50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janejane12
Õppematerjali autor
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus..................................
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse,
ee 28.02.2017) Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad koolipäevad ja halvad hinded. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks: tülid sõpradega, raske tulla toime esitavate nõuetega, rahulolematus oma välimusega, haigused, pidev kritiseerimine mitme osapoole poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, elukohavahetus, konfliktid perega ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla parem kui teised, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka arengut võib pidada üheks suuremaks stressiallikaks. Tuleb ette, et pinged, mida õpilane peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete tasandil on hea läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud õpilaste ja õpetajate vaimse
Niisugust üksida mängimist on täheldatud laste juures, kes on väga aktiivsed suhtlejad." (Ibid:18) Laps vajab tegelikult hoolitsust ja tuge. Vanemate hoolimatuse tõttu jäävad nad tähelepanust ilma ja nad ei oska enda probleemidega kellegi poole pöörduda. Selleks peab olema abistajaid ning märkajaid ka väljaspool perekonda ja sugulasi. Näiteks koolivägivalla murede puhul tuleb pöörduda õpetaja poole jne. (vt peatükk 3.1) 2.1.1 Tülid perekonnas Peredes tekkivad probleemid mõjutavad last kindlasti ja seetõttu oleks vaja neid lahendada nii, et laps osaleks nendes minimaalselt. (Tulva 2001: 53) Väga palju tülisid tekib seetõttu, et vanemal on olnud tööl raske ja ta on oma päevased mured koju kaasa toonud. Sellises seisundis on väga kerge lapsele midagi halba öelda või nähvata. Laps võtab seda aga kohe südamesse, kuna ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu
me tahame aidata leida hingerahu, olgu see tee siis nii pikk selleni kui ta on... Tabel 11. 3 Z62.4 Lapse hooletusse jätmine Y06 Hooletusse jätmine ja hülgamine emotsionaalses mõttes. Y07 Halva kohtlemise muud sündroomid. Sisaldab:vaimne julmus, füüsiline kuritarvitus, seksuaalne kuritarvitus, piinmine. Z61.4 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt primaarsest toetusringist. Z61.5 Probleemid seoses väidetava seksuaalse kuritarvitamisega lapsepõlves isiku poolt väljaspool primaarsest toetusringist Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
tüdrukust peategelasega. Lüürilises toonis juttude maailm on korrastatud ja turvaline. Nende raamatute sihtgrupiks võib pidada aga pigem täiskasvanuid, sest need väljendavad lapsest lähtuva kasvatusideestiku kandjate arusaamu (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 194). Väikesest tüdrukust peategelasega on ka Aino Perviku Paula-lood, milles kirjeldatakse tänapäeva maailma seitsmeaastase tüdruku silme läbi. Nendesse raamatutesse tungivad rohkem sisse välismaailma probleemid, mida autor lugejale seletada püüab. Nende autoritega kõrvutades on Vilepi Liisu-lood õnneliku lapsepõlvemaailma kirjeldused, milles puudub täiskasvanu püüd maailma seletada ja last kasvatada. 16 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA 2.1. Eluloost Heiki Vilep sündis 27. märtsil 1960 Tartus. Keskhariduse omandas ta Tartu X Keskkoolis (praegune Reiniku Gümnaasium); koolis
seksuaalse olendina Seksuaalsuse erinevad aspektid: - bioloogiline reproduktiivsus, seksuaalfunktisoonid, bioloogilised faktorid, seksuaaltungid, suguorganite füsioloogilised reaktsioonid jms - psühhosotsiaalne aspekt tunded, mõtted, suhtumised, väärtused, otsused (öeldakse, et pärit lapsepõlvest) - käitumuslik kuidas inimene käitub, kohaneb seksuaalses vallas, milline on normaale seksuaalkäitumine? - kliiniline füsioloogilised probleemid, tervisega seonduv - kultuuriline kultuurilised väärtushinnangud seksuaalsust puudutava kohta (läänes normaliseerunud, seksuaalkäitumist aktsepteeritakse rohkem) Seks sünonüümiks on kujunenud seksuaalvahekord e koitus; tegelikult kõik seksuaalsed väljendusvormid; seksuaalse käitumise üldnimetus Sugu bioloogiline eristumine sugude vahel Seksapiil vastassugupoole veetlus, külgetõmbejõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid