Koolivägivald (0)

Koolivägivald
Koolivägivald on saanud tõsiseks probleemiks viimastel aastakümnetel, mitmetes riikides, just eriti seal, kus on asjasse segatud relvad nagu noad ja tulirelvad. See hoiab endas nii kooliõpilastevahelist kui ka kooliõpetajate poole suunatud psühholoogilist ja ka füüsilist vägivalda. Uurimused kipuvad tõestama laialtlevinud anekdootlikku arvamust et see nähtus on läbi aja süvenenud ja ,et eri kogukondades on sellel erinev mõju.
On vahe sisemistel ja välistel käitumismaneeridel. Need maneerid on endassetõmbumine, ärevus, ja vahel ka depressioon. Depressiooni seostatakse enamalt jaolt teatud ainete kuritarvitamisega. Kuna sellised õpilased ei hakka eriti millegagi silma siis vaatavad kõiksugu koolitöötajad neist mööda. Välised käitumismaneerid viitavad enamjaolt pahatahtlikele tegudele nagu näiteks agressioon ja hüperaktiivsus. Erinevalt sisemistele maneeridele sisaldavad välised maneerid või on otseselt seotud vägivaldsete episoodidega. Vägivaldset käitumist nagu löömine ja togimine on tihti õpitud teiste jälgimisest.
On olemas ka mitmeid teisigi koolivägivalda põhjustavaid faktoreid. Varajastel alustajatel on hullemad tagajärjed kui lastel kelle antisotsiaalsed tegevused algavad hiljem. Madalam IQ viitab kõrgemale vägivallatasemele. Kaasa aitavad ka poiste puhul tähelepanuraskused ja lugemisprobleemid.
Kodusest keskkonnast sõltub palju. Väisdetakse, et pikaajaline relvavägivalla, lapsevanema alkoholismi, koduvägivalla, lapse füüsilise ärakasutamise ja seksuaalse ärakasutamise mõju all olek õpetab lapsele, et selline tegevus on lubatud. Karm vanematepoolne distsipliin on seostatud kõrgemate vägivallatasemetega nooruses.
Teatud tõendid viitavad vanematepoolse kehalise karistuse ja vägivaldsete videomängude mõju vägivallatsemise kasvule kaasa aitamises.
Laiema elukeskonna näiteks naabruskonna mõju lastele on väga suur. Kui kodu ümbrus on meeldiv ja rahulik, ei tohiks sealsed lapsed koolis nii suurel määral vägivallatseda. Kui aga elukeskkonnas on laialdaselt levinud kuritegevus ja narkootikumide ttarbimine on ka koolivägivalla tase suurenenud. Üks faktor mis naabruskonna tasemel on väga murettekitav on seltskonna aste nimega „Gäng“. Gängid on grupid kus noored teevad midagi ühise eesmärgi nimel. Millegipärast kui räägitakse gängist kõlab see kurjakuulutavalt, aga tegelikkuses on gänge mitmesuguseid, aga sellel teemal me ei peatu.
Koolivägivallaga on gängid seotud vägagi otseselt. Teatud piirkondades kus gängide tegevus on laialdaselt levinud, tegelevad gängid koolihoove jälgides uute värvatavate välja valimisega . Kui noor on juba gängi liikmeks arvatud on tal sealt väga raske välja saada.
Koolivägivalda olen kogenud minagi, nii pealtvaatajana kui ka ise selle keskmes olnud ja olen olnud ka koolivägivallatseja. Kuna olen ise olnud koolivägivalla ohver siis sain kohe kui hakkasin teiste peal vägivalda tarvitama ja see ei olnud hea tunne. Seepärast olengi nüüdsest sellel alal neutraalne. Sest elu on näidanud, et peksa saab ikka see kes vahele astub . Sekkumine ei ole kunagi lihtne.
Koolivägivalla enetamine on vägagi aktuaalne teema kuna see on asja juures kõige raskem. Mida suurem puu seda raskem on ta juurestikku täielikult leida. Sama on ka koolivägivallaga. Kuna see on nii laiahaardeline ala, oleks vaja ka vägagi laiahaardelisi muutusi koolides , kodudes ja ühiskonnas üldse. Ja nii suure puu puhul on üldse raske kindlaks teha kõiki neid asju mida vaja muuta.
Selle memo lõpetaksin endale armsaks saanud lausega: „See on üks raskus meie elus ja sellest tuleb kas üle olla, sellele alla jääda, või sellega elada“.