KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioo...
kui laius) kuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutatakse igapäevatöös, need on ka levinumad. 16 10 Ohutus Monitori kvaliteet on arvutikasutajale väga tähtis. Monitori kvaliteet määrab suures osas arvutikomplekti mõju tervisele. Kehv klaviatuur või hiir muudavad töö ebamugavaks, mürisev ventilaator häirib, aeglane arvuti ajab närvi, kuid "odav" monitor rikub silmad kiiresti. Ei maksa end lasta petta kaitseekraanist – madalakvaliteetne monitor sellest paremat pilti näitama ei hakka, mõne aja pärast tuleb hakata prillidele mõtlema. Silmadele kasulikum on kindlasti LCD monitor. Tulenevalt LCD ehitusest on LCD tööpõhimõte erinev CRT monitori omast. Peamiseks erinevuseks on see, et kui kineskoopmonitori puhul kirjutati pilti pidevalt üle ning selleks, et see inimese jaoks tunduks
• soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades • konvektsioon – gaasides, vedelikes • kiirgus – gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) • tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus?
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cos- ga. Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpi...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 ...
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...
kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti · Lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage) on enim kasutatud. Selle rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu Ehitus lühisrootoriga asünkroonmootor 23 1. Kere 2. Veerelaagrid 3. Laagrikilbid 4. Ventilaator 5. Ventilaatori kate 6. Klemmikarp 7. Staatori magnetsüdamik 8. Pöördvälja tekitav mähis 9. Rootor 10. Rootori võll · Rootoriks on elektrotehnilisest terasplekist koostatud silinder · Rootorimähis koosneb uuretes olevatest vask- või alumiiniumvarrastest ja rõngakujulistest laupühendustest Ehitus faasirootoriga asünkroonmootor Faasirootoriga asünkroonmasin: 1 kere, 2 staatori mähis, 3 rootor, 4 kontaktrõngad, 5 harjad
Süütesüsteem tekitab silindris vajalikul hetkel sädeme, et küttesegu süttiks. Süütesüsteemi kuuluvad katkestijaotur, süütepool ja küünlad. Õlitussüsteem toimetab hõõrdepindade vahele õli, et vähendada kulumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi osad on õlipump, filter ja kanalid. Jahutussüsteem piirab temperatuuri tõusu, et mootori osad end paisumise tõttu kinni ei kiilusks ning laagrid ja õli ülemäära ei kuumeneks. Jahutussüsteemi kuuluvad veesärk, veepump, ventilaator, jahutusradiaator ja termostaat. 5 Töötsükkel Surnud seis on kolvi äärmine asend. Plokipoolset surnud seisu nimetatakse ülemiseks, väntvõllipoolset alumiseks. Kolvikäigu all mõeldakse kolvi liikumist ühest surnud seisust teise ja selle teekonna pikkust. Taktiks nimetatakse ühe kolvikäigu jooksul silindris toimuvat protsessi. Taktid on sisselase, surve, töö ja väljalase.
koostamiseks, vahustamiseks jm. kasutatakse ka puistematerjalide (nt: pulbrite) segamiseks. 29. Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust. Vedelike segamiseks kasutatakse mahulist aparaati, mis on varustatud kompressori või ventilaatoriga. Mahutis oleva vedeliku segamine toimub õhu või inertse gaasiga. Sobiva võimsusega ventilaatori / kompressori valikuks peab teadma segamiseks vajalikku õhu kogust ning õhule avaldatavat rõhku. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator ning seda rohkem kulub elektrienergiat. 30. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust. Antud meetodil segatakse vedelikke mingis mahutis tsirkulatsioonpumba abil. Segamisprotsessi saab ühendada ka vedeliku puhastamise ja jahutamisega. Sellisel juhul kasutatakse liinis täiendavat filtrit ning jahutit. Vajaliku tsirkulatsioonpumba võimsus ja elektrienergia kulu protsessis sõltub: pumba tootlikkusest,
Mehaaniline meetod – kasutatakse erinevaid mehaanilisi segisteid. Segamise valik sõltub aine omadustest, viskoossusest, mida tahetakse saavutada jne. 3. Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust. Kasutatakse madala viskoossusega või peene puitsematerjali segamisel, nt pulbrid. Viitab õhule või gaasile. Kasutatakse mahulist aparaati, kompressori või ventilaatoriga varustatud. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator. 4. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust. Kasutatakse soolamisprotsessi kiirendamiseks, segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks. Segatakse mahutis tsirkulatsioonpumba abil, et kihid seguneksid. 5. Kirjeldada vähemalt kahe mehaanilise segamise meetodi olemust. Lusika või kulbiga segamine. Jäätisesegud, söödasegud (puistematerjali segamine) – mahuti pöörlema. Propellersegisti kasutamine, vähemviskoossed ained.
