Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koolivägivald (0)

1 Hindamata
Punktid
Kellele: Kuressaare Ametikool
Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald
Kellelt: Maria Maripuu P-2
Viimastel aastatel on koolivägivald kogunud populaarsust igal pool.See võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.Seda esineb koolis vahetundide ajal või siis peale tunde.Tavaliselt kiusatakse neid,kes ei löö vastu,õpivad paremini või halvemini kui teised,paksemad kui teised,nõrgemad kui teised.
Mul käib õde veel põhikoolis,kus viimasel ajal on eriti tihti esinenud koolivägivalda.Sealsed õpetajad pitsitavad silmad kinni ning teevad näo,et midagi ei ole juhtunud.Kui pöördud mujale,et abi saada siis ollakse pahased.Nii mõnikordgi on abi palutud politseilt.Selles koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda.Enamasti kiusavad suuremad poisid algklassi lapsi. Pressitakse neilt raha välja,narritakse ja talvel kui lumi maas loobitakse lume ja jääga,mis on kohati päris valus .Mõnikord on antud ka peksa,õnneks ei ole see väga julm olnud.
Sellistes olukordades tuleks pöörduda politsei poole,aga ka siis ei saa antud õpilased karistada .Sel juhul kool ainult alandab käitumishinnet ja muud ei midagi.Tihti peale ei saa vanemad üldse teada,mis koolis toimub ning mida nende lapsed koolis korda on saatnud.
Tavaliselt öeldakse,et vägivald saab alguse koolist.Aga mina arvan,et vägivald algab kodust.Kui kellegi peal on kodus vägivalda kasutatud,siis on võimalik,et see sama isik on ka koolis vägivaldne teiste suhtes.Narrib teisi koolikaaslasi.Samas kui laps näeb kodus vägivalda või on seda ise tunda saanud,siis ei pruugi ta seda koolis välja näitada,sest ta kardab ,et tema kallal hakkatakse norima.
Kui keegi suurematest poistest või tüdrukutest kiusab algklassi õpilast.Narrides teda iga päev näiteks „vaata,milline sa välja näed“,„ issand ,mis riided sul seljas on“,„sellise kottiga ei käi ükski normaalne inimene koolis“,„appi sa haised,kas sa ennast üldse pesed ka kunagi või“.Siis see laps läheb nuttes koju ning ei taha enam järgmine päev kooli minna.Muidugi ei julge ta seda kodus rääkida,mis talle koolis tehakse.Ta läheb igal hommikul kooli ise mõeldes,et ta ei taha enam sinna minna.Tal tekib hirm kooli ees.Nii võib kesta see mitu päeva järjest enne kui vanemad aru saavad,mis toimub.Ning võtavad kooliga ühendust,et järgi uurida,mis koolis toimub,et laps ei taha enam kooli minna.Kool kutsub vanemad ja lapse kooli,et vestelda ja leida lahendus.Need,kes seda last narrisid peaksid karistada saama ning nende vanemaid tuleks teavitada sellest,mida nende lapsed koolis teinud on.
Käitumis hinde alandamine ei ole piisav karistus neile,see ei kutsu neid korrale.Nad arvavad ,et nii tohib ja teevad seda jälle.Ning mõtlevad,et nagunii midagi ei tehta ,ainult käitumishinne läheb alla ja kellele see ikka korda läheb.
Kui mina käisin algklassis sain tunda vaimset vägivalda.Suht iga päev kiusas mind keegi koolis.Ning talvel kui lumi oli maas,loopiti mind põhiliselt lumega näkku.Kodus ma sellest kellegile ei rääkinud,polnud julgust.Ning koolis ei võtnud ennem keegi midagi ette kui mu ema kooli helistas.Ühel päeval ei tahtnud ka mina kooli minna,kuna eelmisel päeval tehti mulle lumesõda.Siis ma rääkisin emale,mis koolis juhtus ning ema helistas kooli.Õpetaja palus kooli tulla ning tunni ajal rääkisime sellest.Poisid,kes mind kiusasid pidid andeks paluma ja neil alandati käitumishinnet.
Ma arvamus on see,et koolivägivalla karistuseks ei piisa käitumishinde alandamisest.Vaid olekas vaja kasutada karmimaid meetodeid .Sest see ei takista koolivägivalla vähenemist koolis.
Koolivägivald #1 Koolivägivald #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maria005 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Koolivägivald
16
doc

Koolivägivald

Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............

Eesti keel
Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on

Sotsiaaltöö
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine ­ vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald ­ olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ­ ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine ­ kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms Varjatud ehk suhetega seotud kiusamine ­ kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja

Ühiskond
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?

Sotsiaalpedagoogika
Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid
11
docx

Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid

Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võivad õpilased valida aineid pigem selles lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles hästi läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak

Suhtlemispsühholoogia
Koolistress
14
doc

Koolistress

halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.

Psühholoogia
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase

Ühiskond
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun