50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siapia
Õppematerjali autor
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahe
elektriajami ülesandeks masinate ja mehhanismide liikumise juhtimine. Liigid: 1) automaatjuhtimisega ajamid; 2) osaliselt automatiseeritud ajamid; 3) automatiseerimata ajamid. Osaliselt automatiseeritud ajamitel kasut laevadel paemiselt elektriajamite relee- kontaktorjuhtimist. Elektriajami liikumise põhivõrrand: Kus J süsteemi inertsimoment, Ms staatiline moment; M m- mootori pöördemoment; - mootori pöörlemiskiirus. Võrrandi parem pool kujutab endast dünaamilist momenti: 2. Elektrimootorite soojenemine ja jahtumine. Masina töötamisele peab järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuaks jahtuda väliskeskkonna temperatuurini. Määravaks teguriks mootori võimsuse valikul on tema soojenemine. Mootor on valitud õigesti, kui tema koormusreziimil töötades ei soojene üle lubatud temperatuuri. 3. Elektriajamite tööreziimid. a) Kestevreziim (reziimi tähis S1) masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus on küllaldane
.............................. 22 1.3.2. Käivitamise tüüpsõlm sõltuvalt elektromotoorjõust ................. 23 1.3.3. Käivitamise tüüpsõlmed sõltuvalt ajast ............................... 24 1.3.4. Pidurdamise tüüpsõlmed sõltuvalt elektromotoorjõust ............. 26 1.3.5. Juhtimise tüüpsõlm sõltuvalt läbitud teest ............................ 30 1.4. Elektrimootorite kaitse .............................................................. 31 1.5. Vahelduvvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid .................... 39 1.5.1. Lühisrootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem dünaamilise pidurdusega sõltuvalt ajast ............. 39 1.5.2. Lühisrootoriga asünkroonmootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitusvoolu piiramisega sõltuvalt ajast ...........
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua
omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine. Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada S2-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik. Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja. F2 automaatse rakendumise või käsitsi väljalülitamise korral kustub signaallamp H2. Lühise või ülekoormuse korral primaarosas rakendub kolmepooluseline kaitselüliti F1, mis lülitab primaarosa välja
3) Piiritlusdokument 4) Projekt, teostusjoonised 5) Projekti puudused: lühisarvutus, maandusarvutus, kaitseviiside valik 6) Kaetud tööde aktid 7) Maanduri teostusjoonised 8) Kontrollmõõtmiste protokollid: isolatsioon TN-S ja TN-C süsteemis, kaitserakendusaeg (kaitselüliti karakteristik), ehitusaegne toide, potentsiaaliühtlustusahelad, rikkevoolukaitselülitite mõõtmised. 3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset.
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Komp
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reversee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid