Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid. (0)

1 Hindamata
Punktid
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID
Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi.
Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump, ventilaator , kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cosφ-ga.
Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpides ja pultides ning nendega ühendatakse või katkestatakse elektrimootorite ning teiste seadmete käivitus- või kaugjuhtimisahelaid.
Keskmise võimsusega mootorite tavalisel käivitamisel, ilma et muudetaks pöörete suunda, kasutatakse vinnaklüliteid, trummellüliteid pakettlüliteid või käivitusnuppe. Nende elektriline lülitusskeem on kõigil ühesugune ja nad ühendatakse elektrivõrku kaitsmetega järjestikku. Kaitsmed asuvad tarbija pool, sest siis saame neid vahetada ja pingevabas olekus remontida.
Mootori rootori pöörete suuna muutmiseks (reverse – inglise k.) on vaja muuta staatori pöördvälja suunda, mida saab teha , kui ühendame ümber staatori mis tahes kaks toitejuhet. Reversiivkäivitusel kasutatakse mitmesuguseid ümberlüliteid (vinnak- trummel -, pakettümberlüliteid ja magnetkäiviteid)
Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas kõik seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud (pingestamata olekus). Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõju ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid ( primaar - ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele.
Põhimõtteskeemi iga element tuleb tähistada mingi tähega. Tähti kasutatakse ka elemendi tähenduse märkimiseks, näiteks S – „seiskamisnupp”, K – „käiviti” jne. Kui skeemil on mitu ühesugust elementi, siis lisatakse elemendi tähisele järjekorranumber (näiteks kui kui kontaktoreid on mitu, tähistatakse nad numbritega). Järjekorranumber kirjutatakse tähelise sümboli järel, näiteks L1. R5, C4, jne.
Põhimõtteskeemid aitavad uurida elektriseradmrte töötamispõhimõtteid ja välja töötada teisi konstruktiivseid dokumente, mida kasutatakse elektriseadmete monteerimisel, remontimisel ja ekspluateerimisel.
Automaatjuhtimisskeemid on ülevaatlikumad ja selgemad, kui nad on kujutatud pea-(primaar-) vooluahelatest eraldi.
Montaažiskeemid kujutavad endast tööjooniseid, millel on näidatud kõikide elektriseadmete ühendused ja nende asendid antud seadme konstruktiivelementide suhtes.
Montaažiskeemidel peab elementide paigutus andma ettekujutuse nende elementide tõelisest paigutusest elektriseadmeis. Montaažiskeemidel kasutatavad tähelised ja numbrilised tähised peavad põhimõtteskeemide omadega kokku langema.
Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga).

K
K

K
M
Kui vajutame nupule käik () sulgub ahel järgmiselt: N neutraal , käiviti mähis K (algus ja lõpp on tähistatud tähtedega ja ) , käigunuppu normaalselt avatud kontakt, seisunuppu
normaalselt suletud kontakt ja faas . Vooluring sulgub, üle peakontaktide K hakkab mootor pöörlema. Samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt K, mis šundib käigunupu vooluringi (vaata joonist).
Nüüd võime käigunupu
vabastada, kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt avatud kontakt K (mis on nüüd suletud), seisunuppu
normaalselt suletud kontakt ja faas .
Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis , siis katkeb magnetkäiviti mähise vooluring ja käiviti peakontaktidega K lülitatakse mootor elektrivõrgust välja.
Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga) termorelee kasutamisega.
N
M
Kui vajutame käigunupulesulgub ahel järgmiselt: N neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid
ja , magnetkäiviti mähis K (algus ja lõpp on tähistatud tähtedega ja), käigunupu
normaalselt avatud kontakt, seisunupu normaalselt suletud kontakt
ja faas .
Mootor hakkab üle peakontaktide K tööle, sulgub ka blokeerkontakt K mis šundib käigunupu. Nüüd võime käigunupu
vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid magnetkäiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt K (mis on nüüd suletud), seisunupp
ja faas .
Mootori seiskamiseks vajutame seisunupule , sellega katkestame magnetkäiviti K mähise vooluringi ja käiviti peakontaktide K kaudu lülitatakse elektrimootor elektrivõrgust välja.
Skeemilt näeme, et magnetkäiviti K vooluring katkeb ka siis kui rakendub ülekoormuse tõttu üks termoreleedest
või ,
Lühismootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga), kahest kohast käivitamise ja seiskamisega.


