Ühiskond ja üksikisik.
Ühiskond ning üksikisik on kaks põhiasja, mille ümber tiirleb
kogu teema ülesehitus Alber Camuse raamatus „Katk”. Teoses on
märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele.
Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi
märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada.
Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis
ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna
heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata
mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli
peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema
loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka
rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist,
mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
shibby
Õppematerjali autor
2)Kuidas katk mõjutab/muudab linna inimesi ja nende väärtushinnanguid? Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning selle loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes oli turistina linnas, kes oli kaotanud oma lähedase. Nad kõik olid vangid linnas, mida ei pruukinud tundagi ning kus igaüks oli potensiaalne haiguse edasikandja, sellepärast uputati oma mured alkoholipudelitesse. Doktor Rieux püüdis end iga patsiendi juures täiesti külmaks jääda ning mitte välja näidata oma tundeid ning hirmu.
Kokkuvõte Esimene peatükk · 1940ndatel Oranis-harrilik linn, inetu, kaubalinn, moodne linn, raha tähtsus, hoolimatus, kõledalt tühi ümbrus, puudub rohedus, maalilisus,varjutab mere, - Prantsuse prefektuur Alzeeria rannikul · rotid hakkasid surema · kojamees Michel hakkas tundma ennast halvasti · rottide laipade arv aina suurenes iga päevaga · infdok raadio teatas, et 25.kuupäevaks on 6231 rotilaipa põletatud · 28.aprill 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali · Grandi naaber poos ennast ülesse, mis ebaõnnestus, sest Grand jõudis õigel ajal · Kui Rieux Michelit haiglaravile pani ja nad sinnapoole teel olid lämbus kojamees mingi nähtamatu raskuse all ta suri. · Kojamehe surmaga kaasnes linnas kabuhirm · on juba rohkem ohvreid alguses palavik, mis lõpeb sur
Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. [--] Öösi
Camuse romaan „Katk“ lugu saab alguse sellest, kuidas Alzeerias Orani linnas hakkab massiliselt rotte surema ning lõpuks saab sellest katk. Järk-järgult saab tõvest kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus , mis paiskab ohvrid kannatustesse, hullustesse ja kaastundesse. Esmalt kirjeldatakse linna inetuna, millega tutvumise tuleb tundma õppida kuidas seal töötatakse, armastatakse ja surrakse. Omapärasem linna juures on see, et seal on vahel väga keeruline surra, sest haige tunneks seal ennast üksikuna ja ilma toetava abita. l osa Raamat algab üksiku kõledust tekitava vihjega, kuidas raamatut kõige kesksem tegelane doktor Bernard Rieux astub ühel aprillikuu hommikul oma kabinetist välja ja astub peaaegu peale lõpnud rotile. Algselt ta ei osanud sellest mingit numbrit teha, mis siis et ta nägi samal õhtul oma maja trepikojas rotti, kellel poolavatud suust tilkus verd. Päevad möödusid ja rotid tulid karjadena tänavatele, tehastesse jne igale poole surema, 25.april
peale hakkasin ma õudusest värisedes kohtukorralduse, surmaotsuse langetamise ja täideviimise vastu huvi tundma, ja mu süda läks pahaks mõtte juures, et minu isa oli mitmelgi korral sellisest mõrvast osa võtnud, ja nimelt neil päevadel, kui ta väga vara üles tõusis. [--] Üle kõige huvitas mind surmanuhtluse probleem. Mul oli punapäisele öökullile võlg tasuda. Ma lihtsalt ei tahtnud olla katkukandja mulle tundus, et ühiskond, kus ma elan, on üles ehitatud surmanuhtlusele ja et tema vastu võideldes võitlen mõrva vastu. [--] Siis mõistsin ma, et olin kõik need aastad endist viisi katkukandja olnud, kuigi ma kogu südamest uskusin, et võitlen katku vastu. Punase rüü kandjad suurimad katkukandjad. Tunnen häbi, et ma kas või kaudseltki, kas või headel eesmärkidel ise kunagi mõrtsukas olen olnud. Ma tean vaid, et peab tegema mis võimalik, et mitte enam katkukandja olla
Teos: „Katk“ Autor: Albert Camus Inimpsühholoogia „Katkus“ Kirjanik ja filosoof Albert Camus sündis 1913. aastal Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas. Tema ema oli hispaanlanna, isa suri varakult. Suurest kitsikusest ja majandusraskustest hoolimata läks ta õppima Orani ülikooli filosoofiat. 1934. aastal liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest ta aasta hiljem välja astus. Tema pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima ning olenemata kimbutavast tuberkoloosist oli ta ühiskondlikult aktiivne. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse ja hakkas tegelema ka teatriga. 1935. aastal asutas ta töölisteatri, kus tegutses nii näitlejana kui dramaturgina. 1938. aastal töötades ajakirjanikuna väljaande „Alger Republican“ juures, astus ta välja Alžeeria vähemusrahvaste kaitseks. Pärast selle sulgemist sõitis Camus Pariisis, tegi kaastööd „France-Soir’ile“ ja võttis s
’’Katk’’ Camus Raamatu keskseks teemaks on katk 20. sajandil Prantsusmaa linnas Oranis. Linn otsustatakse karantiini panna ning seal sureb väga palju inimesi, haripunktis ulatuvad surnute arvud saja ning kahesaja vahele päevas. On palju probleeme, mis tulenevad katkust ning millega inimesed peavad tegelema – näiteks lähedaste kaotamine, söögi ja joogivee puudus, pidev hirm haiguse ees, eraldatud olek pereliikmetest jne. Lisaks on karmistatud seadusi, mis teevad elamise veel raskemaks. Raamatu žanr on eksistentsialistlik. Sündmuste areng on tekstis esitatud loogilises järjekorras - tekst algab lihtsa surnud roti leiuga ning järk-järgult läheb olukord halvemaks ning kõike on kirjeldatud päris detailselt. Autor alustab tegevust kevadega ning lõpetab järgmise aasta veebruariga. Katku haripunkt on raamatus peaaegu lõpus ning seejärel kirjeldab autor, kuidas inimesed olukorra p
,,Madame Bovary" G. Flaubert lapsed Irma, Napoleon, Athalie, Franklin II armuke Pr. Homais Hr. Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr. Homais abikaasa Lheureux Charles Emma Bovary I armuke I abikaasa Rodolphe Helois isa Ronault vanemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid