Koolivägivald (0)

Koolivägivald
Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu , mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane.
Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald.
Koolivägivald võib olla kahesugune . Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine , solvamine, sõimamine, kiusamine . Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine , löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine..
Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi , et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte , lärmavad või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Nii juhtus ka eelmine nädal Lihula koolis. Toimus õpetaja ja õpilase vahel käsikähmlus. Seekord jäi kaotajaks õpetaja, kellel tuli koolist lahkuda. Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem. Õpetaja hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. Õpilase õppeedukus langeb ja halvemal juhul lahkub sellest koolist.
Tavaliselt on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kellel ei ole eriti sõpru. Tihti kiusatakse ka klassi tulnud uusi õpilasi. Neid üritatakse panna proovile. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad on tegelikult ise nii nõrgad, et ei julge üksi sõimama hakata. Kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja . Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist , et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita , sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemid koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja.
Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Hea näide on ka noortefilm „Klass“ , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. Seal on toodud kõige ehedamalt välja põhiprobleemid seoses koolivägivallaga. Paljud meist poleks uskunud, et asi võib olla nii julm ning tõsine, kuid see on. See film lõppes ühe kiusatava enesetapuga.
Õpilastel on liialt vähe informatsiooni selle kohta, kelle poole võiks pöörduda ülekohtu korral. Lahendamata on ka probleem, kuhu peaks õpilane pöörduma, kui vägivalla põhjustajaks on õpetaja. Koolivägivalla probleemi lahendaks minu meelest kooli juhtkonnapoolne intensiivsem sekkumine.
Sellepärast tulebki probleemiga hakata kohe tegelema. Koolivägivalla vastu tuleb võidelda. Pärast võib olla juba liiga hilja .