K
K


M
K
Kui vajutame ükskõik millisele käigunupule (antud juhul
või ) sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti mähis K, käigunuppu
või
normaalselt avatud kontakt, seisunupude
ja normaalselt suletud kontaktid ja faas .
Ahel sulgub ja üle peakontaktide hakkab mootor pöörlema, sulgub ka blokeerkontakt K, mis šundib käigunupud
ja . Nüüd võime kägunupu (ükskõik millise ) vabastada kuna ahel on nüüd suletud järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt K (mis on nüüd suletud), seisunupud
ja , faas .
Mootori seiskamiseks vajutame ükskõik millisele seisunupule (antud juhul
või ), sellega katkestame magnetkäiviti K mähise vooluringi ja käiviti peakontaktide K kaudu lülitatakse elektrimootor elektrivõrgust välja.
Lühismootori reversiivkäivitamise skeem kontaktorkäivititega (magnetkävititega).


M
Kui vajutame nupule(edasi)
sulgub ahel järgmiselt:
neutraal, esimese magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , edasinupp , seisunupp ja faas . Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse edasinupp ning samaaegselt avaneb teise kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit tagasinupule
vajutades käivitada kui esimene käiviti töötab).
Nüüd võime edasinupu
vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt:
neutraal, magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , esimese magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt
(mis on nüüd suletud) seisunupp
ja faas.
Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis , milega katkestame esimese magnetkäiviti mähise
vooluringi.
Kui vajutame nupule (tagasi)
sulgub ahel anoloogselt:
neutraal, teise magnetkäiviti mähis , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , tagasinup , seisunupp
ja faas. Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse tagasinupp
ning samasaegselt avaneb esimese kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit edasinupule
vajutades käivitada kui teine käiviti töötab).
Nüüd võime tagasinupu vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt:
neutraal, magnetkäiviti mähis , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , teise magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt
(mis on nüüd suletud) seisunupp
ja faas.
Mootor pöörleb nüüd vastassuunas , sest teise magnetkäiviti
kontaktide kaudu toimub faaside
ja
vahetus.
Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis, milega katkestame teise magnetkäiviti mähise vooluringi.
Lühismootori reversiivkäivitamise skeem kontaktorkäivititega (magnetkävititega) termorelee kasutamisega.
N



Kui vajutame nupule (edasi)
sulgub ahel järgmiselt:
neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid
ja , esimese magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , edasinupp , seisunupp ja faas . Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse edasinupp
ning samaaegselt avaneb teise kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit tagasinupule
vajutades käivitada kui esimene käiviti töötab).
Nüüd võime edasinupu
vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt:
neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid
ja , magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , esimese magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt
(mis on nüüd suletud) seisunupp
ja faas .
Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis , milega katkestame esimese magnetkäiviti mähise
vooluringi.
Kui vajutame nupule (tagasi)
sulgub ahel anoloogselt:
neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid
ja , teise magnetkäiviti mähis , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , tagasinup , seisunupp
ja faas. Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse tagasinupp
ning samaaegselt avaneb esimese kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit edasinupule
vajutades käivitada kui teine käiviti töötab).
Nüüd võime tagasinupu vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt:
neutraal, termorelee normaalselt suletud kontaktid
ja , magnetkäiviti mähis , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , teise magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt
(mis on nüüd suletud) seisunupp
ja faas.
Mootor pöörleb nüüd vastassuunas, sest teise magnetkäiviti
kontaktide kaudu toimub faaside
ja
vahetus. Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis, milega katkestame teise magnetkäiviti mähise vooluringi.
MOOTORI JUHTIMISSKEEM KUI TEHNOLOOGILISE SEADME LIIKUMIST ON VAJA PIIRATA (kraana skeem).