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...
Staator om mootori paigalseisev osa, mis paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3-0,5 mm paksustest stantsitud staatroplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Samuti on seal ventilaator jahutusõhu saamiseks. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp. Staatorimähisest, täpsemini tema pooluspaaride arvust sõltub mootori pöörlemiskiirus. Sünkroonkiirus (magnetvälja pöörlemiskiirus) sõltub nii sagedusest kui ka pooluspaaride arvust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühimähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
Siiski ei sõltu jõudluselt peaks võrduma firma Intel arvutusjõudlus ainult taktsagedusest, vaid ka muu- 2200 MHz taktsagedusega prot- dest protsessori sisemise ehituse omapäradest. Levi- sessoriga; sobib pessa Socket 462 numad protsessorite tootjad on Intel ja AMD11 . Protsessor on tänapäeval ruudukujuline ning paigutatakse emaplaadil vastavasse pessa (Soc- ket A, Socket 478 jne.). Protsessorit katab ribiline radiaator, millel on peal ventilaator. Ven- tilaatori seiskumisel tekib ülekuumenemine ja protsessor kas blokeerib oma töö või sulab lihtsalt üles. Radiaator ja ventilaator on omavahel jäigalt ühendatud jahutiks ning võidakse kaasa anda koos protsessoriga (märgistus in box) või tuleb eraldi osta (märgistus in tray). Jahuti monteerimisel peab protsessori ja radiaatori vahele jääma mõõdukas koguses termo- pastat, mis kindlustab hea soojusülekande protsessorist radiaatorini. Tänapäeval võidab aina
süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille
Kliimaseadmeid jaotatakse nende toimimispõhimõtete järgi eri tüüpidesse: A) Air cooled split system: kondensaator (Coil + Fan) & kompressor = CU(Condensing Unit) väljas - > madalatemp kõrgesurveline vedelik -> paisuklapp+auruti+ventilaator ehk DXFC (Direct Expansion Fan coil) sees -> kõrgetemp madalasurveline gaas. B) Air cooled split system: kondensaator (Coil + Fan) = ACC väljas -> madalatemp kõrgesurveline vedelik -> paisuklapp+auruti+kompressor+auruti ventilaator ehk CRAC sees -> kõrgetemp kõrgesurveline gaas. C) Kõik katusel (package rooftop), transporditakse jahutatud õhku; D) Kõik tavalisest sees, transporditakse vett (Water Cooled), spetsruum vajalik; E) Air Cooled Chiller: soojusvaheti väljas, AHU-sse transporditakse vett, vajab palju välispinda, raske; F) Water Cooled Chiller: ka kondensaator vesisoojusvahetiga, CH teeb palju müra, vajalik spetsruum; G) (maa)soojuspump kondensaatori/auruti ringluses
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamin...
korstnasse. Katlaventilaatorite abil on võimalik saavutada õhu ja gaaside liikumiseks õhu- gaasitraktis vajalik rõhkude vahe ja ventilaatorid ise töötavad soodsates tingimustes. Teine võimalus on alarõhu tekitamine suitsuventilaatorite abil gaasikäikudes küttepindade järel. See meetod on katla kasutamise seisukohalt ohutum (alarõhk koldes väldib gaaside ja leegi sattumist ebatiheduste kaudu või nt. pihusti vahetamise ajal katlaruumi), kuid ventilaator ise töötab väga rasketes tingimustes gaaside kõrge temperatuuri ja kütuste väävlisisaldusest tingitud korrosiooni tõttu, mille tulemusena vajab sagedat hooldust ning remonti. Tänapäeval kasutatakse suitsuventilaatoreid vaid üksikutel rotatsioonpõletitega kateldel. VIII Laeva katelseadmed VIII – 1 Põletid. Põletite ülesanne on tagada põlemisprotsessi normaalne kulgemine kolderuumis. Põletid
Määrimise intensiivsus väheneb õli taseme langemise ja väntvõlli pöörlemissageduse alanemise tagajärjel. Enamikul auto- ja traktorimootoritel on segamäärimissüsteemid. Kõige rohkem koormatud detailidele juhitakse õli surve all. Ülejäänud detaile määrib aga õli, mis on töötamisel mootori sisemusse laiali paisatud. Segamäärimissüsteemi kuuluvad ka õli puhastamise ja jahutamise seadmed. Need vähendavad õlikulu ja mootori detailide kulumist. Kütusepump, regulaator, ventilaator, veepump ja käivitusmehhanismid on varustatud iseseisvate määrimisseadmetega. 9. Jahutussüsteemid: jahutuse otstarve, mootori soojusbilanss, jahutussüsteemide liigitus, mootorite jahutussüsteemide tarindus, jahutusvedelikud. Mootori töötsükli kestel on gaaside keskmine temperatuur 800..900 C. Osa gaaside soojusest kandub mootori detailidele: silindritele, plokikaanele, kolbidele, klappidele jm., mistõttu nende temperatuur tõuseb
läbimõõduga impulsstorusid. Signaali saamiseks viiakse koldesse väikese avaga impulsivõtutoru Ø5÷6 mm. Toru ja hõrendusanduri vahele pannakse tasandusandur, mahuga 1 liiter. Elektriliste regulaatorite puhul võib kasutada elektrilist dempferit, mis kuulub mõõteploki koostisse. Põhiliseks häiringuks on põlemisõhu kulu muutumine. Seepärast suitsuimeja regulaator saab lisaks hõrendussignaalile veel läbi dünaamilise sideseadme signaali õhuventilaatorilt. Kui õhu ventilaator suurendab õhu andmist on loogiline, et põlemisproduktide maht suureneb ja on vaja suitsuimeja suuremat võimsust. See on ennetav signaal. Katelde ohutusautomaatika ja automaat-blokeering 41. Katelde ohutusautomaatikale esitatavad nõuded, ohutusautomaatika süsteemide realiseerimisvõimalused. Auru- ja veekatlad peavad olema varustatud ohutusautomaatika seadmetega, mis peavad tagama ohutu töö ja seadmete säilimise. Nõuded ohutusautomaatikale on
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
(ripp- ja liikurkombainid); 3) lõike- ja peksuseadme töölaiuste vahekorra järgi on ahenev- ja otsevoolukombainid. Teraviljakombain koosneb järgmistest tehnoloogilistest koostudest ja nende tööorganitest: 1) heeder (lõikusmasin): haspel, lõikeseade ja edastusseadmed (kaksiktigu, sõrmmehhanism, kaldkonveier); 2) peksuseade (peksumasin): peksutrummel, peksukorv, söötebiiter; 3) puhasti (puhastusmasin): põhupuistur, sari, sõelad, ventilaator ja edastusseadmed (teratigu, viljapeateod, viljapeaelevaator, põhubiiter); 4) terakogur: teraelevaator, terapunker, terajaotustigu, punkritühjendustigu (teraväljamistigu); 5) põhukogur: põhutihendur (-pakkur, -tamp), aganatihendur, põhupunker (või -press või 18 -hekseldi, või -vaaluti). 37. Heedri üldehitus ja seadistamine. Heeder koosneb kahest iseseisvast osast:
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka
Selliste kanalite avastamisel ventileerimisel tuleb need lahtise heinaga täita. 5-10 kg soola lisamine 1 tonnile heinale võimaldab heina säilitada 2-3% võrra niiskemana. Lutserni ja ristiku puhaskülvidest on tänapäeval otstarbekam valmistada kuivsilo , mitte heina. Neid niidul säilituskuivaks kuivatades on varisemiskaod väga suured. Küünis ventileerida on võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna. Kui virnast läbitulev õhk on kohati isekuumenemisele iseloomuliku lõhnaga ja ümbritsevast õhust soojem, või kui virna peal on kondenseerunud veest märgi kohti, siis tuleb ventileerimist jätkata. Kui selliseid kohti ei ole, tuleb mõne päeva pärast uuesti kontrollida. Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik
poolt. Diiselkütuse või mootoriõli alt vabastatud tanke tuleb aurutada vähemalt 24 tundi, et neid degaseerida. Peale aurutamist avatakse tanki manluuk ja jahutatakse ning tuulutatakse vähemalt 1 tunni jooksul. Tanki tuleb saata inimene hingamisaparaadiga. Peale seda kontrollitakse naftagaaside piiri.Tankis võib järjest töötada kuni 45 minutit, siis tuleb puhata värske õhtu käes 15 minutit. Tanki tuleb pidevalt ventileerida. Kui ventilaator peatub, tuleb tankist väljuda.Tankis olles tuleb kasutada ainult plahvatusohutuid 12 V akulampe ja remonttöödel värvilisest metallist tööriistu, mis ei tekita sädet. Ruumides, kus asuvad manluugid ei togi kasutada lahtist tuld ega teha keevitustöid. Loomulikult ei tohi suitsetada. Tööpäeva lõppedes tuleb veenduda, et tankis ei oleks inimesi ja manluuk tuleb sulgeda. • Topelt soodisõlm, lühike pleiss. • RSK-65 PILET 17
olla väikesi erinevusi, kuid tööpõhimõte ning komponendid jäävad samaks. Jaamas toimub siseneva õhu filtreerimine, temperatuuri reguleerimine, niisutamine ning laevaruumi juhtimine. Laeva sisseimetav õhk filtreeritakse, seejärel soojendatakse seda väljamineva õhuga. Seejärel antakse õhule sobilik temperatuur eeljahuti/soojendiga. Eeljahuti/soojendi töötab kruvikompressorilt saadud tehnilise vee ja tosooli seguga. Pärast õhuniisutit asub ventilaator, mis juhib õhu edasi laeva ruumidesse. Laeva ruumidesse sisenemisel on trassile paigutatud veel täiendavad elektrisoojendid (patareid). 4.8. Võlliliin ja sõukruvi Laeval on kaks võlliliini, mõlemad ahtris. Võlliliini peatugilaager on reduktori sees, laager jaotatud segmentideks, segmendid valmistatud terasest ja üle valatud babiidiga. Segmentide ja tugiketta vahel peab olema piisav lõtk, et tekiks korralik õlikiil. Kandelaagrid:
aur saaks vabalt liikuda nende ümber ülalt alla. Pakendid peaksid olema kambri seintest ja ustest 3-7 cm kaugusel ja kergelt toetatuna üksteise kõrval. Mingil juhul ei tohi panna suuri pakendeid väiksemate peale, sest see takistab auru ühtlast levikut. · Kuiv kuumus vana meetod. Kasutatakse korduvkasutusega klaasesemete, salvide, puudrite õlide jne puhul. Kuivkuumus võib kahjustada instrumente. Kuivkuumusel peab olema ventilaator, mis tagab õhu tsirkulatsiooni. · Kiirgus tööstuslikult toodetud ja ühekordsed steriilsed esemed (süstlad, nõelad, spetsiaalsed kateetrid.) Keemilised · Formaldehüüdsterilisatsioon on madalatemperatuuriline sterilisatsiooni meetod, kasutatakse kuumustundlike esemete steriliseerimiseks, mida pole võimalik töödelda aurusterilisatsioonis. Protsessi saab efektiivselt kasutada nii poorsete kui tahkete
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
Joonis 20 Turutasakaal ÜLESANDED 2.5 Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 kr. Ühe toote tootmiskulud on 600 kr. Leida a) firma kulufunktsioon; b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. 2.6 Millised järgmistest funktsioonidest ei saa olla kulufunktsioonid? Miks? a) C (q) ' & 25 q % 4000 ; b) C (q) ' 75 q & 5000 ; c) y (x ) ' 0,1 x % 4200 . 2.7 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest. Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on f(n) = 300n + 4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on g(n) = 200n + 3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. 2
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .......................................................
4.1 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine Hoonepiirete õhupidavus mõõdeti vastavalt standardile EVS EN 13829 “Thermal performance of buildings – Determination of air permeability of buildings – Fan pressurization method”. Korteri välisukse avasse paigaldati mõõteseade, mis koosnes muudetava suurusega raamist, õhutihedast kangast, ventilaatorist ja mõõte- ning juhtimisseadmetest (vt. Joonis 4.1, vasakul). Mõõteseadme ventilaator tekitas sise- ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti õhuvooluhulka, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, tuli ka korterisse piirde ja pragude kaudu. Lekkeõhu vooluhulka mõõdeti erinevate õhurõhkude, nii alarõhu kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 10…±60 Pa. Alarõhu- ja ülerõhu mõõtmistulemuste
mõõtmisest välja (vaheuks suleti ja teibiti vajadusel kinni (tihendite puudumise või väikese õhutiheduse korral)). 73 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 7.2 Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmise ajaks suleti kõik küttekolded ja ventilatsiooniavad. Mõõteseadme ventilaator tekitas sise- ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti õhuvooluhulka, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Sama õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, tuli ka hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti erinevate õhurõhkude nii alarõhu kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 0…±60 Pa. Alarõhu- ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk
Generaatorina on traktoritel ja liikurmasinatel kasutusel põhiliselt kolmefaasiline kroonrootoriga vahelduvvoolu generaator. Osadel traktoritel kasutatakse ka vahelduvvooluinduktorgeneraatoreid. Kuna vahelduvvoolu traktori elektrisüsteemis kasutada ei saa, siis lisatakse generaatorile dioodalaldi. Töötamise ajal vajavad generaator ja alaldi jahutamist, seetõttu lisatakse generaatorivõllile ventilaator. Vahelduvvoolugeneraator ja alaldi on tundlikud ülekoormuse ja lühise suhtes st võivad kergesti rikneda. Generaatori klemmipinge sõltub generaatori rootori pöörlemissagedusest ja mida suuremaks see läheb, seda kõrgemale tõuseb pinge. Pinge tõusu elektrisüsteemis piirab pingeregulaator. Pingeregulaator paikneb rootori ergutusmähise vooluringis. Selle regulaatori korrasolekust sõltub generaatori töö
Vigastatud jäset võib fikseerida ka terve naaberkehaosa külge. Kui tegemist on lahtise luumurruga, st haavas on näha luuotsad, kata see koht haavalapikesega või pane peale puhas marlitükk. Ära puuduta vigastatud kohta! Põletused Põletuste puhul alusta põlenud pinna kohest jahutamist, jahuta umbes 15-20 minutit. Jahutada võib kõigega, mis kätte juhtub: pudelivesi või vesi veekogust, ventilaator, riide sisse keeratud jäätükid. Jahutamine on olulisem kui igasuguste põletusvahtude ja salvide kasutamine. Pärast jahutamist kata põlenud pind õrna sidemega ja vajadusel vii kannatanu haiglasse. Anna haigele juua. Päikesepõletuse korral vii kannatanu kiiresti varjulisse kohta või jahedasse ruumi. Anna lapsele juua midagi jahedat. Leevenda punetavat põletuskohta panthenoli või päevitusjärgse kreemiga. Kui nahale on ilmunud villid või on tekkinud
Sinise vilkuri ja sireeni kasutamise põhireeglid Kasutage neid ainult seaduses ettenähtud tingimustel. Õigus alarmtunnuste kasutamiseks võib tulla ainult häirekeskusest saadud kiireloomulise väljakutse teenindamisel. Ei tohi kunagi eeldada, et kõik liiklejad märkavad kiirabiautot. Puud, hooned või muud esemed võivad sireenisignaali summutada või peegeldada. Autoraadiost kostev muusika või sisselülitatud ventilaator võivad helisignaali vastuvõttu raskendada või takistada. Tuleb ka arvestada võimalusega, et kiirabiauto olemasolu küll märgatakse, kuid sellest ei hoolita. Kasutage sireeni õigel ajal. Lülitage see sisse, kui lähenete teisele liiklejale või ristmikule. Teistel liiklejatel kulub paar sekundit, et kohaneda muutunud liiklustingimustega. Tulemuseks võivad olla äkilised pidurdamised või kaherattaliste sõidukite ümberkukkumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
