, kus kahe röövli löögid olid nii rängad, et ohvri pidi hiljem lausa Tartusse haiglaravile viima. Reede õhtul kella 19 paiku tungisid 22aastane Marek ja 30aastane Priit Põlvas Oja tänaval kallale 39 aastasele mehele ning võtsid temalt füüsilist vägivalda kasutades ära mobiiltelefoni NOKIA 5320 maksumusega 4000 krooni. Inimõiguste ülddeklaratsioon Võeti vastu 10.12.1948 Sätestab üldkehtivad inimõigused Kehtib kõikidele hoolimata soost,rassist, nahavärvusest,usulisest ,poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsialsest päritolust, varanduslikust , seisuslikust või muust seisundist. Juhtumi vastuolu ülddeklaratsiooniga ARTIKKEL 5.Kellegi suhtes ei tohi
eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia Psühhopaatia on isiksusehäire, mille tunnuseks on empaatia puudumine. Robert Haire, vastava ala uurija, kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamist, seksi ja vägivalda, et kontrollida teisi ning rahuldada oma isekaid vajadusi. Südametunnistuse ja empaatia puudumine paneb neid võtma seda, mida nad soovivad ning tegema, mida nad tahavad, rikkudes sotsiaalseid norme ja ootusi ilma süütunde ja kahetsuseta. Neil puuduvad omadused, mis võimaldavad inimestel elada sotsiaalses harmoonias. Psühhopaadid on libedad ja pinnapealselt võluvad, paljudel psühhopaatidel on tavaliste inimlike emotsioonide suurepärane miimika. Paljud psühhopaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