M
Kui vajutame nupule(edasi) sulgub ahel järgmiselt:
neutraal, esimese magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , lõpplüliti normaalselt suletud kontakt , edasinupunormaalselt avatud kontakt, seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas.
Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse edasinupp
ning samaaegselt avaneb teise kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit tagasinupule
vajutades käivitada kui esimene käiviti töötab).
Nüüd võime edasinupu
vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt:
neutraal, magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt, lõpplüliti normaalselt suletud kontakt , esimese magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt (mis on nüüd suletud) seisunupu normaalselt suletud kontakt ja faas.
Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis , milega katkestame esimese magnetkäiviti mähise
vooluringi.
Kui vajutame nupule(tagasi) sulgub ahel anoloogselt:
neutraal, teise magnetkäiviti mähis , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , lõpplüliti
normaalselt suletud kontakt, tagasinupu
normaalselt avatud kontakt, seisunupu normaalselt suletud kontakt ja faas.
Mootor hakkab üle peakontaktide pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt millega šunditakse tagasinupp ning samaaegselt avaneb esimese kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit edasinupule
vajutades käivitada kui teine käiviti töötab).
Nüüd võime tagasinupu vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: neutraal, magnetkäiviti mähis, esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt, lõpplüliti normaalselt suletud kontakt, teise magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt
(mis on nüüd suletud), seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas.
Mootor pöörleb nüüd vastassuunas, sest teise magnetkäiviti kontaktide kaudu toimub faaside
ja
vahetus. Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis, milega katkestame teise magnetkäiviti mähise vooluringi.
MOOTORI JUHTIMISSKEEM KUI TEHNOLOOGILISE SEADME LIIKUMIST ON VAJA PIIRATA (höövelpingi skeem).


M
Kui vajutame nupule (edasi) sulgub ahel järgmiselt:
neutraal, esimese magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , lõpplüliti normaalselt suletud kontakt , edasinupu
normaalselt avatud kontakt, seisunupu normaalselt suletud kontakt ja faas. Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse edasinupp
ning samaaegselt avaneb teise kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit tagasinupule
vajutades käivitada kui esimene käiviti töötab).
Nüüd võime edasinupu
vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: neutraal, magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , lõpplüliti normaalselt suletud kontakt , esimese magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt (mis on nüüd suletud) seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas. Kui vajutame lõpplülitile
katkeb esimese magnetkäiviti mähise
vooluring ja mootor seiskub üle peakontaktide . Normaalselt avatud kontaktiga
käivitub mootor tagasisuunas kuna lõpplüliti
normaalselt suletud kontakt magnetkäiviti
mähise vooluringis on pealevajutamisel avatud ja normaalselt avatud kontakt teise magnetkäiviti mähise vooluringis sulgeb ahela järgmiselt:
neutraal, teise magnetkäiviti mähis , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt, lõpplüliti normaalselt suletud kontakt, lõpplüliti
normaalselt avatud kontakt (mis on pealevajutamisel suletud) , seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas. Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema, samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse tagasinupp
ja lõpplüliti ning samaaegselt avaneb esimese kontaktori
ahelas normaalselt suletud kontakt
(mis ei lase mootorit edasinupule
vajutades käivitada kui teine käiviti töötab).
Nüüd võime lõpplüliti
(tagasinupu ) vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt:
neutraal, magnetkäiviti mähis, esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , lõpplüliti
normaalselt suletud kontakt, teise magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt
(mis on nüüd suletud), seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas. Mootor pöörleb nüüd vastassuunas, sest teise magnetkäiviti kontaktide kaudu toimub faaside
ja
vahetus. Edasi tsükkel kordub.
Lõpplülitile
vajutamisel katkeb teise magnetkäiviti mähise vooluring ja mootor seiskub, mootorit saame käivitada ainult edasisuunas kuna lõpplüliti
normaalselt suletud kontakt käiviti
mähise vooluringis on avatud. Lõpplüliti normaalselt avatud kontaktiga
saame mootori käivitada edasisuunas kuna lõpplüliti
normaalselt suletud kontakt käiviti
mähise vooluringis on pealevajutamisel avatud ja normaalselt avatud kontakt magnetkäiviti
vooluringis suleb ahela järgmiselt:
neutraal, esimese magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt, lõpplüliti normaalselt suletud kontakt , lõpplüliti
normaalselt avatud kontakt (mis on pealevajutamisel suletud), seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas. Mootor hakkab üle peakontaktide
pöörlema , samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt
millega šunditakse edasinupp
ja lõpplüliti
normaalselt avatud kontakt. Nüüd võime lõpplüliti (edasinupu ) vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: neutraal, magnetkäiviti mähis , teise magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt , lõpplüliti normaalselt suletud kontakt , esimese magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt (mis on nüüd suletud) seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas. Mootor pöörleb nüüd vastassuunas, sest teise magnetkäiviti kontaktide kaudu toimub faaside
ja
vahetus.
Lühismootori reversiivkäivitamise skeem käivitusnuppudega ja kahe kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga) kui käivitil puuduvad normaalselt suletud kontaktid.



M
Kui vajutame nupule (edasi) sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti
mähis, edasinupu normaalselt avatud kontakt , nupu
(tagasi) normaalselt suletud kontakt, seisunupu normaalselt suletud kontakt ja faas. Mootor hakkab üle peakontaktide kaudu pöörlema, sulgub ka blokeerkontakt , mis šundib edasinupu
vooluahela .
Nüüd võime edasinupu
vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti
mähis, magnetkäiviti normaalselt avatud kontakt (mis on nüüd suletud), nupu (tagasi) normaalselt suletud kontakt, seisunupu normaalselt suletud kontaskt ja faas.
Mootori seiskamiseks vajutame seisunupule, mis katkestab magnetkäiviti mähise vooluringi ja mootori peakontaktide kaudu lülitatakse elektrimootor elektrivõrgust välja.
Analoogselt toimub mootori käivitamine tagurpidi : Kui vajutame nupule
(tagasi) sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti
mähis, tagasinupu normaalselt avatud kontak , nupu
(edasi) normaalselt suletud kontakt, seisunupu
normaalselt suletud kontakt ja faas.
Mootor hakkab peakontaktide kaudu pöörlema vastassuunas, sulgub ka blokeerkontakt, mis šundib tagasinupu. Nüüd võime tagasinupu .vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti
mähis, magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt
(mis on nüüd suletud), nupu (tagasi) normaalselt suletud kontakt, seisunupu normaalselt suletud kontakt ja faas.
Mootori pöörlemise suuna muutmine toimub toitejuhtmete 1. ja 3. faasi omavahelise vahetamisega magnetkäivitite abil, millega muudame staatori pöörleva magnetvälja suunda.
Mootori seiskamiseks vajutame seisunupule, mis katkestab magnetkäiviti
mähise vooluringi ja mootori peakontaktide kaudu lülitatakse elektrimootor elektrivõrgust välja.
Mootor jääb alati seisma ka siis kui tahame muuta pöörlemise suunda (algul jääb mootor seisma, lõpuni vajutades aga hakkab vastassuunas pöörlema).


12
Vasakule Paremale
Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #1 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #2 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #3 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #4 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #5 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #6 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #7 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #8 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #9 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #10 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #11 Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemid #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siapia Õppematerjali autor
Põhjalik ülevaade

Sarnased õppematerjalid

Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti
14
docx

Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti

TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline ­magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahe

Elektriajamid
Laeva elektriseadmed arvestus
8
doc

Laeva elektriseadmed arvestus

elektriajami ülesandeks masinate ja mehhanismide liikumise juhtimine. Liigid: 1) automaatjuhtimisega ajamid; 2) osaliselt automatiseeritud ajamid; 3) automatiseerimata ajamid. Osaliselt automatiseeritud ajamitel kasut laevadel paemiselt elektriajamite relee- kontaktorjuhtimist. Elektriajami liikumise põhivõrrand: Kus J ­ süsteemi inertsimoment, Ms ­ staatiline moment; M m- mootori pöördemoment; - mootori pöörlemiskiirus. Võrrandi parem pool kujutab endast dünaamilist momenti: 2. Elektrimootorite soojenemine ja jahtumine. Masina töötamisele peab järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuaks jahtuda väliskeskkonna temperatuurini. Määravaks teguriks mootori võimsuse valikul on tema soojenemine. Mootor on valitud õigesti, kui tema koormusreziimil töötades ei soojene üle lubatud temperatuuri. 3. Elektriajamite tööreziimid. a) Kestevreziim (reziimi tähis S1) ­ masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus on küllaldane

Laeva elektriseadmed
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

.............................. 22 1.3.2. Käivitamise tüüpsõlm sõltuvalt elektromotoorjõust ................. 23 1.3.3. Käivitamise tüüpsõlmed sõltuvalt ajast ............................... 24 1.3.4. Pidurdamise tüüpsõlmed sõltuvalt elektromotoorjõust ............. 26 1.3.5. Juhtimise tüüpsõlm sõltuvalt läbitud teest ............................ 30 1.4. Elektrimootorite kaitse .............................................................. 31 1.5. Vahelduvvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid .................... 39 1.5.1. Lühisrootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem dünaamilise pidurdusega sõltuvalt ajast ............. 39 1.5.2. Lühisrootoriga asünkroonmootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitusvoolu piiramisega sõltuvalt ajast ...........

Elektriaparaadid
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua

Automaatika
Elektrimontaazi paraktika juhend
8
doc

Elektrimontaazi paraktika juhend

omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine. Mootori lõplikuks seiskamiseks tuleb vajutada avaneva kontaktiga iseennistuvale surunupule S1, mille tagajärjel katkevad juhtimisosa kõik ahelad, kontaktor KM lülitub välja, tema jõu- ja abikontaktid avanevad ja mootor jääb seisma. Samuti on see skeem varustatud ka nullkaitsega. See tähendab seda, et elektrivarustuse katkemise korral juhtimisskeem lülitub välja ja mootor jääb seisma. Mootori taaskäivitamiseks tuleb uuesti vajutada S2-le. Mootori iseseisev taaskäivitumine ei ole võimalik. Lühise või ülekoormuse korral sekundaarosas rakendub ühepooluseline kaitselüliti F2, mis lülitab juhtimisosa välja. F2 automaatse rakendumise või käsitsi väljalülitamise korral kustub signaallamp H2. Lühise või ülekoormuse korral primaarosas rakendub kolmepooluseline kaitselüliti F1, mis lülitab primaarosa välja

Elektriaparaadid
Elektriaparaadid ja paigaldised
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

3) Piiritlusdokument 4) Projekt, teostusjoonised 5) Projekti puudused: lühisarvutus, maandusarvutus, kaitseviiside valik 6) Kaetud tööde aktid 7) Maanduri teostusjoonised 8) Kontrollmõõtmiste protokollid: isolatsioon TN-S ja TN-C süsteemis, kaitserakendusaeg (kaitselüliti karakteristik), ehitusaegne toide, potentsiaaliühtlustusahelad, rikkevoolukaitselülitite mõõtmised. 3. ELEKTRIMOOTORITE KAITSE- JA LÜLITUSAPARATUUR Elektrimootori kaitse liigvoolu vastu peab tagama selle automaatse elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset.

Elektriaparaadid
Automaatika konspekt
42
docx

Automaatika konspekt

Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Komp

Elektriaparaadid
Automaatika alused
47
rtf

Automaatika alused

Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reversee

Automaatika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun