Vanemate vahelised suhted (1)

Vanemate vahelised suhted
Kirjalik töö
Juhendaja :
Abielu, kui kahe inimese kooseluvorm on praeguseks 21. sajandiks saanud küllaltki uue tähenduse, mis võis olla see kunagi, aastakümneid tagasi. Inimesed on kiired abielluma, mõtlemata eesolevate probleemidele ning nende lahendustele. See kõik mõjutab perekonnaelu, nii vanemate endil kui ka lastel. Eriti noored paarid teevad vea, et nii rutakalt abielluvad. Tihti kaasnevad ka lapsed, kellest mõnikord püütakse leida oma probleemidele lahendust. Vahel see õnnestub, aga enamasti mitte. Nende pärast küll pingutatakse rohkem, aga abielu nad päästa enamasti ei suuda.
Tänapäeval on väga paljud täiskasvanud ja lapsed olukorras, kus neile tekivad uued pereliikmed – ema või isa eelmine või praegune elukaaslane , tema lapsed, vanemad ja nii edasi. See on olukord kus perekond peab lihtsalt leppima ja harjuma oma uue elu ja olukorraga. Esmasabiellumine tähendab kahe perekonna liitumist; teine abielu põimib kokku kolm, neli või enam peret, kelle eelmise pere elukaar katkes. Demograaf Paul Glick’i sõnul lahutab 38% esmasabiellunutest ning lahutanutest 75% taasabiellub. Lisades siia veel need inimesed, kes taasabielluvad peale abikaasa surma, on ilmne, et see teema haarab paljusid peresid. Aga inimene harjubki kõigega.
Vanematevahelised tülid võivad tekkida mitmetel erinevatel põhjustel. Tihtipeale on selleks truudusetus, kahetimõistmine, vägivaldsus perekonnas, alkoholism , töökoha kauge olemasolu, mis nõuab ning eeldab pikka eemalolemist üksteisest. Laste olemasolul erinev kasvatusmetoodika. Enamus paaridest selliste situatsioonide korral lähevad lahku, mis on isegi enesestmõistetav kuna neid probleeme on väga raske lahendada.
Mina arvan, et kõige suurem ja mõjukam suhterikkuja on truudusetus. See näitab tegelikult, et inimene ei ole veel valmis pere alustama . Tema kaaslane ei suuda teda enam usalda ning ilma usalduseta ei ole ka korralikku suhet. Samas võib tulla ette ka olukordi, kus inimene on alkoholi liigtarvitamise tõttu petnud oma kaaslast . Sellel juhul tuleks proovida mõista ka vastaspoolt ning üksteise suhtes mõistmisele jõuda. See võis olla lihtsalt üks suur viga, mida ta tõepoolest kahetseb. Loomulikult on petmisel ja petmisel vahe. Kui inimene petab juba mitmendat korda, on asi läinud kontrolli alt välja ja inimene peaks tegema otsuse mida ta üldse suhtelt tahab. Ta peab mötlema oma kaaslasele ning nende vahelisele koostööle suhtes. Olen kindel, et ka nende omavaheline igapäevane suhtlus on jäänud väheseks ja külmaks. Petmine muudab inimesed üksteisevastu nulltolerantseks ning tihtipeale vihkavaks. Seetõttu on ülimalt oluline möelda ka lastele, mis tunde vanemate halb läbisaamine neile jätab. Loomulikult tuleks ka suhetes kindlaks määratleda piirid, kuna petmine on väga individuaalne ja intiimne asi – mis ühe jaoks on petmine, see ei pruugi teise jaoks seda mitte olla.
Üheks suureks paarivaheliseks probleemiks on vägivaldsus. Võimatu on koos elada inimesega, kes oma kaaslast peksab. Vägivaldne mees/ naine käitub oma partneri suhtes korduvalt kontrollivalt ja lugupidamatult, füüsiliselt ja vaimselt vägivaldselt. Sellise inimese eesmärk on saavutada võim kaaslase üle. Nagu psühholoog Kadri Ibrus ütles, on enamasti sääraste suhete algus imeilus . Kuna vägivallatseja soovib aga ideaalset kaaslast, kes mingil moel ei muutuks, hakkab ta õige pea oma võimu näitama. Varajasteks ohumärkideks nimetab psühholoog seda, kui mees räägib lugupidamatult oma eelmisest naisest, sunnib seksima, käitub teiste juuresolekul teistmoodi jne. Mitmed uurimused on näidanud, et lapsed peavad vägivalda oma vanemate vaheliste suhete üheks kõige häirivamaks osaks. Vägivalda pealtnäinud lapsed on oma kaaslaste suhtes agressiivsemad (ning kalduvad neid rohkem türanniseerima ja solvama) kui ülejäänud lapsed ning neil esineb rohkem üldisi käitumuslikke probleeme. Isegi on vägivaldsuse kohta müüte, nt :

Üks peamisi müüte, mida Bancrofti sõnul vägivallatsejate kohta usutakse, on see, et nad on  ise lapsena pidanud vägivalda kannatama . Tema sõnul ei saa see kunagi vägivaldsust õigustada.

”Tihti on joove vaid hea vabandus ”- tegelikult nagu Otsatavelgi on öelnud: ”Paljud vägivallatsejad ei tarvita üldse alkoholi ning see võib teha oma versiooni esitamise naisele veel raskemaks.“
Tihti on suhte purunemise algatajaks hoopis armukadedus , isegi täiesti alusetu. Kui inimesed veedavad palju aega teineteisest eraldi, nt töökoha tõttu, tekivad inimestele imelikud mõtted, et nende kaaslane petab teda. Nagu suhteekspert Otstavel kunagi ütles on: “Armukadedus väga hea sotsiaalselt aktsepteeritud viis, kuidas oma partnerit kontrollida”. See on tõsi! Sellised tunded nagu armukadedus ja usaldamatus võivad potentsiaalselt hea suhte kiiresti ära nullida ja ühe osapoole panna teise eest põgenema, teist blokeerima, tõrjuma, vältima. Selle vältimiseks ja lahendamiseks tuleks analüüsida järgmisi põhimõtteid:

Uuri enda sees, mis see on, mis sus armukadedust põhjustab. On see keegi, midagi mis juhtus, toimus, või muu. Tõenäoliselt põhjustab neid tundeid miski sinu enda sees. Kui põhjuse üles leidsid , on juba lihtsam edasi tegutseda.

Kui põhjuseid on mitu, keskendu ühele põhjusele korraga. Kui sa hakkad kõike korraga lahendama, ei õpigi sa samm sammult kõiki kohti selgeks, kus sa ei peaks armukade või ebakindel olema. Mõtle iga põhjuse juures mõne sõbra peale, kes sulle tundub hästi enesekindel , kas tema hakkaks selle koha peal üldse pead vaevama?

Vaata enda sisse ja mõtle, kas sa väärid seda suhet. Kui vastus on ei, siis pead tegelema enda enesehinnangu tõstmisega. Tee asju, mida sa naudid, mis sind õnnelikuks teevad ja mis panevad sind elavana tagasi tundma. Veeda päev või paar iseendaga, et endas selgusele jõuda. Mõte on selles, et hakkaksid end hästi tundma seespidiselt, siis see paistab ka välja ja tekib hea ring, oled enesekindlam ja saad hiljem ka aru, et sinu muretsemine ei vii teid kumbagi ega ka teie suhet edasi.

Tea, kes sa oled. Selliste suhteid laastavate tunnete põhjused tulenevad tihti inimeste eneseteadlikkuse puudumisest. SWOT analüüs enda kohta võiks aidata pidepunkte seada. Võrdle seda orienteerumisega, selleks, et liikuda edasi, pead teadma, kus sa parasjagu oled.

Ja muidugi rääkimine. Kui sa tunned , et sa ei suuda kuidagi oma kartustest jagu saada, räägi oma kaaslasele sellest. Isegi kui tema on sinu selliste tunnete põhjustaja on alati hea rääkida oma mõtetest. Tõenäoliselt saad kinnitust, et su sellised tunded on põhjendamatud.
Vanematevahelised suhted mõjutavad väga laste elu. Selleks, et tagada lastele normaalne ning lõbus lapsepõlv, tuleks vanematel oma suhted ära klaarida ning ka üksteise mõistmine peab olema hea. Lapsed võtavad õppust oma vaenematelt, mistõttu on hea läbisaamine perekonnas väga tähtis. Vanemate suhted määratlevad mingil määral ka nende laste käitumist nende tulevates suhetes, seega on väga vajalik teha paaril õigeid otsuseid oma perekonna tuleviku üle!